Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
kakao-farmides töötab 284 töötab 284 000 000 lapsorja lapsorja vanuses 99 –12 vanuses –12 aastat aastat •• Suuristandustes Suuristandustes pritsitakse pritsitakse kakaopuid kakaopuid mürkainetega, mis mürkainetega, mis saastavad saastavad loodust loodust ja reostavad ja reostavad joogivett joogivett A ga mida k orj ab se e me es ? Kus on kohvi kodumaa ? Millistes riikides veel ko
teiste riikidega võrreldes väga palju. Suurem osa metsadest asub Amazonase vihmametsade aladel, mis tähendab Brasiilia põhjaosa ja keskosa. Metsad paiknecad nii tasasel maal kui ka mägedes. Suuremale osale metsale on raske ligi pääseda, kuna suurtel vihmametsade aladel puuduv teevõrgustik. Põhja pool on mets tihedalt koos aga, keskosas on juba suuremad vahed metsadel vahel. Brasiilias kasvab väga palju troopiliste puude liike: palme, palisandreid, pähklipuid, kakaopuid. Amazonase vihmametsad on üks liigi rikkamaid kohti looduse, nii loomade kui ka taimede poolest. Puid kasutatakse küttepuudeks, paberipuudeks ja ümarpuidu tootmiseks. Metsad on olulised fotosünteesi tegemisel, kuid metsade põletamisel suureneb CO2. Brasiilia ekspordib osa oma toodangust, näiteks paberit. Samuti kuulub ta maalimatööstuse hulka puidu tootmisel ja töötlemisel. Brasiilias on aastate jooksul väga palju metsa maha raiutud, kohati on isegi metsi põlenud
Haiti taimed Oli kunagi peaaegu kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. Palm Avakaadopuu Hibiscus Haiti taimed On metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Kuivades piirkondades kasvavad kaktused ja astelpõõsad. Haiti loomad Haitil on palju putukaliike, kuid ei leidu mürkmadusid. Levinud linnud on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiti pilukoonu. pilukoonu flamingod Haiti keskkonnaprobleemid
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele
viljaliha, millest valmistati ka alkohoolsied jooke. (http://cocoa.ee/et/) Euroopasse tõi kakaoube esimesena Kolumbus, kuid ta ei pidanud seda eriti oluliseks. Tuntuks sai kakao siis, kui Mehhiko vallutaja Herman Cortés saatis Hispaania kuningale Karl V-le kakaoube koos asteekide joogiretseptiga. Hispaanlased muutsid retsepti, hakates jooki magustama ja kuumutama. Peagi sai sellest Euroopa õukondades moejook. Usutakse ka, et inimestele tõi kakaopuu sulismaost jumal. (Ibid) Kakaopuid on kasvatatud juba üle 3000 aasta. Selle puu viljad olid väga tähtsad maiadele, hiljem ka tolteekidele ning asteekidele, kes kasutasid neid maksevahendina kui ka toiduks. Kakaoube seostati paljude omadustega, sealhulgas seksuaalse aktiivsuse tõstmisega. Asteekide legendi järgi oli kakaopuu loodud metsajumala Quetzalcoatl´i poolt. (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, lk 640) 11 Joonis 4. Sulismaost jumal Quetzalcoatl
Vihmametsade olukord Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas ja see on pindalalt viies riik maailmas suurusega 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga, neist vihmametsi on 6 miljonil ruutkilomeetril. Vihmametsad hõlmavad peaaegu kogu Amazonase piirkonna, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amazonase piirkonnas kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Vihmametsad on Brasiilia üks suuremaid loodusrikkusi ja neid kustutakse ka maailma kopsudeks. Need on koduks väga paljudele liikidele: Amazonase vihmametsades elab ligi
Inimese poolt kasvatatakse Brasiilias maisi, kohvipuid ja ka puuvilju.Tegelikult on Amazonase vihmamets väga liigirohke. Brasiilias kasvab umbes ¼ kogu maailma taimeliikidest.Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd levivad rohtlad. *Loomastik Brasiilia loomastik on väga liigirikkas
Botaaniline iseloom Kakaopuu on botaaniliselt üsna kirju kogum erisuguseid rohkearvulisi sorte ning vorme, mis on tekkinud pikaajalise kultiveerimise jooksul. Tänapäeval polegi üldiselt kokkulepitud jaotust. Mõned botaanikud eristavad paari alamliiki, aga praktikas on kõige rohkem läbi löönud kultiveeritava kakaopuu arvamine üheks liigiks, mis jaotatakse sorditüüpidesse. Nimetame järgnevalt nelja sorditüüpi. Criollo kakaopuid on juba ammu Kesk-Ameerikas ja Mehhikos kultiveeritud, selle tüübi kujunemisalaks peetakse Mehhikot ja ala sellest lõuna poole kuni Panama maakitsuseni. Crollo viljad on pikad ja välja veninud tipuga, kümne selgesti nähtava pikiribiga. Vilja kest on õhuke, pealt enamasti punane või kollane. Kasvutingimuste suhtes nõudlik ja haigustele vastuvõtlik, tema aroomi hinnatakse aga eriti kõrgelt. Seemnes asuvad idulehed on valkja või helevioletsed
Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Taimestik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad. Loomastik Brasiilia loomastik on samuti liigirikas
50% 400,061 Religioon puudub 8.64% 177,266 Spiritistlik 2.69% 55,132 Moslem 0.03% 666 Juut 0.03% 624 7 Taimestik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid
Itaalia vaid Hispaania kuningakoja ainuomandiks. Itaallased said sokolaadijooki maitsta alles 90 aasta pärast. Ameerika mandril oli sokolaadi ajalugu mõõdetud muidugi juba sajanditega. Sokolaadijoogi jäljed viivad meid kõigepealt iidsete maajade kultuuri õitsenguaega ehk 6.sajandisse. Maajad elasid Yucatani poolsaarel, nüüdses Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Nagu hiljutiste muinasleidude abil on kindlaks tehtud, kasvatasid maajad kakaopuid isegi oma eluasemete juures. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt oligi sokolaad mitte tahke maiustus, vaid jook ja jäi selleks veel Euroopaski väga pikaks ajaks. 1528. aastal pöördus Hispaania konkistadoor Cortes Kesk-Ameerikast tagasi Euroopasse. Tema laevad olid koormatud peamiselt kakaoubadega ja sokolaadi valmistamise vahenditega
miljon hektarit. Metsamaad Brasiilias on umbes ¾ tervest Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmametsades võivad 2,6 ruutkilomeetril eksisteerida kuni 3000 erinevat liiki. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid nagu palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid, kakaopuid, kampripuid ning veel võime leida loorbereid, mürte, mimoose ja palju muid taimi ning puid. Leidub ka palju erinevaid kohalikke puuvilju nagu ananasse, banaane, mangosid, guajaave, mandariine jt. Riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. 1991. aastaks kiire raie eelneva 30 aasta jooksul
5 Mullastik Brasiilias on suurelt osalt ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. Mullastik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-asukoht-mullastik-loomastik-ja-rahvastik- m26487.html 1.6 Taimestik ja Loomastik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasooniat samuti rannikumäestikke. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, pähklipuid ja kakaopuid, peale nende veel loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave jt. Brasiilia kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega. Sisemaal valitsevad savannid, Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad
põlluharimine nõuab niisutust. Taimed Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas. Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Poolniisketel aladel, näiteks L´Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin- seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 8 Loomad Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ja
cacao (tõlkes ,,jumalate toit"), mille viljade seemned annavad meile tooraine selle suussulava hõrgutise tootmiseks. Tee kakaopuust erinevate sokolaaditüüpideni on aga pikk ja keeruline ning seotud veel tänapäevalgi mitmete mõistatustega. (Suitsu, 2004) 2.1. Kakaopuu Igihaljas ja igiõitsev kakaopuu vajab kasvamiseks sooja kohta, kus temperatuur on pidevalt 27- 30 ºC, suhteline niiskus 90- 100% ja aastane sademete hulk 1700- 3000 mm. Enamasti kasvatatakse kakaopuid banaani- või kummipuude all - need pakuvad kakaopuule hädavajalikku varju liigse päikese eest. Kakaokasvatuseks vajalikke tingimusi leidub ekvaatori ümbruses, mandrite järgi vaadelduna Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Kaug-Idas. Suurimaks kakaotootjaks on praegu Elevandiluurannik. (Suitsu, 2004) Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine
cacao (tõlkes „jumalate toit“), mille viljade seemned annavad meile tooraine selle suussulava hõrgutise tootmiseks. Tee kakaopuust erinevate šokolaaditüüpideni on aga pikk ja keeruline ning seotud veel tänapäevalgi mitmete mõistatustega. (Suitsu, 2004) 2.1. Kakaopuu Igihaljas ja igiõitsev kakaopuu vajab kasvamiseks sooja kohta, kus temperatuur on pidevalt 27- 30 ºC, suhteline niiskus 90- 100% ja aastane sademete hulk 1700- 3000 mm. Enamasti kasvatatakse kakaopuid banaani- või kummipuude all - need pakuvad kakaopuule hädavajalikku varju liigse päikese eest. Kakaokasvatuseks vajalikke tingimusi leidub ekvaatori ümbruses, mandrite järgi vaadelduna Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Kaug-Idas. Suurimaks kakaotootjaks on praegu Elevandiluurannik. (Suitsu, 2004) Istanduses kasvanud puu saab täiskasvanuks ehk hakkab vilja kandma keskmiselt viie aasta vanuselt, olles selleks ajaks ~10 m kõrgune. Metsikuna sirgunud puu on samas eas juba 20meetrine
tegemisel. Peeneid kiunööre kasutatakse võrkkiikedes, majapidamiskottides, uksemattides, mütsides ja sandaalides. Põllumajanduse tooted aastal 1999 sisaldasid suhkruroogu 7 080 888 tonni, banaane 1 000 000 tonni, nisu 1 024 000 tonni, riisi 670 000 tonni, sorgot 402 000 tonni, plataani 578 000 tonni, apelsine 332 000 tonni, puuvilla 12 000 tonni, tubakat 11 000 tonni, sisalit 15 000 tonni ja tomateid 171 000 tonni. Troopilisi kultuure nt suhkruroogu, kohvi- ja kakaopuid, banaane, puuvillapõõsaid, sisaliagaavi ja kookospalme kasvatatakse istandustes. Toidukultuure nt mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba ja köögivili kasvatatakse eeskätt talundites. b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Kohvi kasvatamisel on Venezuela maailma esimeste hulgas. c) Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades). Loomakasvatuses on enam arenenud veisekasvatus (üle 15 000 000 looma), sea (üle
hektarit. Metsasuse protsent Brasiilias on 74%. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku
Hukkus vähemalt 170 000 inimest. Taimed Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas. Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. 10 Poolniisketel aladel, näiteks L'Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin-seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 11 Loomad
- kuivatusahjudes 5060 kraadi juures. Sorteerimine , Röstimine 1045 minuti jooksul 70140 kraadisel temperatuuril. Jahutamine Koorte eemaldamine Jahvatamine Kakaopulbri saamiseks eraldatakse esmalt kakaomassist kakaovõi. Järele jäänud kakaomass (kook): - jahutatakse, - jahvatatakse, - sõelutakse. Kakaopulber sisaldab 1020% rasva. 30. kakao kvaliteet, kasutamine. Kakaopuid liigitatakse kvaliteedi järgi. Kõrge kvaliteediga kakaopuude ubadest valmistatakse sokolaadi. Madala kvaliteediga kakaopuude ube kasutatakse peamiselt tööstuslikuks otstarbeks. Kasutamine: Kakaomassist välja pressitud kakaovõid kasutatakse: - kõige rohkem sokolaaditööstuses, - ka kondiitri- ja kosmeetikatööstuses ning - veidi meditsiinis. Pressimisjäätmeist jahvatatakse kakaopulbrit.
toitudeks. Helbed on kerged ja jäävad veepinnale hõljuma ning granuleeritud toit on raske ja vajub vee põhja. Peale tavalise toidu tuleks kalade anda 2-3 korda nädalas sügavkülmutatud või külmakuivatatud kalatoitu, mida on võimalik saada akvaariumipoodidest. Need sisaldavad kuivatatud ja külmutatud ussikesi ning putukaid. Maailma juhtivaks akvaariumkalade toitude tootjaks on Tetra. MAGUS (KAKAO, NÄRIMISKUMM JA MUUD) Kakaopuid on 3 erinevat sorti. Kakaopuu viljad võivad olla rohelised, kollased või pruunid, 10- 30 cm pikkused ja 5 cm läbimõõduga. Vilja sisemus on jagatud viieks kambrikeseks. Ühes viljas on 20- 40 seemet. Kakaouba sisaldab: Rasva 40- 60%, Valku 12%, Tärklist 7%, vähemal määral vett, parkaineid, mineraalaineid, kofeiini, teobromiini. Suurimad kakao tootjad on Elevandiluu Rannik, Ghana ja Indoneesia. 19.sajandil rajati sokolaaditehaseid Euroopasse ja valmistati esimesi tahvli- ehk
annaabi.ee 
