feodaalühiskonna õitseng ja linnade kiire kasv. Suur oli ka intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Varakeskaeg pakkus kultuuriliselt üsna vähe, suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. Prantsusmaal levisid kangelaslaulud kõige varem ning sealt on pärit ka žanri nimetus. Kangelaslood on tavaliselt värsivormis, harvemini proosas või segavormis. Need lõid ja esitasid elukutselised rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Lugusid kandsid nad ette poollauldes,
teisisõnu poliitiline propaganda. Sotsialistliku realismi ideaalidest kõrvale kalduvaid tekste kirjutati sel ajal väga vähe. Üksikud käsikirja jäänud tööd trükiti hoopis hiljem (U.Masing, A.Alliksaar, J.Kross). Taoliste näidete vähesust ja sotsialistliku realismi printsiipide järgimist võiks kõige paremini seletada kui üleüldise hirmutunde tulemust. Luules sai kõige tähtsamks vormiks poeem, mille raamides oli hea luua uue ajastu poliitilisi kangelaslugusid. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi, kirjutati võitlusest rahvusvahelise imperialismiga. Luuletajatest tõusid esile J.Smuul, D.Vaarandi. Salajase vastupanu kehastajateks kujunesid M.Raud, H.Talvik, U.Masing, B.Alver.
Põhjamere saared ning käidi isegi Ameerikas. Tänu rändamisele olid viikingid ka head kaupmehed, sest kohtuti paljude rahvastega ja mõndadega vahetati kaupu rüüstamise asemel. Lisaks sellele olid nad ka väga osavad käsitöölised. Nad on valmistanud ksuneid peente kaunistustega ehteid ja efektiivseid relvi. Oma panuse on viikingid andnud ka kultuuri arengusse. Neil oli oma kiri ruunikiri, mida kasutati põhiliselt hauakividel. Viikingid jutustasid ja kirjutasid ka muistendeid, kangelaslugusid ja müüte. Ka tänapäeval ei ole viikingite kultuur unustatud. Näiteks sai viikingite pärimustest inspiratsiooni ,,Sõrmuste Isanda" autor J.R.R Tolkien. Viikingid on teinud palju kuritegusid, kuid neil oli ka palju häid omadusi. Kindlasti on nad mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist. Kokkuvõtteks võib öelda , et viikingid olid natuke mõlemat, Nii loojad kui ka hävitajad.
Määrav olevat nelja ihumahla vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Hippokratese väitel pidid need olema tasakaalus. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus (nn. Hippokratese vanne), mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid. Herodotose eesmärgiks oli lisaks ajaloosündmuste kirjapanekule ka minevikust õpetliku iva väljatoomine. Ta püüdis
elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule. Rüütlilaulikud. Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus, mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri, kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele. Nad lõid oma loodud luuletustele ise laulud, mis oli täis maised tundeid ja armastusrõõmu. Pillid: Portatiivorel (portare lad.k=kandma). Positiivorel Rataslüüra ehk Organistrum Kastanjetid, trummid löökpillid. Fiidel, harf, rebekk, lauto keelpillid. Flööt, salmei, trompet puhkpillid.
S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest. Tundmatu autor hindab igori vaprust, kuid mõistab üksi sõtta minekut hukka. Autori kõrvalepõiked põhisüzeest tähtsad.tutvustab vürstisuguvõsasi, annab hinnanguid. Tekstis esineb vanavene jumalaid. Loodus hingestatud.
Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. · Igori sõjaretked Iga rahvas peab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lährmast ajaloost. põhinevad müütidel , mitmest müüdist koosnevad. 11-13 saj sündis täiesti uust ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema. zanri nimetus chansonon de geste ("kangelasteo laul") päris prantsusmaal, kuna seal hakkas selline eepika kiiresti liikuma. kirjutatud värsivormis ja neid esitasid rändlaulikud. prantsusmaal nimetati neid: zongläärideks, hulgaarideks ja spiilmannideks
ühe domineerimist teiste arvel. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus - nn Hipprokatese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsiendi elu ja tervise eest. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteaduseid. Süstematiseeriti kangelaslugusid ja jäeti neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5. sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles tähendas see algselt uurimist, järelepärimist) keskendub peamiselt Kreeka - Pärsia sõdadel, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks
1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed(1, millest oskad rääkida). - Anglosaksi eepos. X sajandi alguspoole Inglismaalt pärineb keskaja iidsemaid
S.o. seiklusteks. Jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Sisulised Peategelased Kremhild ja Hagen. Üks eepose alikaid on olnud muinasjutud. Motiivid seostuvad Siegfriedi(aus, mehine) ja Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest. Tundmatu autor hindab igori vaprust, kuid mõistab üksi sõtta minekut hukka. Autori kõrvalepõiked põhisüzeest tähtsad.tutvustab vürstisuguvõsasi, annab hinnanguid. Tekstis esineb vanavene jumalaid. Loodus hingestatud.
haavamatus, imepärane mõõk jm, ning Brünhildi tugevus ta lennutab oda, mida kolm meest vaevalt liigutavad. Ka kosimisvõitlus on muinasjutupärane. Mütoloogilise motiivina esineb eeposes näkkid hoiatus Hagenile. Siegfriedi ja Kriemhildi armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses üheks ilusamaks. ,,Lugu Igori sõjaretkest" on tundmatu autori poolt loodud eepos 12. sajandist. Vene eepos meenutab mitmes suhtes samaaegseid Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal on sõjameheau ja patriotismi rõhutamine, sündmusi ja nendes osalejaid hüperboliseeritakse ehk liialdatakse. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. Tundmatu autor hindab küll Igori vaprust, kuid samas mõistab hukka tema muutlikku meelt ja üksinda sõjakäigule minegut, kuna kaotusega tõi vürst Venemaale suurt kahju. Selle hukkamõistuga on antud hinnang ka Kiievi-Vene vürstide omavahelistele tülidele.
-jutustab Rootsis elanud noorest sangarist kes Taani kuninga kutsel läheb koletisega võitlusesse ja tapab selle, ta saab oma maal kuningaks ja peab kaitsma oma maad laastava lohe eest, on seal ka edukas VANA ISLANDI EEPOSED (vanem edda ja Noorem Edda) -pärinenud 9.sajandist jutustavad Viikingite meresõitudest nõidusest,austusest kogukonna vastu, on juttu ka maailmalõppudest, Jumalate ja Hiidude omavahelistest võitlustest -11.sajandi eepos ,,Rolandi laul" -üks vanemaid Prantsuse kangelaslugusid on ajalooline fakt, Karl Suure sõjakäik mauride vastu -jutustab Rolandi lengemist ja tema võitlustest -kujutatakse kokkupõrget Kristlaste ja muhameedlaste vahel HISPAANIA KANGELAS EEPOS ,,laul minu Cidist" -pärineb 12.sajandist, võitlus mauridega -püütakse ajaloolise täpsusega kõiki sündmusi kirjaldada -Cid on aadlimees töötab ennast lihtsast mehest aadelkonda SAKSA EEPOS ,,Niibelungide laul" -eepose aluseks on rahvaste rändamine Euroopas
teda läbi erinevate maailmade. 3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine Kirjakunstieelsetes animistlik-samanistlikes kultuurides oli suuliste tekstide esitamine väga elav. Selleks olid olemas ka erilised isikud. Nende puhul on täheldatud kärbseseene kasutamist selle tegevuse hõlbustamiseks. Enda innustamiseks sööb laulja enne laulmist mõned kärbseseened. Siis laulab ta metsiku häälega öö otsa kangelaslugusid, isegi neid mis näivad ammu ununenud olevat; hommikul aga kukub ta jõuetuna narile. Tema seisundi suhtes ükskõiksed kuulajad on rahul, et kuulsind nii tundelises esituses oma isade laulu. 3.1.3. Töö ja füüsilised pingutused Siia kuuluvad juhud, kus inimene tõstab oma organismi vastupidavust suurtele füüsilistele koormustele ning oma liigutuste osavust: loomade jälitamine kanuus, heinategemine, paatide tirimine köitega, suurte raskuste kandmine pika maa taha,
Poeesia kitsamas mõistes on luule, mida kreeka esimestest kunsti-teoreetikutest (sofist Gorgias, Aristoteles) peale defineeritakse rangelt rütmiseeritud kõnena, mis erineb (range rütmita) proosast. Renessanss tõi poeedile tagasi jumalikkuse. Antiigist võeti üle armastatud poeetide pärgamine. 51. Milline on eepose roll rahvusliku ajaloomälu talletaja ja rahvusliku eneseteadvuse loojana Kreekas ja Roomas ning hilisemal ajal? Eeposed andsid tavaliselt edasi rahvuslikke kangelaslugusid ja müüte jumalatest. Sellised kujutused, mis on seotud mingi kindla rahvaga, ühendavad rahvast ning kasvatavad eneseteadvust. Eepost võib vaadata kui riikliku institutsiooni, Homerose eeposeid näiteks esitati Panatenaiadel. Vergiliuselt telliti Juliuste suguvõsa ja Rooma ajalugu ühendav eepos. Eepostel on tihti ka ajalooline tagapõhi, mis aitab tähtsaid ajaloosündmusi rahva jaoks pidevalt elus hoida.
arvel. Selles teoses sisaldub ka tänaseni kehtiv arstide ametitõotus nn. Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt patsientide elu ja tervise eest hea seisma. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Ajaloolased süstematiseerisid kangelaslugusid ja jätsid neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja kirja panema ajaloolane Herodotos V sajandi keskpaiku eKr. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles uurimus) keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab sellele pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks jutustab ta mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kommetest
· Kasutati ära Dionysose kultus (seal oli saatürikoor, lauldi jumalatele ülistuslaule, teatris sai temast traagiline kangelane). Ta oli kõikidest jumalatest kõige traagilisem (pidevalt surev ja taas ülestõusev jumal). · Kasutati ära Demeteri kultus (müsteeriumid, võeti üle katsumuste tee jõuti tõe tunnetamiseni). · Kasutati ära Apolloni kultus (laenab teatrile esitusmaneeri. Apollonilt rapsoodid, kes esitasid lugulaule pikki kangelaslugusid; võeti üle kirjanduslik tekst ja selle esitusmaneer; meenutas retsitiivi). Apollon ise oli traagiline kangelane, kes väljenduslaadilt sarnanes rapsoodiga käib läbi kannatustetee (Demeter) ja seda kõike Dionysose koori saatel. Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung:
arvel. Selles teoses sisaldub ka tänaseni kehtiv arstide ametitõotus nn. Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt patsientide elu ja tervise eest hea seisma. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Ajaloolased süstematiseerisid kangelaslugusid ja jätsid neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja kirja panema ajaloolane Herodotos V sajandi keskpaiku eKr. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles uurimus) keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab sellele pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks jutustab ta mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kommetest
annaabi.ee 
