materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h. UV ja infrapuna kiirgus Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega. Kaitseklaasi tumedusaste valitakse olenevalt keevitusprotsessist ja voolutugevusest.
Kirjelda kokkuvõtlikult. Töövahendid peavad olema töökorras, hooldatud ja kontrollitud. 5. Mis on isikukaitsevahendid ja ühiskaitsevahendid? Millal neid kasutatakse? Too näited EMT kutsealalt. Isikukaitsevahendid väljastatakse tööandja poolt töötajale juhul kui ei ole võimalik ühiskaitsevahenditega tagada ohutus töökohas. Kaitsemaskid, kindad, kiivrid ja kaitseprillid. Lahtist tuberkuloosi põdeva isikuga tegeledes tuleb kasutada kaitsemaski ja kindaid. Ühiskaitsevahendiks on tehniline vahend , millega on võimalik korraga tagada ohutus mitmele töötajale korraga. Näiteks kiirabisõiduk, kus teostatakse patsiendi kontrolli ja ravi. Tänavalt leitud patsient toimetatakse kiirabisõidukisse, kuna temaga tegelemine on seal kõigile ohutu.
kasutusele võtta? Kontaktnakkuse isolatsioonimeetmeid kasutatakse eesmärgiga vältida nakkuse levikut otsese või kaudse kontakti teel nakatunud või koloniseerunud patsiendilt teistele. Kontaktnakkused jaotuvad kahte rühma: otsene kontakt (levik) ja kaudne. • Kontaktisolatsioonipalatisse sisenemisel kantakse mittesteriilseid kaitsekindaid ja ühekordset kaitsekitlit ja vajadusel kilepõlle. • Juustekaitset ja kaitsemaski kasutatakse vastavalt tegevusele 11. Kirjelda mis järjekorras võetakse isikukaitsevahendid kasutusele ja mis järjekorras neid eemaldatakse Isikukaitsevahendite kasutusele võtmise järjekord: uhekordne kaitsekittel kaitsemask juustekaitse (vajadusel) kaitseprillid/kaitseekraan (vajadusel) kindad Isikukaitsevahendite eemaldamise järjekord: kindad kaitseprillid/kaitseekraan uhekordne kaitsekittel juustekaitse
Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik. Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele kahjulikke ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab keevituskohas olema nõuetekohane ventilatsioon, mis garanteeriks sobiva õhuvahetuse
surumissagedusega 100 korda minutis. Keskmist kasvu täiskasvanu puhul on survejõud õige kui rindkere vajub umbes 4-5 cm. Jätka suust suhu hingamist ja südamemassaazi nii kaua kui abi saabub või kuni sa enam ei jaksa. · Kunstliku hingamise tegemiseks: Aseta kanntanu näole kaitsemask. Suru kannatanu ninasõõrmed kahe sõrmega kokku ja puhu õhku lävi kaitsemaski kannatanu kopsudesse. Puhu õhku kannatanu kopsudesse vähemalt ühe sekundi jooksul. Ainult oma lähisugulastele võid teha kunstlikku hingamist ilma kaitsevahenditeta. Tõsta oma pea üles, lase kannatanul välja hingata. Korda sissepuhumist teist korda. Vaata kas tema rindkere liigub sissepuhumisel. Ära lõpeta enne kui kannatanu ilmutab toimumismärke või kohale jõuab kiirabi, või sa enam ei jaksa.
tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Käte kaitseks kuumade pritsmete eest tuleks kindlasti kanda spetsiaalseid keevitajate tarbeks toodetud nahkkindaid. Üldine Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sula lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel
- Valikuline Kokkuvõte Antud pildilt on näha, et tegemist on sise-ruumides töötamisega, kus peaks olema ventilatsioon tolmu ning vingu vältimiseks. Seda, kas antud nõue on täidetud, pildilt näha ei ole. Remonditav auto on kindlalt fikseeritud. Kuna ketaslõikur tekitab müra, peab töötaja kasutama kõrvatroppe või –klappe. Lisaks lendab ohtlikke sädemeid, mis võivad sattuda töötaja nahale, seega on tarvis kasutada kaitsemaski ning halvasti süttivaid tööriideid. Masina korrektseks kasutamiseks tuleb tutvustada töölisele ohtusid ning kasutusjuhendit. Nagu tabelist näha, esineb antud töökohal mitmeid riske. Neid oleks saanud vältida enne tööle asumist, kui tööline oleks neile piisavalt tähelepanu pööranud. Tihti kiirustatakse tööle asumisega, mistõttu ei arvestata aga ohtudega. Seega peaks tööandja kas ise juures olema ja
2 meetrit asetsev tarind mittepõleva kattega või valada üle veega. Ajutises töökohas vastutab tuletööde tegemise eest tuletöö tegija. Keevitaja peab läbima eraldi tuletöötegijate koolituse ja saama tuletöötunnistuse. UV ja infrapunakiirgus Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt ultraviolett- ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Sellepärast on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Keevitamisel tekkiva UV ja infrapunakiirguse leviku tõkestamiseks tuleb keevitaja töökoht eraldada ülejäänud ruumist mittesüttivate seintega või vastavate UV- kaitse keevituskardinatega Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide tumedused on jagatud 15
töötamise alustamist ,et puur oleks korralikult kinni,erinevate materjalide puurimiseks oleks vastavad puur ja et kiirus oleks õige.Puurimise ajal ära tegele kõrvaliste asjadega!Ära sega kaasõpilast sell ajal kui teine puurpinki kasutab. Puidu treimisel väldi kuivamis lõhedega toorikuid,höövelda toorik silindri kujuliseks ja kontrolli alati enne masina tööle panemist tooriku vaba pöörlemist.Treimise ajal kasuta alati kaitse vahendeid (prille,kaitsemaski,kitlit jne).Lähenda peitel pöörlevale toorikule sujuvalt.Ära pidurda treipingi spindlit käsitsi, lase masinal pärast väljalülitamist iseenesest seiskuda. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). Treipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem CNC ja APJ
patsiendiga kokku puutumist, kõiki patsiente tuleb kohelda kui HIV positiivseid patsiente. Kui nahk või riided on saastunud patsiendi kehavedelikega, tuleb kohe nahk pesta ja riided vahetada, kehavedelike silma või muule limaskestale sattudes tuleb silmad koheselt loputada naatriumkloriidi lahusega ning muud limaskestad nagu näiteks suu, loputada kraaniveega. Vältimaks kokkupuudet kehavedelikega tuleb kasutada kaitsekindaid, vajadusel ja võimalusel kilekitlit või põlle ja kaitsemaski või prille . Torkavad ja lõikavad töövahendid tuleb visata selleks ettenähtud konteinerisse ning nõeltele ei pane kaitsekesta peale, vältimaks enese torkamist. Veidike ajaloost Esimene HIV viiruse kandja avastati 1959 aastal, kui Kongos suri mees tundmatusse haigusesse, diagnoos pandi mitu aastat hiljem. 1981 aastal arvati, et haigus on vaid geidel, kuid aasta hiljem leitakse sama viirust ka naistel ja heteroseksuaalsetel. 1984 aastal saab viirus nimeks HIV. 1986
ta ei tohi puutuda palli käega. Väljakumängija abivahendiks on mängukepp, millega ta peab palli vastase väravasse toimetama. Väljakumängijaid on ühes võistkonnas 5. Kõik väljakumängijad kannavad ühest vormi, milleks on särk, lühiksed püksid (seelik) ja põlvikud. Väravavaht on mängija, kes kaitseb väravat. Väravavahil on oma väravaala, kus ta võib palli käega puutuda, Väravavaht on ainuke mängija, kes mängib kepita ja kes kannab kaitsemaski ja kindaid. Väravavahil on väljakumängijatest erinev riietus. MÄNGU REEGLID Mänguaeg on tavaliselt 2x10 minutit, 3x10 minutit, 2x15 minutit või 2x20 minutit. Mängu viimased 2 minutit on ,,puhas" aeg. Väljakul on samaaegselt 3-5 mängijat ja ka väravavaht. Vahetused toimuvad vabalt mängu katkestamata. Mängu alustatakse saali keskpunktist. Samuti tehakse ka peale värava saavutamist. Lahtilööki
ALLYLAMINE (õige veonimetus, PSN) (ohumärk või -märgid) 2 CLP märgistus Tunnussõna: Ettevaatust Märgistuskomponendid ohu määramiseks: Allüülamiin Ohulaused: H225 Väga tuleohtlik vedelik ja aur H301+H311+H331 Allaneelamisel, nahale sattumisel ja sissehingamisel mürgine H370 Kahjustab elundeid Ohutuslaused: P280 Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski. P210 Hoida eemal soojusallikast/sädemetest/leekidest/kuumadest pindadest. Mitte suitsetada. P233 Hoida pakend tihedalt suletuna. P262 Vältida silma, nahale või rõivastele sattumist. P273 Vältida sattumist keskkonda. Pakkimine veoüksusesse (maanteeveok, konteiner jm) ja selle märgistamine Märgid (plakatid) 250x250mm Konteineris on: UN2334 ALLYLAMINE cl 3(6.1) PGI, 1A1,20 L 3
Laserikiirgus võib põhjustada organismi kahjustusi: paiksed kahjustused meenutavad põletust, silma tunginud kiir kutsub esile sarv- ja võrkkesta muutusi, kiirguse üldmõjul tekivad peamiselt närvisüsteemi ja vereringeelundite talitluse häired. Tööstuslaseritega lubatakse töötada seadme ohtlikkuse kohaselt sisustatud ruumis, silmade katseks seadmed blokeeritakse või kasutatakse kaitseprille ja kaitsemaski. Välioludes tõkestatakse kiirgust ekraanidega. Ka Eesti teadlased on loonud suuri asju laseritega seotud teadustöös. Laserspektroskoopia üks täpsemaid süsteeme on alguse saanud Tartu Ülikoolis. Eestis loodud lasereid eksporditakse isegi paljudesse maadesse. Seni võimsaim laser on aga loodud Michigani ülikoolis. Selle laseri inensiivsus on 2*1022W. Rakendada saaks seda laserit näiteks , et kiirendada elektrone praktiliselt valguse kiiruseni. Kasutatud kirjandus:
maandada ega vältida ilma, et suitsetav isik loobub suitsetamisest siseruumides. Võimalusel tuleks kliendiga koos elav suitsetav isik ümber paigutada uude elukohta. 3 2.1. Bioloogilised ohutegurid Ohuteguri kirjeldus Ohu iseloom, mõju Abinõud riski vähendamiseks tervisele Nakkusohtlikud Oht nakatuda hepatiiti, Kanda ühekordseid kindaid ja inimesed, loomad ja tuberkuloosi kaitsemaski, desinfitseerivate putukad vahendite kasutamine, vajadusel vaktsineerimine Kergemad nakkused Gripp, külmetus, kerge Pesta hoolikalt käsi, kasutada kõhulahtisus desinfitseerivaid vahendeid, vajadusel kanda ühekordseid kindaid 2.2. Füsioloogilised ohutegurid
või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime Hoiatuslaused P201 Enne kasutamist tutvuda erijuhistega. P220 Hoida eemal rõivastest/.../süttivast materjalist. P260 Tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud ainet mitte sisse hingata. P273 Vältida sattumist keskkonda. P280 Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski. P284 Kanda hingamisteede kaitsevahendeid. Pakkimisviisi valimine Pakkimiseeskiri on P002. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega. Võib plahvatada kuumutamisel. Ta on mürgine, söövitav aine. Eri pakkimis tingimusi tal ei ole. Selle pärast kõige mõistlikum variant oleks valida plastikud kanistrid mitte-eemaldateva keenetega eks 3H1, et vältida võimaliku kokkuputusega metallidega.
kolmnurkrätikut. Tasub valida küll veidi kallim, kuid samas vastupidavam linane materjal, mida saab ka pärast kasutamist pesta. 4 Kinnitusplaaster tuleks valida pigem laiem, umbes 2,5 cm. Esmaabikomplektides on reeglina 1 cm laiused kinnitusplaastrid. Samuti tuleb kontrollida, et kinnitusplaastri liim oleks kvaliteetne. Vastasel juhul ei jää plaaster pinnale kinni ning see minetab oma funktsiooni. Kaitsemaski asemel, milleks on reeglina klapiga avausega polüuretaankile, võiks valida veidi kallima Pocket Mask´i. Antud kaitsemaski on lihtsam kasutada. Pärast kasutamist saab Pocket Maski vee ja seebiga puhtaks pesta ning uuesti kasutada. Pocket Mask kuulub paljude tootjate tootevalikusse ning kindlasti võib leida endale taskukohase variandi. Erinevalt elustamiskilest tagab Pocket Mask abiandjale praktiliselt 100% ohutuse. Alumiiniumkattega soojenduskile valikul on kindlasti suur roll materjali
ja käega kinnitatavaid nn kiirkinnitusmutreid . Tarvikud jagunevad:kettad lihvimiseks , kettad l6ikamiseks , terasharjad . Kettad lihvimiseks: 1.lihvkettad 2.lamellkettad 3.k6vasulamkettad 4.pinapuhastuskettad Kettad l6ikamiseks: 1.l6ikekettad 2.teemantkettad 3.l6ikeketas puidule Terasharjad Valmistatakse mitmesuguse kuju ja suurusega . On laineliste ja punutud harjastega harjad . Ohutusn6uded 1.Nurklihvijaga töötades tuleb alati kasutada kaitsevahendeid: kaitseprille v6i kaitsemaski , töökindaid,tolmumaski,kuulmekaitseid. 2.töötades tuleb nurklihvijat hoida alati kahe käega. 3.Ei tohi töötada ilma kettakaitseta. 4.Enne töö alustamist tuleb kontrollida,et ketas oleks korralikult kinnitatud. 5.Käivitamise hetkel ei tohi l6ike-v6i lihvketas puutuda vastu töödeldavat pinda . 6.Töötamise ajal tuleb jälgida,et nurklihvija poolt tekitatud sädemed ei tekitaks tulekahju. 7.Ketta vahetamise ajaks peab eemaldama pistiku vooluv6rgust. 8
ümber oma kaela ja üle õla, haara risti selle käelabast ning aita ta veest välja Kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja "lohistada". Selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades samas ta pea käevartele; kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning lohista ta kaldale. ELUSTAMISEKS Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Oluline on, et südamemassaaziga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni.
lahusega. Desini tseerimisseade asus autol ja tavaliselt olid autos spetsiaalsed ühekordseks kasutamiseks ette nähtud lahust mitteläbilaskvad kilekaitseriided. Kuid kilekaitseriided olid autos otsa lõppenud ja töötaja kasutas tootmishoone eesruumis olnud sanitaarseks otstarbeks kasutatavat mitteveekindlat riietust, mis ei olnud ette nähtud kaitseks sööbiva desolahuse eest. Lisaks kasutas ta silmade ja hingamis-5 teede kaitseks respiraatoriga kaitsemaski, kummikindaid ja jalanõude kaitsesukki. Pildil on näha töötaja, kes kasutab kõiki kohustuslikke isikukaitsevahendeid. Desini tseerimise käigus hakkas pihustuspüstoli ja survevooliku ühenduskoha vahelt tilkuma desini tseerivat lahust kaitseriietusele parema jala piirkonnas. Tundes töötamise ajal põletust, peatas töötaja töö, pesi 4 söövitatud kohta veega ja jätkas seejärel tööd. Järgmisel hommikul tööle tulles oli põletuskoht jalal väga
ohutul tasemel. Õhuvahetuse puudumisel saastub Veitilatsiooiiavade olemasolu. siseruumide õhk üsia kiiresti. Tolm, allergeeised tolmud. Kasutada tolmutavate tööde tegemisel Tolm põllumajaiduses oi üks peamisi ohutegureid. kaitsemaski. Liiiu ja loomakasvatuses oi tolmuosakesteks lauda õhus Ruumide õigeaegie ja korrapäraie liidude ja loomade suled iiig karvad, iahaosised, desiifitseerimiie. söödajahutolm, heiiatolm, loomade eritiste osakesed, hallitusseeied ja ieide eosed, bakterid, tolmulestad
· Suru sirgete kätega kannatanu rinnakule nii, et rindkere vajuks 4-5 cm. · Vajuta nii 30 korda kiirusega umbes 100 survet minutis käsi kannatanu rindkerelt eemaldamata.(surveks õige rütmi saavutamiseks alusta loendamist 21-....kuni 51) · Surve ja survest vabastamise vahekord on 1 : 1. · Pärast seda tee jälle 2 õhu sissepuhumist kopsudesse. Jätka elustamist kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu hakkab ise hingama ja pulssi on tunda. Juhul kui kaitsemaski ei ole käepärast ja suust suhu hingamine ei ole elustajale tänapäeva tingimustes turvaline, on parem teha ainult südamemassaazi, kui üldse mitte elustada. Kannatanu ellujäämise võimalus on suurem ka siis, kui elustatakse ilma kunstliku hingamiseta. TABASALU TEELAHKME LASTEAED Lisa 1 ÕPPEKÄIGU, VÄLJASÕIDU PROTOKOLL RÜHM:......................................... AEG:............................................ SIHTKOHT:..........................................................
oma kaela ja üle õla, haara risti selle käelabast ning aita ta veest välja; Kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja "lohistada". Selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades samas ta pea käevartele; kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning lohista ta kaldale. ELUSTAMISEKS pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Rahvusvahelised soovitused muutusid aastatel perioodil 2006-2007 ja uute esmaabi soovituste kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaaziga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha
vahendid, mis sisaldavad antioksüdante ja teisi raskemetalle väljutavaid aineid,ei tohi kelatsiooni ette võtta iseseisvalt, eriti just laste puhul. Ettevaatlik tuleb olla ka amalgaamtäidiste eemaldamisega! Täidiste eemaldamise intervall peab olema vähemalt 2-3 kuud ning seda protseduuri võib teostada ainult vastavat varustust ja ettevalmistust omav hambaarst. Selleks tööks tuleb kasutada spetsiaalset kummist tõket, et plommitud hammas ülejäänud suuõõnest isoleerida, ning kaitsemaski, et patsient ja ka hambaarst ei hingaks sisse mürgiseid elavhõbeda aure. Enne kelatsiooniga alustamist tuleb esmalt vastavate analüüside abil veenduda, kas terviseprobleemide põhjuseks võib olla raskemetallide mürgistus. Kui vastus on positiivne, tuleb alustada toidusedeli muutmise ja tasakaalustamisega. Toit ei tohiks sisaldada ühtegi toksilist ainet. Vajadusel tuleb lasta ka eriväljaõppega hambaarstil amalgaamtäidised eemaldada. Kelatsiooni ajal tuleb tarvitada vitamiine ja
Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või 8 kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazhi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Rahvusvahelised soovitused muutusid aastatel perioodil 2006-2007 ja uute esmaabi soovituste kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaazhiga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha
reiele. Järgnevad löögid õlgade vahele ning vajadusel rindkere kompressioon. Alates 10-aastastele lastele tehakse Heimlichi võtet nagu täiskasvanutelegi. Esmased elustamisvõtted (BLS) Ohud abi osutajale Enne elustama asumist peab kindlaks tegema, et sündmuskohal ei oleks otsest ohtu (liiklus, libedus, elekter, gaas). Eriti ettevaatlik tuleb olla uppuja päästmisel vees. Kui patsient on sisse hinganud mürgiseid gaase, tuleks elustamise ajal kindlasti kasutada kaitsemaski. Samuti tuleks rakendada ohutusmeetmeid söövitavate kemikaalide (tugevad happed, alkaalid või parakvaadid) või organofosfaatide mürgistuste korral, sest need võivad kergesti tungida läbi esmaabi osutaja naha. Meditsiinipersonal peaks taaselustamisvõtete tegemisel kandma kindaid ja silmade kaitset. Teravate esemete jaoks peaksid olema käepärast eraldi anumad (konteinerid), mida tuleks kasutada kohe pärast eseme kasutamist. Elustamise käigus saadud infektsioonide kohta andmed puuduvad
annaabi.ee 
