............7 6. PASSIIVOSISED.....................................................................................................................................................9 7. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA MUUNDAMINE .......................................................................................9 8. POOLJUHTOSISED..............................................................................................................................................12 9. LÜLITUS-, JUHTIMIS- JA KAITSESEADMED.................................................................................................15 10. ELEKTRIMÕÕTERIISTAD JA ANDURID.......................................................................................................15 11. VALGUSALLIKAD............................................................................................................................................ 16 12. SIDE- JA SIGNALISATSIOONITEHNIKA.............................................................
Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline.
Juhtmete läbimõõt valitakse neid läbiva voolu järgi. Peale läbimõõdu võivad juhtmed ja kaablid erineda ka isolatsiooni või kaitsekatte värvuse poolest. Arvutites, muusika-keskustes ja muudes sellistes seadmetes tähistab must värv miinust ja punane plussi. Koduses ja tööstuslikus elektrivõrgus on sinise isolatsiooniga neutraaljuhe, kollarohelise triibuga on maandusjuhe, faasijuhtmete isolatsioon on must või pruun. Juhistike liigkoormus kaitseseadmed Liigkoormusvool tekib, kui elektriseadmed ja juhistikud koormatakse üle nimivoolust suuremate vooludega. Näiteks, kui elektrivõrku ühendatakse ettenähtust suurem võimsus. Tulemuseks võib olla juhistiku ülekuumenemine ja isolatsiooni süttimine. Isolatsioonivõime kaotanud juhistikult kandub vool üle hoone metalltarinditele, põhjustades elektrilööke elusolenditele. Elektripaigaldiste ja tarvitite kaitseks liigvoolu eest kasutatakse automaatselt toimivaid
toote ja teenuse ohutuse seadusest käesolevast seadusest tulenevate erisustega Terminoloogia Elektripaigaldis-üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi,korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade -Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod,lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Isoleerkatteta(paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline. Juht – elektrienergia või elektrilise signaali edastamiseks ettenähtud juhtmete, kaablite, lattidejms üldnimetus. Kaabel – ühe- või mitmesooneline isoleerjuht, mis on varustatud sooni välistoimete eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga).
tulenevate erisustega. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Elektripaigaldis - kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade – Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. – üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide teatud otstarbega ja – elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, “pingestatud”). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla
esitatud Eesti standardisarjas EVS-EN 60617, mis ilmus aastal 2000 ja koosneb järgmistest standarditest: EVS-EN 60617-2:2000 Märgielemendid, omadusmärgid ja muud üldkasutatavad märgid EVS-EN 60617-3:2000 Juhid ja ühenduselemendid EVS-EN 60617-4:2000 Passiivkomponendid EVS-EN 60617-5:2000 Pooljuhtkomponendid ja elektronlambid EVS-EN 60617-6:2000 Elektrienergia tootmine ja muundamine EVS-EN 60617-7:2000 Lülitus-, juhtimis- ja kaitseseadmed EVS-EN 60617-8:2000 Mõõteriistad, lambid ja signalisatsioonivahendid Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 1(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED EVS-EN 60617-9:2000 Sidetehnika. Lülitus- ja perifeerseadmed EVS-EN 60617-10:2000 Sidetehnika. Infoedastusseadmed EVS-EN 60617-11:2000 Paigaldusplaanid ja -skeemid;
paralleelselt koordinaattelgedega sammudeks või ringjoone puhul lõikudeks, luues täiendavaid tugipunkte. Küsimused KONTROLLTÖÖ 1. Milliseid nõudeid esitatakse pinki teenindavale personalile? 2. Milliseid nõudeid peab töötaja täitma ettevalmistuse etapis? 3. Milliseid nõudeid peab töötaja jälgima lõikeinstrumentide juures enne töö alustamist? 4. Millistesse gruppidesse jaotatakse cnc pinkide kaitseseadmed? Kirjelda neid gruppe eraldi. 5. Milliste ohtudega tuleb arvestada cnc pinkidel töötamisel? Vastused 1. Pinki teenindav personal peab olema õpetatud ja tutvustatud ohutute töövõtetega puidutöötlemispinkidel. Teenindav personal peab hoolikalt tutvuma pingi eeskirjaga ja lisadega, kui selline on olemas. Suruõhku võib pingi puhastamisel kasutada ainult siis, kui on olemas õhupüstol, mis annab hajutatud õhujoa ja kaitseprillid. Kasutaja peab tagama, et
võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: 1.Juhtimisseadmed 2.Signalisatsiooniseadmed 3.Kaitseseadmed 4.Mitmesuguste parameetrite mõõteseadmed B. Kasutatava energia järgi: 1.Elektrilised 2.Hüdraulilised 3.Pneumaatilised 4.Kombineeritud C. Toimiva mõjujõu järgi: 1.Lülitusseadmed 2.Väljalülitusseadmed 3.Ümberlülitusseadmed 5.Ümberjärjestusseadmed D. Laeval kuuluvuse järgi: 1.Laevajõuseadmete automaatikaseadmed 2.Laeva üldsüsteemide automaatikaseadmed 3.Laeva tekimehhanismide automaatikaseadmed
’ Häälestamine Saeketta tõstmine/langetamine Saeketta kallutamine ( lisavarustusena) Külgmise juhtlati asukoha muutmine määrab detaili laiuse lahkamisel Kelgu juhtlati piiraja asukoha muutmine määrab detaili pikkuse lõikamisel Kelgu juhtlati seadmine nurga alla . Altlõikesaag – väikese läbimõõduga saeketas, mis pöörleb etteandekiirusega samas suunas Väldib kildumist alumisel pinnal . Kaitseseadmed universaalsel ketassaagpingil . Kiilnuga – saeketta taga paiknev detail, mis suunab saetud detailid saekettast eemale Hoiab ära detailide tagasipiskumise . Järkamine on pika saematerjali tükeldamine tooriku pikkusesse Järkamise eesmärgiks on : Saada vajalik arv vajaliku pikkusega ja kvaliteediga toorikuid Tagada materjali parim võimalik ärakasutamine .
Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste.
iseloomustatakse mehaanilise kasuteguriga. 2) Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdroajami elemendid Hüdroajamis on vedelik, hüdrauline energia muutub mehaaniliseks enegerigaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. 1) Paak töövedeliku jaoks 2) Pump koos pumba ajamiga 3) Süsteemi kaitseseadmed(kaitseklapp) 4) Reguleerimis seadmed võlli liikumis kiiruse ja õlirõhu 5) Juhtimisseadmed silindri juhtimiseks 6) Hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks 7) Süsteemi abi seadmed (filter ja torustik) Hammasratas pump See on pump mille konstruktsioonis on hammasrattad. Hammasratas pumpi kasutatakse laialdaselt, mille tagab tema lihtne ehitus ja pikk tööiga. Pumpade klasifikatsioon Välishambumisega pumbad ja neid saab omakorda liigitada
· Kontrollige, et lõikeinstrumendid oleksid tasakaalus ning sobivad teostatava töö jaoks. · Ärge kunagi ületage lõikeinstrumendi tootja poolt ettenähtud pöörlemiskiirust, mis on pressitud instrumendi pinnale või näidatud muul viisil. · Alati veenduga, et lõikeinstrumendile ettenähtud pöörlemissuund oleks sama nagu spindlile, kuhu see on paigaldatud. · Alati kasutage ainult selleks tööoperatsiooniks ja selle materjali jaoks ettenähtud tööriista. Kaitseseadmed Pingi kaitseseadmeid võib jaotada nelja gruppi: · Kaitsepiire ümber terve pingi · Töödeldava materjali vahetuspiirkond · Kaitsekatted spindlile, puurimisagregaatidele jne. · Avariiväljalülitusnupp (STOPP lülitid). Pingi kaitsepiirded Kaitsepiire tagab, et kõrvalised isikud ei satuks pingi töötsooni (seda piiret tarnitakse pingiga ainult tellija erisoovil). Töödeldava materjali vahetuspiirkond Töölauad on jagatud üldjuhul kaheks piirkonnaks (erijuhtudel ka rohkemateks
TÖÖ NR.2 Elementide tähised elektriskeemis A Seade (võimendi,telejuhtitav seade, releelise kaitse) B Mitteelektriliste suuruste muundur elektrilisteks ning vastupidi (nende hulka ei kuulu toiteallikad ega genekad) (väljuhääldi,mikker,termotundelikud seadmed) C kondensaator D integraal ja mikroskeemid (mäluseadmed ,loogilised elemendid, viivituselemendid, analoog- ja numbrilised integraalskeemid) E erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed) F lahendid, kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid) G generaatorid, toiteallikad (patareid, akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad) H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid) K relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee, termorelee, algrelee) L induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel) M Mootorid, alalisvoolu ja vahelduvvoolumootor.
Järjestikust ja paralleelset (ridamisi). Järjestikusel freesimiselühe freesiga või freeside komplektiga on toorikud paigaldatud ühte ritta (töölaua liikumise sihis). Paralleelselt freesimisel paigaldatakse toorikud kahte või mitmesse ritta ja töödeldakse üheaegselt ühe freesiga või freeside komplektiga. Tööohutus freespingil töötamisel. Enne tööle asumist tuleb korrastada tööriietus ja peakate, kontrollida töökoht, veenduda selles, et freespingi kõik kaitseseadmed on kohal ning pöörlev osa - frees on kõvasti kinnitatud. Vajalik on meeles pidada, et tööriiete või peakatete rippuvad osad ja pikad juuksed võivad jääda pingi pöörleva osa - freesi külge või haakuda väljaulatuvate osade taha. Tekkivat laastu ei tohi eemaldada sõrmedega. Seda tuleb teha spetsiaalse konksuga.Detail tuleb kinnitada pingi töölauale tugevalt, et vältida selle liikumist freesimise ajal. Kasutada kaitseprille või kaitseekraane!
• Hüdroajamis kannab energiat vedelik. Ajami lõpplülis muutub vedeliku hüdrauliline energia mehaaniliseks energiaks. Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö. Hüdroajami elemendid võib jagada: • paak töövedeliku jaoks • pump koos pumba ajamiga (paneb õli liikuma, annab õlile surve) • süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp) • reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks (drossel, rõhu regulaator) • juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) • hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks • süsteemi abiseadmed (filter, torustik, voolikud) Hüdrosüsteem
Toorikute kinnitamiseks on olemas mitmesugused rakised: padrunid, plaanseibid , tsangid,tsentrid, klambrid, tornid, lünetid. Pingi juurde kuulub mutrivõtmete ja teiste töövahendite komplekt. Töötlemistäpsuse kontrollimiseks kasutab treial nihikuid, kruvikuid, piirkaliibreid, sabloone , nurgamõõdikuid ja teisi mõõteriistu. Tööohutus treipingil töötamisel. Enne tööle asumist tuleb korrastada tööriietus ja peakate, kontrollida töökoht, veenduda selles, et treipingi kõik kaitseseadmed on kohal ning pöörlev osa - padrun on kõvasti kinnitatud. Vajalik on meeles pidada, et tööriiete või peakatete rippuvad osad ja pikad juuksed võivad jääda pingi pöörleva osa - padruni külge või haakuda väljaulatuvate osade taha. Tekkivat laastu ei tohi eemaldada sõrmedega. Seda tuleb teha spetsiaalse konksuga. Treipingi töötamise ajal ei tohi detaili käega haarata. Detail tuleb kinnitada pingi padrunisse või tsentrite vahele tugevalt.
- kui katkeb elektrivool; - kääride koristamise, õlitamise või reguleerimise ajal; - kui käärid satuvad pinge alla; - kui pärast jala pedaalilt ära võtmist toimub kääride korduv lülitamine (topeltlöögid). 3.4. Kasutage võtmeid, mis vastavad mutrite ja poldipead mõõtudele. Ärge pange vahetükke võtme ja mutri või poldipea vahele. 3.5. Detailide ja toorikute, mille mass ulatub üle 50 kg, paigaldamiseks kasutada tõsteseadmeid. 3.6. On keelatud: - töötada kääridel, mille kaitseseadmed (-piirded) ei ole korras või puuduvad; - töötava mootoriga kääre reguleerida, puutuda nende liikuvaid osi, panna peale või võtta maha ajamirihma, koristada kääridelt jäätmeid. - lõigata materjale, mille paksus ületab kääride passis lubatu, samuti ei tohi lõigata mitut lehte korraga. 3.7. Kui rullid annavad materjali halvasti ette, tuleb töö katkestada ning teatada sellest töölõigu juhile, et kontrollida terade mõõtmete ja terituse vastavust (terade läbimõõt peab
toatemperatuuril Täis pudel plahvatusohtlik 65º C 350 100 100 temperatuuril Ülerõhukaitse ei ole ei ole kaitseplaat kaitseventiil Kaal võrreldes veidi kergem veidi raskem oluliselt raskem oluliselt veel raskem õhuga Kaitseseadmete kasutamine. Kaitseseadmed peavad ära hoidma: kaitseseade peab takistama tagasilöögi põlevgaasi voolikusse ja surve all olevasse gaasiballooni; kaitseseade paeb takistama leegi sattumise põlevgaasi torustikku ja sealt edasi põlevgaasi hoidlasse. Vastavalt gaasi liigile on olemas kuni kolm kaitse ülesannet. Kaitseseadme ülesanded Kaitse element Trassile paigaldamise vajadus Eraldi olevatesse balloonidesse
tegemise kohta. Eesmärgiks on hästi planeeritud ja turvaline töösooritus. Tööõppe sisu • Tööõppega õpetatakse töötajale peamisi töövõtteid masinate, seadmete ja töövahendite kasutamiseks ning õiged töömeetodeid • Tööõpe sisaldab lisaks masinate puhastamise, hooldamise, reguleerimise ka parandamisjuhendeid ja juhendeid tegutsemiseks häire- ja veaolukordades • Tööõppesse kuuluvad vajadusel kaitseseadmed, kaitseriietus ja isikukaitsevahendid, nende õige kasutamise õpetamine, hooldamine ja säilitamine • Ergonoomia, tööohutus • Tagasiside andmine ja oma töö arendamine. Tööõpet vajatakse kui • Töö on tegijale uus • Tööülesanded muutuvad • Töömeetodid muutuvad • Muretsetakse ja võetakse kasutusele uusi masinaid • Töö kordub harva • Töötaja tuleb tööle pika eemaloleku järel, näiteks haiguspuhkus,
puudutavaid parameetreid: - töökoormust - pöörete arvu - peamasinad START/STOP/AVARIISTOP - peamasinad konstantsetele pööretele - peamasinad erinevatele pööretele - masina võimsus 100% - reduktorite muhvid sisse/välja - sõukruvi laba nurka 28 Kontrollruumi juhtimispaneel Peamasina ja abimasina kaitseseadmed ning Automaatsignalisatsioon Alarmid pea- ja abimasinate, ka kõikide süsteemide ebanormaalsest ekspluatatsioonist ning tööparameetritest jõuavad masinasse läbi juhtimispaneeli arvuti ja kuvatakse kahel dubleeritud monitoril (fotol. Vasakpoolne monitor – ref ja ventilatsioon süsteemid) Arvuti juhtimispaneel on firmalt NorControl ja kasutab spetsiaalselt selle laeva jaoks kohandatud tarkvara. Tekkinud alarmid kuvatakse
liigutustes, mida peab sageli kordama; · toodete käsitsi masinasse sisestamine või neist väljavõtmine. Töö toimub sageli halbades tööasendites, näit. tõstmine põrandalt või õlgadest kõrgemalt, samuti sagedane keha pööramine. Tööriistad · soovitav on korduvateks tööülesanneteks kasutada spetsiaalseid tööriistu · soovitav on kasutada ohutuid elektrilisi korraliku isolatsiooniga tööriistu ning olla veendunud, et neil on kaitseseadmed · soovitav on kasutada rippuvaid tööriistu, kui on tegemist korduvate tegemistega ühel kohal · soovitav on materjalide ja esemete hoidmiseks kasutada klambreid ja kruustange · soovitav on vähendada tööriistade kaalu · soovitav on tööriistade paremaks käes hoidmiseks pöörata tähelepanu nende käepidemete sobivale paksusele ja kujule · soovitav on, et igal tööriistal oleks kindel koht, tööriistad oleksid regulaarselt üle
rakendub uuesti kontaktor KM1 ja algab töölaua uus liikumine paremale. Juhul kui mingil põhjusel ei toimu lõpplüliti S1 või S2 rakendumist, lülitab avarii- lõpplüliti Q1 või Q2 mootori jõuahela välja. 1.4. Elektrimootorite kaitse. Elektriajami mootor ja teised elektriajami elektrilised osad ja ahelad peavad olema kaitstud mitmesugustel põhjustel tekkivate kahjustuste ja nende edasise arenemise eest. Vajalikud kaitseseadmed lülitatakse nii elektriajami jõu- kui juhtimisahelatesse. Elektriajami põhilised kaitseviisid on kaitse lühise eest, maksimaalvoolukaitse, kaitse ülekoormuse eest, asünkroonmootori kaitse kahefaasilise töö eest, kaitse iseenesliku käivitumise eest, kaitse kommutatsioonilise ülepinge eest ja kaitse magnetvälja kadumise eest. Kaitse lühise eest ja maksimaalvoolukaitse kindlustavad lühisesse sattunud või liig- voolu tingimustes oleva elektriahela viivituseta väljalülitamise
Antud meetodid nõuavad täiendavaid andurilülitusi, näiteks termistoride või bimetalltermoreleede paigaldamist mootori mähistesse. Need tuleb paigaldada kohtadesse, kus võib ilmneda mähise, aga ka mootori teiste osade lubatust kõrgem temperatuur. Andurlülitused kaitsevad muundurit liigvoolu, liiga intensiivse lülituse, pöörleva koormuse kinnikiilumise, ühefaasilise käivituse, pinge ja sageduse kõikumise, sobimatute jahutustingimuste ja mootori laagrite rikke korral. Kaitseseadmed on samuti ka filtrid, drosselid ja reaktorid. Liigpingekaitse tagatakse kondensaatoritega, lahenditega ja varistoridega. Toitevõrgu sees kaitsevad jõuahelaid induktiivsete ja mahtuvuslike koormuste lülitamisel tekkivate liigpingeimpulsside eest spetsiaalsed summutusahelad. Võrguga sünkroniseeritud vaheldid vajavad täiendavat kaitset vääratustalitluse vastu. Vääratumine tekib muunduri üleminekul alalditalitlusest vahelditalitlusse, kui üheaegselt on
annaabi.ee 
