Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Psüühiline tegevus on sõltuv sisesekretsiooninäärmete tegevusest, mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, ...
Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ch2/overview.asp Riina Häidkind TÜ Psühholoogia Instituut { Bachmann, T., Maruste, R. (2001). Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Psühholoogia alused, lk. 42-70. Tallinn: Ilo. { Toomela, A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri. Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09
psüühikahäirete olemusse, mitte psüühikahäiretest tingitud toimetulekupiirangute ignoreerimine isikuvabaduse kaitse ettekäändel. Teadusuuringutes on käesoleval ajal aktuaalseks teemaks püsiva delinkventse käitumisega isikute kognitiivsete häirete uurimine. Kuigi nende häirete väjendatus ei ulatu häire tasemele, mõjutavad need siiski oluliselt isiku sotsiaalse toimetuleku taset keerukamate sotsiaalsete suhete tasandil. Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega;
erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Kroonilise delinkvetse käitumise aluseks on adekvaatsete emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS. Perifeerne e piirde-NS on pea-ja seeljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes.Sensoorne allusüsteem on meeltse või tajumise puutuv.Mootorne allusüsteem viib ellu reagerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.KNS kontrolli all ja mis talitlevad küberneetilise,tagasiside põhimõttel töötava koordineeritud süüstemina. Vegetatiivna NS on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem.Parasümpaati...
muutusi häiretena, juriidilise diskursuse raames eeldatakse, et need on normi piires olevad seisundid. Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. 10 8. Kaasaegsed neurobioloogilised hüpoteesid kroonilise delinkvetnse käitumise põhjuste kohta Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega;
Selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Väljendub minapildis. Minapilt - enesevaatlus ja -analüüs, -kujutlus,-hinnangud, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus kogemused, elamused Juurdepääsuteadvus sihipäraselt juurde pääseda oma teadmistele ja kogemustele Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste osavõttu. Vegetatiivne parasümpaatiline (ns osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) ja sümpaatiline (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust jne) Autonoomne väliselt jälgitavad reaktsioonid
Fenomeniline teadvus teadvus taandatakse subjektiivsele elamusele (vahetule kogemusele) nt. emotsioon ,tajuelamus TP keskmes olev idee või kujund. Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Teema 4 39 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on:
Fenomeniline teadvus teadvus taandatakse subjektiivsele elamusele (vahetule kogemusele) nt. emotsioon ,tajuelamus TP keskmes olev idee või kujund. Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Teema 4 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2
teadvusest välja surutud instinktid, soovid; · hetkel mitte teadvustunud, kuid põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust Teadvuse kitsam mõiste taandub subjektiivsele elamusele(vahetule kogemusele). Kooma->sügav uni->pinnaline uni->hüpnagoogsed elamused->unisus->virgus->ülivirgus- >maania. On oluline eristada teadvust kui omadust(potentsiaali),teadvust teenindavaid protsesse ja teadvuseseisundeid. 4.Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimisese psüühiline tegevus on talituslikult sõltuv närvisüsteemist(NS) ja ka sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealise koor jt)tegevusest,mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa-hüpotaalamuse talitlusega. Somaatiline NS Juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne koosneb pea-ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli
teadvusest välja surutud instinktid, soovid; hetkel mitte teadvustunud, kuid põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust Teadvuse kitsam mõiste taandub subjektiivsele elamusele(vahetule kogemusele). Kooma->sügav uni->pinnaline uni->hüpnagoogsed elamused->unisus->virgus->ülivirgus- >maania. On oluline eristada teadvust kui omadust(potentsiaali),teadvust teenindavaid protsesse ja teadvuseseisundeid. 4.Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimisese psüühiline tegevus on talituslikult sõltuv närvisüsteemist(NS) ja ka sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealise koor jt)tegevusest,mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa-hüpotaalamuse –talitlusega. Somaatiline NS Juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne koosneb pea-ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli
Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentertaalne osa koosneb pea ja seljaajust. On kõige olulisem psüühilisteprotsesside kontroll organ. Perifeerne ns on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes.
Oletame, et meil on kaks neuronit. Üks ne- ron on seoses ühe teise neuroniga ja see teine neuron on seoses veel omakorda paljude teiste neuro- nitega ( ühekorraga ). Kui esimene neuron on seoses selle teise neuroniga, siis põhimõtteliselt on ta ka seoses samaaegselt nende paljude teiste neuronitega. Olgugi, et ta ei ole otseselt seotud nende teiste neuronitega. Ta on otseses seoses ainult selle teise neuroniga. Vaata jooniseid. Eespool välja- toodud teooriatel on neuroteaduslikud alused. Seosed ei ole juhuslikult laiali üle kogu närvisüstee- mi. Ka nendel on olemas oma kindel struktuur. Joonis 1 Kui esimene neuron on seoses teise neuroniga, siis on ta seoses ka paljude teiste neuronitega, mis on ühenduses selle teise neuroniga. 9 Seostetasandid ehk seostesfäärid tekivad närvisüsteemis siis, kui seosed loovad veel omakorda uusi seoseid
Oletame, et meil on kaks neuronit. Üks ne- ron on seoses ühe teise neuroniga ja see teine neuron on seoses veel omakorda paljude teiste neuro- nitega ( ühekorraga ). Kui esimene neuron on seoses selle teise neuroniga, siis põhimõtteliselt on ta ka seoses samaaegselt nende paljude teiste neuronitega. Olgugi, et ta ei ole otseselt seotud nende teiste neuronitega. Ta on otseses seoses ainult selle teise neuroniga. Vaata jooniseid. Eespool välja- toodud teooriatel on neuroteaduslikud alused. Seosed ei ole juhuslikult laiali üle kogu närvisüstee- mi. Ka nendel on olemas oma kindel struktuur. Joonis 1 Kui esimene neuron on seoses teise neuroniga, siis on ta seoses ka paljude teiste neuronitega, mis on ühenduses selle teise neuroniga. 9 Seostetasandid ehk seostesfäärid tekivad närvisüsteemis siis, kui seosed loovad veel omakorda uusi seoseid
Oletame, et meil on kaks neuronit. Üks ne- ron on seoses ühe teise neuroniga ja see teine neuron on seoses veel omakorda paljude teiste neuro- nitega ( ühekorraga ). Kui esimene neuron on seoses selle teise neuroniga, siis põhimõtteliselt on ta ka seoses samaaegselt nende paljude teiste neuronitega. Olgugi, et ta ei ole otseselt seotud nende teiste neuronitega. Ta on otseses seoses ainult selle teise neuroniga. Vaata jooniseid. Eespool välja- toodud teooriatel on neuroteaduslikud alused. Seosed ei ole juhuslikult laiali üle kogu närvisüstee- mi. Ka nendel on olemas oma kindel struktuur. Joonis 1 Kui esimene neuron on seoses teise neuroniga, siis on ta seoses ka paljude teiste 9 neuronitega, mis on ühenduses selle teise neuroniga. Seostetasandid ehk seostesfäärid tekivad närvisüsteemis siis, kui seosed loovad veel omakorda uusi seoseid
annaabi.ee 
