TRAALPÜÜK Marianne Kiholane KP-31 2009 T ra a lp üünis e d ja tra a lp üük · Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Lubatud traalpüünised on: · traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; · põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; · pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; · agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. · Grunttropp käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus Traalnoot Vaier Traallaud Paljasots Kahlepuu Üleminekuots Skväär Grunttropp ...
.......................5 1.3. Piirkondadeks jaotamine.........................................................................................5 1.4. Mõju kalamassidele................................................................................................7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE EESTIS..........................................8 2.1. Kalavarude olukord Eestis......................................................................................8 2.2. Läänemere traalpüük..............................................................................................9 2.3. Töötlemine, turustamine, tarbimine......................................................................10 2.4. Mõju kalamassidele..............................................................................................10 3. EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014-2020......................................................11 3.1. Eesti kalanduse strateegia.................................
Traalpüügi terminid Traalpüük - aktiivne nüüdisaja levinuim kalapüügiviis, mida teostatakse laeva järgi veetava traalnoodaga. Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus
Sumpkalakasvandused Odavaimaks ja lihtsamaks kalakasvatuse viisiks on sumpkalakasvandus. Sumpkalakasvandus Salmistu lähedal. Angerjakasvandus As Triiton angerjakasvandus Tartumaal. Rannapüük Rannakalurid rõõmustavad hea räimesaagi üle. Traalpüük Kalapüük avamerel toimub suurte traallaevadega. Weissi inkubaator Sellistes pudelites toimub karpkala, haugi, siia jpt. kalade marja inkubeerimine. Kalade koelmu Ogalik ehitab pesa. Kuhu koetakse mari. Lõhe kaevab veekogu põhja kruusa sisse
1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks 2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga püügil 3. Milleks on vaja traallaudu 4. Millise traallaua konstruktsioonielemendi külge ühendatakse vaier 5. Milleks on vaja traalpüügil kaableid 6. Nimeta põhjatraalnooda peamised osad 2 3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine traalpüük (1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. (2) Lubatud traalpüünised on: 1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; [RT I 2006, 40, 308 jõust. 23.09.2006] 2) põhjatraalnoot traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; 3) pelaagiline traalnoot traalnoot, millel grunttropp puudub; 4) agariku tragi jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.
Samuti on Läänemerel palju püügiks sobimatud tormipäevi. Näiteks MRTK Baltika tüüpi traalerid ei saa (tohi) püüda tuulega üle 14 m/s. Väiksematel traaleritel on see piir veelgi madalamal. Eriti tuulised kuud on oktoober-detsember. Teiseks looduslikuks mõjuteguriks, mis piirab kalapüüki Läänemerel on jää. Eesti majandusvööndi piires on igal talvel meri kas osaliselt või täielikult kaetud jääga. Rüsijääs ja püsijääkatte korral on traalpüük võimatu. Kolmas looduslikuk mõjutegur on seotud püütavate kalaliikude (kilu ja räime) sesoonsete bioloogilste iseärasustega. Esiteks on kalade jaotumine seotud nende füsioloogilise seisundiga ja näiteks II kvartalis on räim suures osas traalpüügipiirkondadest lahkunud rannikumerre kudema. Traalpüük võib muutuda ebaefektiivseks.
Võrgusodi jälgitakse samuti , see annab infot traalnooda vertikaalavast ja sinna sisenevast kala hulgast . Võrgusond on kinnitatud traalnooda ülemise selisele ja annab oma näidud sillas olevasse kuvarisse . Põhjatraalnoot on horisontaalsuunaliselt venitatud , kuna oluline on läbi püüda võimalikult laialdane põhjalähedane veekiht . Püünisega püügil liiguvad traallauad ja püünise alumise selise külge kinnituv grunttropp mööda veekogu põhja . Pelaagiline traalpüük on pelaagilise eluviisiga kalade püügiks . Kui põhjatraalnoot liigub edasi kontaktis mere põhjaga , siis pelaagilise traalnoodaga on võimalik püüda põhjast kõrgemal , vahepealsetes veekihtides . Peamine taglastuselement , mille järgi saab põhja- ja pelaagilisel traalnoodal vahet teha , on grunttropp . Pelaagilisel traalnoodal puudub vajadus grunttropi järele , kuna püünist ei veeta edasi kontaktis veekogu põhjaga . -9-
reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi): Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU) Alus (laev), Püünis selle tehniline
....... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13 3. Läänemere traalpüük ................................................................................................ 14 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast ....................................................... 14 3.2. Laevastik ja püük .............................................................................................. 15 3.3. Sadamad ............................................................................................................ 16 3.4. Tööhõive .............
annaabi.ee 
