, L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek)
poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord, mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva.
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.)
4. maariik. Kelle huve teenis? Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. 5. majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus? Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid, mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur. 6. Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks Alla käisid Tartu ja isegi Tallinn, sest kaup hakkas liikuma läbi Narva. Vähenes Venemaale ja Venemaalt tuleva kauba vahendamine. Narvas liikus isegi hollandlasi ja inglasi. 7. Talupoegade olukord
Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eriti drastiliselt avaldus see Tartu allakäigus. Ka Tallinn ei saavutanud enam endist õitsengut, kuigi suutis oma positsiooni paremini säilitada kui teised linnad. Rootsi aeg oli õitseajaks vaid Narvale, kuhu senine idakaubandus nüüd koondus, ning valitsuses oli isegi arutlusel küsimus Narva nimetamisest teiseks pealinnaks Stockholmi kõrvale. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunftikord. Uue aja märke nähti siiski ja nendeks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ka nende keskuseks kujunes Narva, kuigi ka Tallinnasse loodi mitmeid. Muudatused eestlaste usuelus 17.sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Rootsis valitses jäigalt luterlik riigiusk, mis teiste uskude suhtes äärmist sallimatust üles näitas. Luterluse mõju Eesti ja eestlaste kultuuri jaoks oli kahesuunaline
Samas tekitasid eluraskused: Hiie, onu Vootele, ema, rästikute ning Magdaleena ja lapse surm, Leemetis ängistust ja kibestumust, mis muutusid vihaks ja vaenuks, mille ajel ta koos vanaisaga laastas ja rüüstas raudmehi, munkasid ning külasid. Siiski on Leemeti kõige olulisemaks tunnuseks viimane olemine. Leemet jäi viimaseks poisiks metsas, viimaseks inimeseks, kes tundis ussisõnu ning viimaseks Põhja Kõnna valvuriks. Leemetit see kammitses ning muutis poisi endassetõmbunuks, mille tõttu vananes ja suri ta Põhja Kõnna kõrval magades. Tsitaat: ,,,,Mind on see ära tüüdanud olla igal pool viimane," vastasin mina. "Oma peres olen ma viimane mees, metsas viimane poisslaps. Nüüd olen ma veel viimane , kes nägi hiiglasliku kala. Kuidas see küll ometi sedasi juhtub, et just mina alati viimane olen?" "Minu jaoks oled sa esimene," ütles Hiie ja suudles mind. Ning mõne aja pärast, kui olime jälle
Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse olevat toimunud muu Eestiga enam-vähem võrdseis tingimustes, kagupoolsete hõimlaste kohta seda väita ei söandaks. Praegune tartu murre on piki aegu kestnud keelelise arenemise tulemus, kusjuures tähtsat osa on etendanud mitmesugused majanduslikud, ühiskondlikud ja halduslikud tegurid, samuti murrakualade geograafiline asend. Feodaalaja sajandeid kestnud pärisorjus kammitses ka tartumaalaste materiaalset ja vaimset elu. Sunnismaine talupoeg elas ja liikus peamiselt mõisa ja valla piirides, kihelkonnast kaugemale pääsemata. Aga keel suhtlemisvahendina vähehaaval arenes ja muutus niisugusteski tingimustes. Tartu murde säilimist on soodustanud oma ainesest võrsunud lõuna-eesti kirjakeel (nn tartu keel), mis oli kiriku-, kooli- ja asjaajamiskeeleks veel möödunud sajandilgi. Kahtlemata on tartu murde kujunemise hilisemas faasis mõju avaldanud ühtse
Veel 1960. aastatel leidsid väliseesti kirjanikud, et eesti kirjandus ei olegi jagunenud kaheks, vaid osa kirjanikke on lihtsalt ajutiselt kodumaalt lahkunud. Ometi puutusid kaks haru lähemalt kokku alles 1989. aasta kevadel, kui Helsingis korraldati esimene kodu-ja väliseesti kirjanike kohtumine ja päriselt kokku kasvasid need harud siis, kui Väliseesti Kirjanike Liit ühines 2000. aastal Eesti Kirjanike Liiduga. Nõukogude Eesti kultuurielu kammitses 1950. aastate keskpaigani stalinism, mis tähendas kirjanduse langemist sügavale laine põhja. Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta- miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales
Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda. Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. (Leuska, 2010) Reeglite järgimine on tähtis, sest see on vahend karistuse vältimiseks. Kadril oli hirm saada karistatud ja ta ei saanud ka hästi aru, mida isa temaga tegi. Ta sai aru, et see oli midagi teistsugust ja samas kartis ta saada isa poolt karistatud. Teda kammitses ka hirm teiste arvamuse ees ja see tekitas temas häbi. Kadri hoidis isa tegusid enda teada. II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi
jooksul ümber maa sõidaks. 7.10 Aarded ja talismanid Põhjala kõige tunnustatumad meistrimehed olid targad ja andekad härjapõlvlased, kes nägid vaeva maa-alustes kalliskividega ülekülvatud käikudes. Oma üliinimliku osavuse ja tarkusega lõid nad jumalatele suurepäraseid aardeid ja talismane. Osa nende loomingust oli oivaliselt kaunis, nagu näiteks Brisingrite kee; teine osa jälle üleloomulikult võimas, nagu siidköidik, mis kammitses metsikut hunti Fenriri. Kõige hädavajalikumad olid jumalate imelised relvad Thori bumerangisarnane haamer Mjöllnir ja Odini eksimatu oda Gungnirr. Väsimatud härjapõlvlased olid ka innovaatsed kavandajad, kes meisterdasid Freyle kokkukäiva lendava laeva ja mõõga, mis pärast tupest väljatõmbamist võitles omapäi. Vahest 23
vendade Grimmide “Kinder- und Hausmärchen”. Sellel ajal on vanad žanrid au sees, kuid realistlikud lapsepõlvekirjeldused muutuvad idüllilisemaks ja moraal jääb tahaplaanile.Poisteraamatus tohib tomineerida seiklus, samal ajal tüdrukuteraamatud raamivad mõnikord terve arenguloo. 19. saj keskpaigaks on arenenud Lk kõige levinumad žanrid. 20. saj algus kuni I maailmasõjani oli õitseaeg. Siit pärinev Rootsi rahvakodu idee. I maailmasõjaajal oli kokkuhoid, mis kammitses LK tarbimist ja seal ei toimunud muudatusi.1940 puhkes roosti LK uuesti õisele. Teemaks oli “Vaba” laps, kelles nähti rahu ja humaansuse garantiid.. Ilmus Lindgreni “Pipi Pikksukk”.1950-ndat peetakse langusperioodiks, mil hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ,
Ettenägemisoskuse puudumine. Kumb oli enne - kõne või mõtlemine? Keel või ühiskond olulisem? Metslastel ei olnud hea ja halva, voorusliku ja ebavoorulsiku mõistet. Vaidleb vastu Hobbes'ile, kelle järgi metsinimene oli halb ja allus oma kirgedele, kuigi need kired on tekkinud alles ühiskonnas. Kaastunne loomulik tunne, millest inimesed vaid tarkusega jagu saavad. Nõnda siis ei tulnud loomuseisundis ette väga ohtlikke korratusi, sest inimesed, kelle kired polnud eriti aktiivsed ja keda kammitses eluterve kaastunne, võisid ehk olla äkilised, aga mitte kurjad. Armastuse füüsiline ja moraalne pool. 1 Metsinimene rändas mööda metsi, tahtmata teha tööd, oskamata kõnelda ja omamata eluaset; ta ei olnud kellegagi sõjajalal ega ka mingil muul moel seotud; ta ei vajanud teisi endasarnaseid ega soovinud neile ka halba teha; tal oli vähe
vastumeelsuse põhjust, mida igaüks tunneb kurja tehes, olenemata kõigist tarkadest maksiimidest. Sokrates ja teised temataolised suurvaimud võisid ju jõuda vooruslikkuseni mõistuse abil, ent inimsugu oleks juba ammu välja surnud, kui tema säilimine sõltuks ainult tema üksikute liikmete arutlustest. Nõnda siis ei tulnud loomuseisundis ette väga ohtlikke korratusi, sest inimesed, kelle kired polnud eriti aktiivsed ja keda kammitses eluterve kaastunne, võisid ehk olla äkilised, aga mitte kurjad. Nad püüdsid pigem kaitsta ennast halva eest, mis võinuks nendega juhtuda, selmet tunda kiusatust teistele halba teha. Neil polnud üksteisega mingeid asju ajada ja seepärast jäi neile tundmatuks igasugune edevus ja tähtsus, tunnustus ja põlgus. Neil puudusid sootuks mõisted "sinu oma" ja "minu oma" ning ka igasugune tõeline ettekujutus õiglusest, ja kuna nad pidasid vägivalda, mis võis