toimepanemises süüdi. Samuti toimub kriminaalmenetluse käigus süüdlase karistamine. 7. Missugused on põhinõuded kriminaalmenetlusele? · Keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Süü peab tõendama riiklik süüdistaja. Kui süüd tõendada ei suudeta, tuleb isik õigeks mõista. · Kedagi ei tohi käsutada süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. · Kedagi ei või kuriteos kahtlustatavana kinni pidada ilma kohtu selle kohase loata kauem kui 48 tundi. 8. Nimeta kahtlustatava õigusi. · Õigus anda ütlusi · Õigus keelduda ütluste andmisest (lähedaste korral) · Keegi ei ole kohustatud tunnistama iseenda vastu · Õigus omada kaitsjat, kohtuda temaga nelja silma all 9. Selgita! · Hageja - Isik , kes esitab kohtusse hagi
jõua. Saatuse tahtel päästab peategelane aja poolest jõuka mehe elu. Mees avaldab Willile saladuse, mille kohaselt on maailmas kõigile palju aega ja tegelikult ei peaks keegi tundma muret ja vaesust, kuid rikkad on selle kõik enda surematuse nimel kokku kogunud. Ühel ööl kingib mees tänutäheks elupäästmise Willile kogu oma elukonto jäägi -100 aastat, misjärel sooritab elukonto ära kinkinud mees enesetapu. Will kuulutatakse politsei poolt tagaotsitavaks, kahtlustatavana mõrvas ja ajavarguses ning algab Hollywoodi filmidele omane kassi-hiire mäng. Peategelane otsustab kolida rikaste linnaossa, et oma suure rahakogusega ajavalvuritele mitte silma paista. Ta näeb nüüd, kui muretut elu elatakse siis, kui sissetulekuna teenitud aja hulk pole probleemiks. Kerge vaevaga õnnestub Willil rikaste maailmas laineid lüües oma elukontole aega veel juurdegi võita. Mõne aja möödudes on Will sunnitud taas põgenema, kuna ajavalvurid on talle järele jõudnud
4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut; 6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi; 7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga; 8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole seadusega teisiti sätestatud. Kaitsja on kohustatud: 1) kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mitte süüdistavad
uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. KAHTLUSTATAV (1): Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. KAHTLUSTATAV (2): Ülekuulamise võib edasi lükata, kui kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks.
7) tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki käesoleva seadustiku §-des 43614366 sätestatud alustel. (2) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui kahtlustatava kinnipidamine asendatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 219. § 219. Kahtlustatavana kinnipidamise asendamine (1) Kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse.
,,Nimelt, Riigikogu eelmine koosseis menetles eelnõu nr 599 nime all pikalt kriminaalmenetluse seadustiku mahukaid muudatusi. Need muudavad ka menetlusseadustiku 14. peatükki, mis teatavasti käsitleb süüdistusakti koostamist ja teatud menetlustoimingute tegemise erikorda, lühidalt öeldes immuniteedimenetlust. Kuni selle aasta septembrini nägi seadus ette, et immuniteediga kaitstud kõrgema riigiametniku, sealhulgas Riigikogu liikme võib kahtlustatavana kinni pidada, tema suhtes tõkendit kohaldada, toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust alles pärast Riigikogult süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist. Alates 1. septembrist s.a näeb kriminaalmenetluse seadustiku § 377 ette õiguskantsleri nõusoleku kui eeltingimuse Riigikogu liikme ja teiste kõrgete riigiametnike kahtlustatavana kinnipidamiseks ning nende suhtes tõkendi kohaldamiseks, vara arestimiseks ning läbivaatuseks ilma Riigikogu
Käskmenetluse rakendamine eeldab, et toime pandud teo eest on karistuseks rahaline karistus. Kohus saab prokuratuurilt toimiku, kontrollib, kas normid on täidetud, materjale piisavalt ja kas paragrahv lubab rahalist karistust ning teeb otsuse. 4. Kiirmenetlus Kiirmenetlust võib kohaldada, kui tegu on teise astme kuriteoga, asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Prokurör esitab kohtule taotluse kiirmenetluseks 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Arvestuseks tuleb teada Väärteomenetluse erisusi võrreldes kriminaalmenetlusega
Prokuratuur juhib, suunab, kontrollib, riiklik süüdistaja. Menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ja nende kaitsja, kannatanud, tsiviilkostja. Kahtlustatav, süüdistatav- tegemist on nende puhul ühe ja sama isikuga. Kui asi jõuab kohtusse, siis nim seda isikut kohtualuseks ja lisaks süüdimõistmisel süüdimõistetavaks. ÕIGUSED: õigus avaldada taandusi, esitada taotlusi, kaebusi, õigus asuda enda vahistamise otsustamisel. Vahistada võib 6. kuuks Kahtlustatavana kinnipidamine 48 h. Kinnipidamise dokumendil peab olema kirjas täpne kellaaeg. 17 Millal peetakse 48 h kinni?: tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda; osutatakse temale kui kuriteo toimepannud isikule; kuriteo jäljed viitavad sellele isikule, püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut; võib jätkuvalt panna toime kuritegusid, hoiab menetlusest kõrvale või takistab menetlust.
Kui isik hävitab teda süüstavaid tõendeid, siis ei saa teda selle eest karistada. Alibi puhul peab isik ise andma piisavalt infot, et seda kontrollida saaks, või siis ise tõendama selle olemasolu. Laiendatud kriminaaltulu konfiskeerimine – kui sa ei saa seletada, kust said ilusa auto ja maja, siis see konfiskeeritakse. Kohustus raamatupidamist pidada – kui ei suuda tõendada, mis makse miski on, siis eeldatakse, et see läks sulle tasku. Kahtlustatavana kinnipidamine: KrMS § 217 alusel 48 tunniks. See tähendab seda, et kui menetlustoimingud tema suhtes on tehtud 48 tunni jooksul, siis tuleb ta lahti lasta, kui ei ole alust teda vahistada. Kui administratiivtoimetused võtavad vähem kui 48 tundi, siis ei tohi teda lihtsalt niisama kinni hoida, et 48 tundi täis saaks. Isikule tuleb selgitada õigusi ja koostada protokoll. § 217 lg 4 – citizens arrest. Tavakodanik võib ründaja või kurjategija ise kinni võtta ja siis
Kui alust arvata, et menetleja ei pruugi lähtuda objektiivsusest. Menetleja vahetatakse välja. Kui inimestel on isiklik huvi. 5) õigus esitada taotlusi ja kaebusi 22 6) õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) vahistada on võimalik ainul kohtuniku poolt. Kahtlustatavana on võimalik kinni hoid 48 h. Vahistada võib maksimaalselt kuus kuud. Kahtlustatava/süüdistatava kohustused 1) ilmuda kutsete peale kohale 2) alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu isik, kellele on tehtud kuriteo läbi materiaalset, moraalset või füüsilist kahju. Kannatanu õigused 1) anda ütlusi 2) esitada omapoolseid ütlusi 3) anda taotlusi
on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks olemise ajal tehtud avalduste eest. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. (laias tähenduses oleks kaitse ükskõik millise uurimistoimingu eest) 14 46. Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus
esitamine, sõnavõtud, hääletamine jms); välistab kriminaal-, tsiviil- haldus- ja distsiplinaarvastutuse; on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks m,olemise ajal tehtud avalduste eest. Puutumatuse põhimõte - PS § 76 kohaselt on Riigikogu liige puutumatu. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus
esitamine, sõnavõtud, hääletamine jms); välistab kriminaal-, tsiviil- haldus- ja distsiplinaarvastutuse; on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks m,olemise ajal tehtud avalduste eest. Puutumatuse põhimõte - PS § 76 kohaselt on Riigikogu liige puutumatu. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus
Kui kohtuotsus on süüdimõistev, siis toob sellise kohtuotsuse jõustumine kaasa Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise. 3) kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist saab Riigikogu liikme suhtes kohaldada alles pärast seda, kui Riigikogu on andnud tema kohta süüdistusakti koostamise nõusoleku. Erandina võib Riigikogu liiget ilma Riigikogu nõusolekuta kahtlustatavana kinni pidada seoses tema tabamisega esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Sel juhul võib ilma Riigikogu nõusolekuta teda ka läbi otsida, teostada tema läbivaatust, asjade võetust ja nende vaatlust. Isiku kinnipidamisest ja teostatud toimingutest tuleb aga viivitamatult informeerida riigi peaprokuröri 109. Mida kujutavad endast Riigikogu korralised, mida erakorralised istungjärgud? Töö Riigikogus toimub vastavalt Riigikogu töögraafikule. Eristatakse Riigikogu korralisi ja
annaabi.ee 
