rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk 4 Kaljupinnased koormuse all praktiliselt üldse ei deformeeru. Nende hulka kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae ja liivakivid. Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemisel tekkinud pinnaseid, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50%. Nende
Külmakerked Külmakerkeks nimetatakse pinnase mahu suurenemist külmumisel. Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase
=((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · Kaljupinnased - koormuse all ei deformeeru · Jämeteralised pinnased (moreen, jäme-, kesk- ja peenliiv) - võib lugeda headeks ehitusalusteks · Peeneteralised pinnased (savi, tolmliiv) · Eripinnased (turvas, muda, muld) - ehitusalusena ei kasutata Tehislikud - tugevdatud looduslikud alused Tugevdamise võtted: · Pinnase tihendamine · Nõrga pinnase asendamine · Tsementeerimine · Silikaatimine · Termiline töötlemine
niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. 5. PINNASELIIGID LÄHTUDES OSAKESTEVAHELISTE SIDEMETE ISLOOMUST. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedateralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda. Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased
hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased
ALUSED- Looduslikud alused - pinnakihid, mis võtavad vastu ehitiste ja hoonete koormust. Niiskus (pinnavesi) on üks põhilistest tegureid, mis mõjutab pinnase om ja vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%. Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased <=50% - vähe niiske, =50-80% niiske, >80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised pinnased, peenekoelised pinnased, eripinnased. Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, kruus, jämedateralne kuiv liiv, kuiv ja väheniiske savipinnas. Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas, muda, mustmuld. Tehisalused- kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise
kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranšeedeta läbindusmasinad g) puurtööde masinad h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks i) vaiatööde masinad ja seadmed. 3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega. Ehituslikust seisukohast lähtudes jaotatakse pinnased: a) kaljupinnased, mida iseloomustab suur tihedus ja osakeste vaheliste seoste tugevus, väike elastsus ja veel läbilaskvus (lubjakivi, liivakivi, basalt jne) b) liiv-savi pinnased, mis on väiksema tihedusega puistematerjalid, mille peamiseks iseloomulikuks näitajaks on nende terastikuline koostis (kruusad, liivad, liiv-savid, savi-liivad) c) mullad on mineraal-orgaanilistest ainetest koosnev maakoore pealiskiht, mis tekkinud
Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Pinnaseliigid. Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased (moreen), jämedate- ralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased. Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda.
kongressid) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitakse: Vuugid(telliste/kivide vahed mis täidetakse mördiga): -tühi-,sile-, Ehitatakse: -r/betoonist, terasest, puidust, -spordihooned 1-kaljupinnased(ei deformeeru koormuse all- nõgus-, kumervuuk komposiitkonstruktsioonist(teras+betoon(puit)) -transpordi-ja sideasutused(raudteejaam, lennujaam, raadio ja TV graniidid,kvartsid), 2-jämedakoelised pinnased(vähe kokku
Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbonaatsed kivimid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? teritusnurk-mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. 1.Ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil2.Võsalõikaja-hakkaija roomiktraktori baasil3
Maapind ümber ehitise tuleb planeerida kallakuga väljapoole, et sademete veed eemalduksi paremini majast ning ehitus võidab välimuselt, olles oma ümbruskonnast veidi kõrgemal. Kui näiteks hoone asetseb teest 4-8 m eemal, ei tohiks hoone siesta teepinnalt madalamal. Vajalik kale on 1:20. Kaldpind tuleb planeerida nii, et vesi ei jookseks naaberkrundile. 40. Kuidas jaotuvad pinged vundamenditalla all?(joonis) 41. Millised on head pinnased aluseks? Head pinnased aluseks on kaljupinnased (graniidid, liiva- ja lubjakivid),sest nad on suure survetugevusega ning praktiliselt deformeerumatud. Heaks ehitusaluseks on veel jämepurdpinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50% (pearähk, moreen, kruus). Samuti on heaks ehitusaluseks ka jämeliivad, mitte tolm- ega keskliivad. 42. Kuidas töötavad vaivundamendid? Kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Vaivundamentide kasutus jaguneb:
Toitealad on Lõuna-Eesti kõrgustikud ja Pandivere kõrgustik. Kõrgustike piirkonnas toidetakse sügavamaid põhjaveekihte ehk toimub süvainfiltratsioon. Joogivee kvaliteeti kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse. Devoni liivakivide filtratsioonimoodulid on 1-2 m/ööpäevas, Karbonaatsetel kivimitel kuni 10 m/ööpäevas, seega Lõuna-Eestis on reostuse protsessid aeglasemad. Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: ►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi ►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. ►Liivpinnased: kruusliiv jämeliiv keskliiv tolmliiv ►Savipinnased- määratakse plastsuse arvu järgi, mitte granumeetrilise koostise järgi. Saviliiv Liivsavi Savi ►Eripinnased- muda, turvas, lubisetted ►Tehispinnased-inimtegevusega seotud PINNASE OMADUSED
Gaasiline faas-moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad-kobedad mullad, liivad, peened kruusad 2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid 3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega 5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbonaatsed kivimid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad 179-Millist pinnase tihedust tähistab lühend BCM (BCY) ? BCM-Bank cubic meter BCY-Bank Cubic yard, Tihedus looduslikus ladestuses. 180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)? LCM-Loose cubic meter LCY-Loose cubic yard, Tihestus kobestatuna
moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad -- kobedad mullad, liivad ja peened kruusad;2. Keskmiselt kaevandatavad -- tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25 % kivimite e kaljupinnase osised;3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad -- tugevalt tihendatud pinnased kuni 50 % kivimite sisaldusega;4. Raskelt kaevandatavad -- lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75 % kivimite sisaldusega; 5. Väga raskelt kaevandatavad -- liivakivid, karbonaatsed kivimid, põlevkivid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad. 179-Millist pinnase tihedust tähistab lühend BCM (BCY) ? 180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)? 181-Millist pinnase tihedust tähistab lühend CCM (CCY)? 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks
2. Kirjelda karjäärist saadud toorme töötlemise võtteid. 3. Mis on sõmerad looduskivimaterjalid? 4. Kus kasutatakse liiva kui ehitusmaterjali? 5. Kus kasutatakse kruusa kui ehitusmaterjali? 6. Milleks kasutatakse savi kui ehitusmaterjali? 5.8. Pinnased teedeehituses Teede muldkehad ehitatakse üldjuhul töödeldud või töötlemata pinnase materjalidest. Mineraalpinnased jagunevad kaljupinnasteks ja sõmerateks pinnasteks. Kaljupinnased. Need kujutavad endast ühtset või pragunenud ala. Survetugevuse järgi jagunevad kaljupinnased: väga tugevad, tugevad, keskmised, vähetugevad, nõrgad, väga nõrgad. Sõmerad pinnased. Sõmerad pinnased jagunevad omakorda: 65 munakivid, veeriskivid, kruus, liiv, tolm, savi. Liivapinnased
.. k = Joonis 5.78 Vaiagrupi vajumi arvutus h1 + h2 + h3 + ... Väga nõrga pinnase (turvas, voolav savi) esinemisel tuleb kaldjoont alustada mitte rostvärgi alt, vaid nõrga kihi alt. Tingvundamendi vajum arvutatakse samasuguselt, kui tavalisel madalvundamendil. Tallaaluse pinge määramisel tuleb arvestada tingvundamendi piiresse jääva pinnase ja vaiade omakaalu. 47. Eesti kaljupinnased ja nende omadused Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim. Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veidi savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja - hüdroksiide. Paljud Eesti lubjakivid sisaldavad rikkalikult kivistisi ja organismide elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjälgi. Dolomiit
Juhul c=0 läbib piirsirge koordinaatide alguspunkti: sin=m/m=(1-3)/ Terastikulise koostise ja plastsusomaduste abil määratakse pinnase kaudu. Seda valemit võib kasutada pinge määramiseks ka pinnale (1+3), pärast teisendamist saame tugevustingimuse: 3/1=(1-sin)/ põhinimetus. NSVL aegades on kasutusel pinnaste liigitus:1)kaljupinnased, jaotatud jõu mõjust, juhul kui vaadeldav punkt asub rakenduspunktist (1+sin)=tan'2(/4-/2) 2)jämepurdpinnased, 3)liivpinnased, 4)savipinnased, 5)eripinnased, küllalt kaugel võrreldes pinna mõõdetega. Kui koormatud pind on suur ja Seega tekib pinnase purunemise teatud sisehõõrdenurgast oleneva peapingete 6)tehispinnased
annaabi.ee 
