juni2010.jpg Kujunemine ● 6000-7000 aastat tagasi ● Jäärajale järgnenud mere pealetung ujutas üle Aadria mere ülemise osa rannaäärse tasandiku ● Tänapäevane väljanägemine on tekkinud inimeste sekkumisest Laguuni tuntuimad saared: ● Veneetsia (5,17 km²) ● Sant'Erasmo (3,26 km²) ● Murano (1,17 km²) ● Chioggia (0,67 km²) ● Giudecca (0,59 km²) ● Mazzorbo (0,52 km²) Veneetsia Arsenal ● Oluline sadam Veneetsia laguunis ● Kalakasvandus Laguuni kirjeldus ● Ulatub Sile jõest kuni Brenta jõeni. ● Pindalaks on 550 km². ● 8% on maismaa, 11% on kaetud alaliselt vaba veega ja 80% võtab enda alla padumered. ● Kolm laguuni ühendab Aadria merd https://www.researchgate.net/profile/Luisa_Patrolecco/publication/318409177/fig
Samas, kui Norras on kalandus väga tähtsal kohal, kasvatatakse seal kalu väga suurtes looduslikes sumpades. 13. Milliseid kalu kasvatatakse Eesti kalakasvandustes? Milliseid probleeme esineb? Eestis kasvatatakse põhiliselt vikerforelli, karpkala, tuurasid ja Euroopa angerjat. Probleemiks on nende kasvatamine välistingimustes, kus soojust ei reguleerita ja külmal perioodil, talvel, nad üldse ei kasva, sest nende seedimine on väga aeglane. 14. Mille poolest erineb Põlula kalakasvandus teistest Eesti kalakasvandustest? Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. Nad võtavad veekogudest kalu, koguvad marja ja niiske, panevad need sobilikult kokku ja toodavad uusi kalu ning lasevad noored kalad hiljem tagasi loodusesse. 15. Kuidas kontrollida kaupluses kala kvaliteeti? Too välja vähemalt kolm moodust Värske kala tunnused: niiske nahk, selge silm, värske lõhn, ühtlane tekstuur ja punased lõpused.
SISSEJUHATUS KALAKASVATUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] • Vee läbivoolul põhinev e traditsiooniline kalakasvatus (tiigikasvatus, kasvatamine basseinides või kiirvoolukanalites, sumbakasvatus). • Kasvatamine vee korduvkasutuse süsteemis RAS. VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV KALAKASVATUS/VESIVILJELUS SÕLTUV JA SÕLTUMATU VEEVARUSTUS SÕLTUMATU JA SÕLTUV VEEVARUSTUS Sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Taani tüüpi) Sõltumatu veevarustus Sõltuv veevarustus Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostus...
• Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) • Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. • Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) • Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides • Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine suurtes võgust kottides jne • Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis
levinud ujupart. Tuttvarte kohtab harvemini. Kuigi sinikael-part ja tuttvart on rändlinnud, kes talvituvad Taanis või lääne-Euroopas, jääb neid igal aastal tänu inimste poolsele lisasöötmisele siia talvituma. Samas võib talvituma jäämine nii sinikael-pardile kui tuttvardile ohtlikuks osutuda külmematel talvedel on madalamate veekogude jäätumise tõttu võimatu toitu otsida. 20. sajandi esimesel poolel rajati Löwenruh' suvemõisa territooriumile esimene kalakasvandus, mis sel ajal oli Eestimaa Kommunistliku Partei põllumajanduslik abimajand. Hiljem nimetati see ümber Tallinna Kalakombinaadi tiigimajandiks. Mõne aja pärast muudeti majand Tallinna Kalurikolhoosiks. Peamiselt kasvatati forelli, kuid veel ka karpkalu. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad ning vesi tiikides kuumenes, ohustas kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuna lisati värsket vett. Ligikaudu 50 aastat tagasi allutati piirkond Tallinna puukoolile
Looduslikud: Looduskatastroofid, Kuiv või liigniiskus. Mägine Majanduslik: pole piisavalt tehnikat, rahalaissi ressursse, et uuendada töövõtteid ja viljakust. Sotsiaalsed tegurid: Ülerahvastatus - Taani - Teravilja kasvatus, intensiivne majand- tehnika ja tootmine - Itaalia mägine põhiline istandused ja mägistel aladel karjad - Ukraina Teravili, tüsedad ja viljakad parasvöötme mullad - Brasiilia Kalakasvandus, karjakasvatus. - Indoneesia Loomakasvatus Linnukasvatus põhiline - Austraalia Valdavalt loomakasvatus Mullatekke tegurid : · Lähtekivimid selle peale tekib annab mulla oamdused, mineraalse koostise · Vesi, kliima, sademed · Kliima- soojus temperatuurid · Pinnamood- asukoht · Orgaanilised ained · Mullas olevad lagundajad, vetikad, bakterid, ussikesed jne · Inimtegevus Okasmetsades happeline, leetunud
Kalakasvatus SISSEJUHATUS 2020. a-ks 130 milj. tonni kala. Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et
Vesiviljeluse mõisted: · Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) · Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. · Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) · Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse · Tiigikalakasvatus (pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides · Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine suurtes võgust kottides jne · Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul
Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e "seafood" (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes tiikides
Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e "seafood" (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavatestingimustes (vahemalt osaliselt nende elutsuklist)Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omavettevote), kus kalu kasvatatakseTiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vahese labivooluga rajatistes tiikides
Heade hoidmistingimuste korral (väike asustustihedus, stabiilne temperatuur, kalade vähene häirimine ), kvaliteedi ja massikadu okt-aprill peaaegu puudub. 159 Kevadine tiigi tühjendamine Ilmatsalus 160 Haaslava ja Kuldre kalakasvanduse peatiik 161 Härjanurme kalakasvanduse karpkalatiik 162 Vagula kalakasvandus oli 1990ndatel suurim Eestis. 1992alates maha jäetud tühjalt seisnud tiik aastal 1998 163 Vagula kalakasvandus - 2002 taastatud tiik 164 Vagula kalakasvandus 2005 - tiigid kasvavad taas täis. Praeguseks jälle tühjad ja maha jäetud 165 KARPKALA JA VIKERFORELLI kasvatamise tehnoloogia võrdlus
Surnud jõed Siin on kambja järve Click to edit Master text styles kaldaäärsed surnud kalad ses Second level Third level surid hapniku puudusesse ja Fourth level Fifth level paksu jääkihi tõttu. Jõgesi reostavad ja ohustavad paljud tegevused nagu reoveed, põllumajandus ja kalakasvandus. Neil kõigil on suur kahju jõgedele, mille tõttu surevad veeloomastikud, vetikad vohavad ja kulutavad ära hapniku. Jõgede kontrolli tuleks hakata RANGELT kontrollima. Turba kaevandamine Eesti üheks tähtsaimaks maavaraks peetakse turvast, mille varu ulatub 1,64 miljardi tonnini, aktiivne varu moodustab 1,12 miljardit tonni. Ohtu raba turbatootmisala Eestis on turvas kütteainena põlevkivi ja puidu järel tähtsuselt kolmandal kohal. 18
Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) – veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e “seafood” (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) – kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda oma ettevõte), kus kalu kasvatatakse Tiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes – tiikides Multitroofne vesiviljelus- mitmete elusorganismide kooskasvatamine säästlikult, Atliibikum- vabalt? Kuidas emaseid vikerforelle toodetakse? Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-
Karilatsi, Roosna-Alliku, Rutikvere, Pähkla, Pihtla, Beetela basseinikasvandused, Salmistu ja Störfishi sumbakasvandused. Aquamyk ja Basseinikala retsirkulatsioonikasvandused · 3 peamiselt karpkalakasvandust: Haaslava, Ilmatsalu, Kuldre. · 2 üksnes looduslike vete kalavarude rikastamiseks lõhelaste asustusmaterjali kasvatavat kasvandust: Põlula Kalakasvatuskeskus, Õngu Noorkalakasvandus. Põlula Kalakasvatuskeskus on Eesti ainus riiklik kalakasvandus, mis on Keskkonnaministeeriumi allasutus. · Üks kinnise veekasutussüsteemiga angerjakasvandus Võrtsjärve ääres: AS Triton PR. · Tuurlaste (siberi tuura) kasvatamisega Eesti Soojuselektrijaama jahutusvee kanalis tegeleb AS Störfisch. · Mitmed kasvandused tegelevad muu kõrval eksootiliste kalade kasvatamise katsetega - paalia, tilaapia, triipahven, siig Kalakasvatsliku taastootmise eesmärgil tegelevad Eestis
seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Tähtsus looduses-tähtis lüli toiduahelates. Tähtsus inimesele-toiduna, ravimitööstuses, kalakasvandus, tööstuslik tooraine, ilukaladena, teaduslikeks katseteks. KAHEPAIKSED-jäsemed, õrn ja paljas nahk, nahahingamine, hingamiseks on kopsud, neil on silmalaud, silmad on suured ja punnis, neil on üks kaelalüli, võimaldab pead tõsta ja langetada, saagi püüdmiseks on kleepuv keel. Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega