KEILA KOOL 9c klass Nimi EESTI MAASTIKUKAITSEALAD Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Maastikukaitsalad....................................................................................3 2. Vooremaa maastikukaitseala...................................................................3 3. Tuhala......................................................................................................4 4. Kokkuvõte................................................................................................4 5. Kasutatud materjal...................................................................................4 ...
haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus- objektide seadus - Eesti viies looduskaitseseadus jõustus 1994. aastal (esimene seadus kehtestati 1935. a). Lähiaastail toimub looduskaitseseaduse alusel kaitstava- te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogi...
REFERAAT Keskkonnakaitse Maastikukaitse Tallinn 2011 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Lihula maastikukaitseala......................................................................................................... 6 Kasutatud materjal.................................................................................................................. 7 Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala,...
haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus- objektide seadus - Eesti viies looduskaitseseadus jõustus 1994. aastal (esimene seadus kehtestati 1935. a). Lähiaastail toimub looduskaitseseaduse alusel kaitstava- te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni.
sisalike ja madude liigid. Maa kirdeosa kuulub Pontose-Pannoonia regiooni, kus on säilinud stepitaimestiku liike ja iseloomulikku faunat, nagu suslik, hamster ja suurtrapp. Umbes 60 protsenti Austria territooriumist on mägine, mis otsustabki riigile omase floora. Metsad, mis esinevad peamiselt Alpides ja Tsehhi massiivis, võtavad enda alla tervelt 39 protsenti kogu pindalast. Mitu seisukohast erilist huvi pakkuvat ala on seaduse kaitse all kui loodusreservaadid, loodusmälestised ja rahvuspargid. Floora ja kliima muutuvad koos kõrgusega, nagu mägikeskkondadele tüüpiline. Allpool sirguvad metsad. Ülaosas, kuni 1800 m, on okaspuud (näiteks alpi seedermänd, kuusk ja lehis), kõrgemal aga võsapadrikud ja värvikirevad alpiaasad. [1. ] Austria mägine maastik suvisel ajal. [5. ] 10 Poliitiline süsteem
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
muu metsandusega seotud varustuse ladustamiseks mõeldud hoonete alune maa, puhkealad, loomade toitmiseks mõeldud alad ja metsastamiseks mõeldud alad (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.2. Metsade jagunemine Metsasid jaotatakse erinevatesse rühmadesse vastavalt neis toimuva majandustegevuse eesmärkidele, neile kehtivale reziimile ja peamisele funktsionaalsele otstarbele. I rühm range kaitse all olevad metsad. Siia alla kuuluvad loodusreservaadid ning väikesed loodusreservaatidest metsad riiklikes loodusreservaatides, loodusparkides ja biosfääri jälgimise aladel. Majandustegevuse eesmärk säilitada metsasid, nii et neis toimuks loomulik kasvamine. Metsade raiet, välja arvatud looduskaitsealade seaduses ja loodusreservaatide määrustes toodud juhtudel, läbi ei viida. II rühm erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt: A kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala,
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
7. Staatus ja trendid mis on Bm indikaatoriteks looduses? 8. Info millist infot on vaja, et teha maakasutuses õiged otsused! 9. REKLAAM! 73. Kaitstavad alad ja nende valik. Sageli on valiku aluseks haruldaste liikide esinemine, liigirikkad alad, kus ka palju endeeme, inikaatorliikide esinemine. Missugust kaitsealatüüpi valida? IUCN-i süsteem jagab kaitstavad alad kahte suuremasse gruppi: Otseselt kaitstavad alad o Loodusreservaadid inimtegevusest puutumata, majandustegevus keelatud. o Rahvuspargid suurtel alades, piiratud majandustegevus, koolitamiseks ja puhkuseks on piiratud kasutus o Loodusmälestised, üksikobjektid väiksemal alal kaitstav objekt o Elupaiga, kasvukoha või liigikaitsealad Osaliselt kaitsavad alad o Maastikukaitsealad o Piiratud looduskasutusega kaitsealad
Näiteks võib kevadisel luhal kehtida liikumispiirang lindude pesitsemise tõttu, ent luuakse sageli selleks, et ühendada loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid ühtseks suuremaks kaitsealaks. niidukoosluse püsimiseks tuleb seal suvel heina niita. Rahvusparkides ja looduskaitsealadel on tavaliselt K
Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Programmiala seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks. Programmiala üldvöönd maa- või veeala, mis luuakse eesmärgil siduda loodusreservaadid, sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid terviklikuks programmialaks. Protsönoos e. algkooslus fütotsönoosi varajane arengujärk, milles tsönootilised (taimeliikide) suhted alles hakkavad kujunema. Prügi orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed. Puhkeseisund madala ainevahetustasemega, energiat ja vett säästev füsioloogiline seisund, milles organism elab üle egasoodsad välistingimused
piirangutega, näiteks võib uuendusraie olla täielikult keelatud või lubatud ainult väikeste lankidena või turberaiena, samuti võib olla ette kirjutatud langi kuju, sihitus ja raieaeg. Haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitsereziim võib olla võrdsustatud sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi reziimiga. Alljärgnevate alade metsi loetakse rangelt kaitstuks (kokku 214 110 ha (23, 24)): - loodusreservaadid (3 688 ha; 1,7% rangelt kaitstud metsadest); - sihtkaitsevööndid (175 086 ha; 81,8%); - üle 4 ha suurused looduslikule arengule jäetud vääriselupaigad (839 ha; 0,4%); - kaitsealuste liikide püsielupaikade sihtkaitsevööndid (31 416 ha; 14,7%); - I kategooria kaitseluste liikide pesapaikade ümbrus (3 081 ha; 1,4%). Muude kaitsealadel asuvate metsade majandusreziim varieerub suuresti sõltuvalt ala kaitse-eesmärgist.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
