Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama
võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt
Tegutses 1948–1952 EKP KK süsteemis tööstuse valdkonnas. 1952. a oli EKP Tallinna oblastikomitee sekretär, 1953–1957 EKP KK tööstuse ja transpordi osakonna juhataja, 1957–1960 ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. Edutati 1960. a EKP KK sekretäriks, vastutas sel kohal tööstuse juhtimise eest. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS Eesti NSV viimane parteiliider 1988–1990 Lõpetas 1955. a Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Astus ÜK(b)P liikmeks 1952.
eestlast. · 1950 toimus EKP VIII pleenum, mille tulemusena süvenes stalinism ja isikukultus ning juunikommunistidest juhtkond asendati Moskva-meelsemate tegelastega. · 1967 1968 oli Tartus nn. komsomoliopositsiooni kõrgaeg. · 1978 algas seoses K.Vaino EKP Keskkomitee I sekretäriks valimisega uusvenestuse aeg; tugevdati repressioone teisitimõtlejate suhtes ning hakati juurutama ühepoolset kakskeelsust. · 1980 puhkesid Tallinnas vastuseks kasvavale venestamisele noorsoorahutused. Võimude repressioone kritiseerisid Eesti kultuuritegelased nn. "40 kirjaga". · 1986 algas Eestis fosforiidikampaania, pannes aluse nn. uuele ärkamisajale, mis viis lõppkokkuvõttes Eesti taasiseseisvumisele 1991 aasta 20.augustil. Peep Reimer 5 1
alati õpitavas keeles. 8. Õpikeskkonnas luuakse tingimused, mis sarnanevad esimese keele omandamise oludega, mil keelt omandatakse loomulikul moel. See tähendab, et keelele kui süsteemile ei pöörata aineõppes eraldi tähelepanu, eesmärgiks on teadmiste omandamine. (Kikerpill & Sõrmus, 2008, 19-22.) Eelpool mainitud koolid esindavad tavaliselt kakskeelsuse hariduse ,,tugevaid" vorme. Neis koolides taotletakse kahe või enama keele edendamist ja ühtlasi kakskeelsust ja kakskultuursust. Kahekeelelise hariduse eesmärgiks on lapse rikastamine, eriti keelelises mõttes. (Baker, 2005, 212-242.) ÕPETAJA KAKSKEELSES KOOLIS Õpetaja töövõtteid õpilaste ettevalmistamisel kakskeelseks õppetööks Kutsekoolides kakskeelse õppe korraldus sõltub õpilaste varasematest kogemustest ja nende motivatsioonist. Oluline on, et nad kuuleksid enne võõrkeelseid lauseid, alles seejärel saab neilt nõuda eneseväljendust sihtkeeles
a alustas tööd Eesti Televisioon · isetegevusega tegeldi vähe, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri · 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline kooliharidus Breznevi ajal · tsensuur karmistus · edasi toimusid üldlaulupeod, mis muutusid protesti avaldamispaikadeks · isetegevusringe jäi veelgi vähemaks · 1970ndail aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus · propageeriti kakskeelsust · 1978 alustati venestamist 18. Hariduse areng ENSV-s. Lk. 130-131; TV lk. 56-57 ül. 4-6. · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi, olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud · 1970
NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Ta suri 1999. aastal. Karl Vaino sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. aastal. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide sissevoolu Eestisse. Vaino ise valdas eesti keelt halvasti. 1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. Välispoliitika 1945-1985. aastatel oli Eesti Moskva käsualune. Eesti volitused olid väga piiratud. Meil ei võinud eksisteerida välispoliitikat
ja muid puudutuse vorme. Silmside tuleks säilitada kogu tutvustamise ajaks. 3.11 Sobivad kõneained / sobimatud kõneained Sobivad: päevasündmused, poliitika (kui te ikka teate, millest räägite), kunst, sport (väga sobiv, eriti jalgpall), muusika, filosoofia ja belgia kultuur. Sobimatud: ei tohi avaldada arvamust Belgia asjade kohta, kui te täpselt ei tea, millest räägite. Eriti oluline vältida valloonide ja flaamlaste probleemi või riigi kakskeelsust. Juhuslikus vestluses ei ole sobilik pärida vestluskaaslase ametiala. See on kogu Euroopas isiklik ja seega mitte kõige huvitavam vestlusteema. Samuti ei sobi isiklikku majandusolukorra arutelu, küsimused eraelu (perekond on püha), isikliku tausta kohta. 3.12 Hääle toon, tugevus ja kiirus Arutelud võõraste vahel algavad tavaliselt viisaka ohjeldatusega. Avalikkuses või esimesel ärikohtumisel peaks vestlustoon olema veidi tagasi hitud ja asjalik ning 11
A) koordinatiivne – tähendused hoitakse lahus, nt koer ≠ dog B) segatüüp – tähendused on ühised, nt koer = dog C) subordinatiivne – üks keel teise kaudu, nt keeleõppimisel õpid, et üks sõna tähendab teist. Weinreich: kakskeelsus tekib eri olukorrast. Koordinatiivne tekib, kui keeli kasutatakse eri keskkondades, nt vene perest pärit laps käib eesti koolis. Samas olukorras/tingimustes, nt kodus kaht keelt läbisegi, tekib pigem segatüüp. Romaine liigitab kakskeelsust selle järgi, mis keelt vanem räägib ja mis kogukonnas domineerib ning mida lapsele õpetatakse. Kakskeelsuse tüübid vanusest lähtuvalt: 1) 0-12a – varane kakskeelsus a) simultaanne keelteomandamine (0-3), enamasti see, kui üks vanem räägib üht keelt, teine teist. b) järjestikune keelteomandamine 2) 12+ – hiline kakskeelsus 3) inimene võib L2 omandada mis tahes eas (kuid erinevate tulemustega): küsimus on selles, kui hästi see õnnestub
töötajate viieprotsendilise sissetuleku vähenemisega jätkusuutlik, teatas päästeteenistujate ametiühing. Õhtuleht, 16.11.2009 Keskerakondlasest lauljatar Estin: Eesti võiks olla kakskeelne! Kunagine diskotäht Estin liitus Keskerakonnaga ja leiab, et on absurdne, kuidas Eesti riik arvab, et igas asjas on süüdi Venemaa, tema pooldaks üldse kakskeelsust. "Naljakas, et kui algas Eesti Vabariik, siis unustati kohe vene keel," rääkis Estin, kodanikunimega Esta Simakova Publikule. "Peaksime hoopis uhked olema, et meie riigis on nii palju erinevaid rahvusi." Estin tunnistab, et on ise ahistamist tundnud: "Kuigi olen leedukas, kuulsin juba lapsest peale, kuidas mu isa kiusati, sest ta kandis perekonnanime Simakov." Lauljataril on muudki hinge peal: "On absurdne, kuidas Eesti riik arvab, et igas asjas on süüdi Venemaa."
5. 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline koolikohustus 6. isetegevusega tegeldi vähem, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri. 7. kirik oli minetanud oma koha suurema osa eestlaste elukorraldusest. Breznevi ajal 1. tsensuur karmistus 2. edasi toimusid laulupeod, mis muutusid protestiavaldamise paikadeks 3. isetegevusringe jäi veel vähemaks 4. 1970 aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus 5. propageeriti kakskeelsust 1978 alustati venestamist Haridus Õpik lehekülg 130-131 TV lk 56 h4 1. b 2. b 3. a 4. b TV lk 57 h6 Keskhariduse taseme langus Nõuti, et kõik õpilased oleksid edukad ja kõigile tuli vähemalt ,,kolm" välja kirjutada. Õpilaste/õpetajate moraalne laostumine Õpilased pidid kohustuslikus korras rohkem koolis käima, kool muudeti ebameeldivamaks
ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne Termin „kood" tähistab keelekuju, sotsiolingvistiliselt nõrk kood on A ja sotsiolingvistiliselt tugev kood on B. Domineerimise all ei mõelda siin paremat keeleoskust, vaid sotsiolingvistilist staatust. Tüüpiliselt on A- koodid immigrantide ja rahvusvähemuste keeled, kõnelejal domineerib A-kood. Kõneleja kopeerib nii A-koodist B-koodi, kui ka B-koodist A-koodi (pole vaja sujuvat kakskeelsust ega kuigivõrd korralikku B-koodi oskust, ka passiivne teise keele oskus suudab avaldada mõju esimesele keelele.) B tõrjub A välja, ehk teisisõnu, A-st loobutakse B kasuks globaalne koopia (pošli sjoma-t') Globaalne koopia vastab umbkaudu laenule või koodivahetusele ning paistab tavakasutajale kohe silma. See on keelelise elemendi kõikide aspektide ülekanne ühest keelest teise. Valikulised koopiad ei ole aga tavakõnelejale tingimata märgatavad, kuna B-koodist on pärit vaid
Tekkisid defitsiitkaubad. 1970. aastate lõpul algas uus venestuslaine. 1978. a avaldatud venestamisprogramm nägi ette vene keele õpetamise juba lasteaedades, segalasteaedade ja -koolide loomise, kümnete tuhandete võõrtööliste Eestisse toomise igal aastal. 1980. aastaks oli eestlasi Eestis alla 65%, Tallinnas veel vähem. 1978. a sai Johannes Käbini asemel EKP juhiks venemeelne Karl Vaino, võeti vastu otsus vene keele omandamise ja õpetamise täiustamise kohta, algatati kakskeelsust propageeriv kampaania. 1970.-80. aastate vahetusel jäi poliitilise jäikuse tõttu osa käsikirju seisma või lükati tagasi. Pinged ühiskonnas suurenesid ja vallandusid eriti 1980. a sündmustes. Nn 40 kirjas avaldasid 40 kultuuritegelast (Lehte Hainsalu, Jaan Kaplinski, Heino Kiik, Paul-Eerik Rummo, Mati Unt, Arvo Valton, Juhan Viiding jpt) muret eesti keele saatuse ja ühiskonnas levivate ohtlike tendentside pärast. Osale neist said osaks avaldamiskeeld ja muud piirangud.
monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed. Algas töölisliikumine ja toimus esimene streik Narva Kreenholmi tehastes (1870). Venekeelseks muudetud Tartu ülikooli kogu keisririigist õppima saabunud poliitiliselt radikaalsete tudengite eestvõttel tekkisid 1880. aastail esimesed marksistlikud organisatsioonid. Järgmine venestamine oli 1970.–1980. aastatel, NSV Liidu okupatsiooni ajal Eestis kui venestati riigiasutused ja asjaajamise, peamiselt propageeriti siis kakskeelsust. Venestamisaeg Vastukaaluks Vene impeeriumi etniliste vähemuste (moodustasid üle poole elanikkonnast) kasvavatele nõudmistele enesemääramisõiguse järele tugevnes 19. sajandi teisel poolel vene suurrahvuslus ja valitseva eliidi soov luua moodne unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise
nende taandarengu. Siin võib olla tegemist läveefektiga: Kakskeelsuse positiivse mõju avaldumiseks peab inimesel mõlema keele oskuse tase võrdlemisi kõrge olema. Madala sotsiaalmajandusliku seisundiga peredest pärit lapsi kakskeelsus pigem kahjustab kui aitab. Teiseks asjaoluks on teise keeleoskuse omandamise iga. Paljude arvates on peale murdeiga teise keele mõningaid aspekte raske hästi omandada. Bahrick et al. (1994) uurisid kakskeelsust USA immigrantidel. Näis, et sõnavara mõistmine ja selle kasutus on hästi arendatavad ka täiskasvanueas. Isegi süntaksi mõned aspektid omandatakse edukalt peale murdeiga, kuigi õige häälduse omandamine sõltub varasest keeleõppimisest (Oyama, 1976). Üllatav on leid, et teise keele täiesti uusi foneeme on lihtsam õppida kui esimese keele foneemidega sarnaseid teise keele foneeme (Flege, 1991). Milline õppimiskogemus teise keele omandamist soodustab
annaabi.ee 
