*alus Viini klassikalisele stiilile ja klassikalisele sümfooniale 3.Mozarti instrumentaalmuusika. *töötas välja sümfooniavormi alused ja jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, arendusvõtted(dramaatiline, eepiline, lüüriline, napid kujundid, tihe polüfooniline töötlus. zanriline) *paneb aluse keelpillikvartetile ja sellega seoses 4.Beethoveni tähtsus. kammermuusikale *tõi esimesena instrumentaalmuusikasse võitlusmeeleolud (2)4. Mozarti ooperite iseloomustus. *tegelased on elulähedasemad, neil on nii voorusi kui ka puudusi *Üritas muuta oma ooperid tõelisteks draamateosteks 5.Viini klassikute tähtsus * instrumentaalansamblite ja sümfooniaorkestri (4)5
Brahmsi kammermuusika Brahms kirjutas kammermuusikat u 40 aasta jooksul (~1854-1894) ning seda zanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251 tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest (viiuli-, tsello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus.
Arnstadtis(1703-1707). Sellel perioodil töötas ta linna organistina ja abiellus oma sugulase Maria Barbara Bachiga. Teine periood oli Weimaris(1708-1717), mille ajal Bach töötas muusikaarmastaja hertsogi kammermuusiku ja organistina. Järgminsena tuli Kötheni periood(1717 – 1723). Vürsti õuekapellmeistrina töötamine sobis talle eelmisest enim, kuna eelmiste töökohtadega kaasnesid tal tihti probleemid. Köthenis sai Bach keskenduda orkestri- ja kammermuusikale. 1720ndal aastal suri ootamatult tema naine, mis tõttu jäi helilooja üksi nelja lapsega. Poolteist aastal hiljem abiellus ta musikaalse Anna Magdaleena ning neil oli õnnelik abielu. Kahest abielust sündis Bachile kokku 20 last, aga pooled neist surid lapseeas. Viimane suur periood tema elus möödus Leipzigis(1723 – 1750). Bachi uus kohustus oli olla kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Sellel perioodil kirjutas ta palju kantaate ja vokaal-instrumentaalteoseid. Bach oli kogu oma elu
viiul, Iirimaa Viiuliõpinguid alustas neljaaastaselt ning juba kuueselt osales kõigil kohaliku ning rahvusliku tähtsusega viiulikonkurssidel.Seitsmeaastaselt alustas ta ansamblimänguga -2- orkestri Young European Strings Intermediate ees, üheksandast eluaastast peale on võitnud arvukalt esikohti erinevatel noorte viiuldajate konkurssidel .1998. aastal I preemia Tallinnas "Noore Muusiku " konkursil.Tema eriline huvi kuulub kammermuusikale. 2005.aasta novembris esitas Gina koos Euroopa Noorte Keelpillimängijate Kammerorkestriga Budapestis Bartoki Divertismendi ( oli ka orkestri kontsertmeister). Heini Laankoski (1984) tsello, Soome Laanikoski õpib Helsingis Sibeliuse Akadeemias Heikki Rautasalo juures. 1998. aastal võitis Tallinna "Noore Muusiku" konkursil I preemia ja eriauhinna.Ta on osalenud aktiivselt paljudes erinevates kammerkoosseisudes. Aastatel 1995- 2002
Hauaplat s Arthur Honegger (1892- 1955) Honegger veetis lapsepõlve Sveitsis, algul olid tema muusikaõpingud küllalt lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai ta Pariisi konservatooriumis (1911- 1914). Seal kohtus ta ka Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju.
kauget, kuldset ja süütut"). Pisut idamaine atmosfäär, tunda on Raveli ja Takemitsu jooni, meenutab ka Kantseli ja Tertenjani muusikat. "Safra" (2005) klaverile ja keelpilliorkestrile orientaalne värving "Tsirgutii" (2005) flöödile ja keelpilliorkestrile. Olemuselt ja kõlapildilt sarnaseid teoseid on heliloojal ka kammerkoosseisudele, eriti armastab ta saksofoni. Kammermuusikale on iseloomulik vaheldusrikas, kohati orienaalsete mõjudega helipalett. "Kohtumine" saksofonikvartetile (1999) klõbinad, veerandtoonid, pilli sisse puhumine. Vulisev, sillerdav. "Allikas" (2000) altsaksofonile ja vibrafonile helilooja peab ise üheks paremaks saksofonilooks "Laulan üle merede" altsaksofonile (2006) "Metsalill" oboele 2000. aastatest alates on Kõrvits kirjutanud ka teoseid, mille aluseks on
Arvatavalt on Brahmsi üks viimaseid teoseid "Neli tõsist laulu" bassile ja klaverile op. 121 (1896) valminud just Clarale mõeldes. Brahmsi loomingu omadused 1) Sümfoonilises muusikas järgib Brahms klassikalise sümfoonia traditsioone, mis ilmneb 4-osalises tsüklis, sonaadivormi kasutamises esimeses osas, selges ja ülevaatlikus vormikäsitluses ja motiivilises töötluses. Samas on B sümf ka kammermuusika mõjutusi, näiteks detailne viimistlus.; 2) Kammermuusikale on omane sümfooniline arendus (konfliktsed teemad, nende pingeline töötlemine); 3) Vokaalmuusika on mõjutatud barokk- ja renessanssmuusika polüfooniast (kaanon, fuuga). Teosed Orkestrimuusika: 4 sümfooniat (I c-moll, 1876; II D-duur, 1877; III F-duur 1883; IV e-moll 1885), 2 klaverikontserti (d-moll, 1858; B-duur 1881), Viiulikontsert (1878), Topeltkontsert viiulile ja tsellole (1887), Akadeemiline Avamäng (1880), Traagiline Avamäng (1881). Vokaalsümfooniline muusika: Ein
väljaspool Itaaliat) ARCANGELO CORELLI (16531713). *Tema triosonaadid (tal on neid neli kogumikku, igas 12 teost) said olulisimaks eeskujuks hilisbaroki kammermuusikale Itaalias, Saksamaal ja Inglismaal. *1700. aastal välja antud 12 soolosonaati basso continuo’ga olid kuni 19. sajandi lõpuni iga viiuldaja õpperepertuaaris. HEINRICH IGNAZ FRANZ BIBER
Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt". Alustati muusikaväljaannete publitseerimisega: "Muusikaleht", mida anti välja 16aastat. Nii tekkis huvi rahvamuusika vastu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1952. Mägi varaseim, 1950. aastate looming kannab rahvusromantismi pitserit. 1960. aastatel kasvab tema teostes eesti rahvamuusika mõju ning koos sellega diatoonika ja variantse arenduse roll. Ester Mägi on viljelenud erinevaid muusikazanreid ja koosseise, suur osa tema teostest on pühendatud kammermuusikale. Tema loomingus on sageli rahvamuusikaelemente. Ester Mägi looming on arvukas, zanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on küll vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta.
tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti Anna Magdalenaga. Leipzig (1723 - 1750) Bachi surma ajal - 28. juulil 1750 oli tema 20-st lapsest elus seitse. Bachi elutöö otseseid jätkajaid kirikumuusika alal neist ei saanud rohkem vast vanimast pojast Wilhelm Friedemannist, kes läks Halle kiriku organistiks. Philipp Emanuel pühendus klahvipille ja kammermuusikale, samuti Johann Christoph Friedrich. Lapsed siirdusid laiali. Noorim tütar Regina Susanna suri 1808. aastal Lesk Anna Magdalena suri hooldekodus 1760. aastal. Looming Bachi tundmiseks ei piisa veel, kui teate, et ta suri 1750 a. Leibzigis, et ta oli kaks korda abielus ja et tal oli 21 last. Bachi tunda tähendab tunda tema muusikat. 5 5 Miks pole Bachi muusika nii vahetu nagu ütleme, Brahmsi oma?
Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt „Joonas”) ja kantaadid (nt „Johannes Damaskusest”). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. „Kontsertpala” klaverile ,„Julius Caesar”pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna „Ööpala”. Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( „Largo”, „Varas”). Johannes Kappel ( Rapla 1855 –Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu
koori juhtimisel. Hiljem läks ära välismaale, jäi alaliselt Berliini, kus teda kutsuti ka Berliini Kõrgemasse Muusikakooli muusikateooria õppejõuks. Eestit külastas veel ainult 1913. aastal seoses Estonia teatri avamisega. Suri tiisikusse. Tobias on eesti esimese sümfoonilise teose avamängu ,,Julius Caesar" autor. Tema looming on jõuline, intensiivne, rütmiliselt aktiivne ja tõeliselt professionaalne. Pani keelpillikvartettidega aluse eesti kammermuusikale. 8 Loomingu tipuks on oratoorium ,,Joonase lähetamine", mis on üks võimsamaid neoklassitsistlikke oratooriumeid üldse. Esitab väga suur koosseis: 3 koori, 5 solisti, suur orkester ja orel. Esimene terviklik ettekanne toimus alles 1989. aastal Tallinnas. ALEKSANDER LÄTE (1860-1948) Lõpetas Cimze seminari. Õpetajaks Rõngu kihelkonnakoolis. Lõpetas Saksamaal Dresdeni Konservatooriumi koorikompositsiooni erialal. Tegutses Tartus
Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist
Heliloojana. Tema loomingut iseloomustavad: * plagaalse kallakuga harmoonia, mazoori ja minoori vaheldumine, III astme rõhutamine, moduleerivad sekventsid. 4 * Teemad on on alati edasiarendatud, mitte lihtsal lõpetatud kujul. Kasutas meelsasti vanu vorme vana sonaat, ostinaatsed variatsioonid, süit, concerto grosso. * Ühendas sonaadivormi variatsioonidega. Tõi sümfooniasse kammermuusikale iseloomuliku tiheda faktuuri. * Brahms sidus end mitte romantiliste sümfooniatega vaid Beethoveni sümfonismiga (tema I sümfooniat on nimetatud Beethoveni kümnendaks). * Tema muusikas on historitsismi jooni, ta otsis vaimsust vanadelt meistritelt, kohati ennetas neoklassitsismi. * Brahmsi orkester on kahekordse koosseisuga nagu viini klassikutel, ilma väliste efektideta, graafilise koloriidiga.
annaabi.ee 
