25. Mis on kahju adekvaatse põhjuse (adekvaatsuse) teooria põhiseisukohad? A sööb banaani ja viskab koore maha. B ei märka seda ja komistab selle koore otsa, koperdab sõiduteele, C peab B-le otsasõitmise vältimiseks sõitma maha D aia. D-l oleks lihtne esitada kahju hüvitamise nõue A vastu. Kindlaks tuleb teha kahju õiguslik põhjus. Seda saab teha kahe meetodi kaudu: 1) adekvaatsuse teooria vähemtähtis, RK seda rakendanud ei ole. Küsimus, kas selline tegu, mille kahjutekitaja toime pani, suurendab tavaliselt ja märgatavalt kahju tekkimise objektiivset võimalust. Peame hindama, kas banaanikore mahaviskamine suurendab üldjuhul ja märgatavalt tõenäosust, et keegi aia maha sõidab. Kui vastus on eitav, puudub seos A teo ja D kahju vahel, 2) normi eesmärgi teooria vt järgmine küsimus. 26. Missugused on normi eesmärgi teooria põhiseisukohad ja missugustel juhtudel seda teooriat kasutatakse deliktiõiguses
Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet. Harilik nahanäkk suhteliselt väike mustjas mardikas. Nahanäkki võib sageli kohata hoolitsemata ja nõrkades peredes. Nahanäkk toitub surnud mesilastest ja hauetest. Samuti toituvad nahanäki vastsed suirast. Rasvatihane kahjutekitaja talvel. Tihane koputab taru eesseinale ja ootab seni kuni mõni mesilane tuleb vaatama, kes nende rahu rikub. Seejärel haarab tihane mesilase ja sööb ta tagakeha ära. Kui tihane jätkab mesilaste rahu häirimist ja nende söömist, siis mesilaspere võib kevadeks niivõrd nõrgaks jääda, et hukkub. 4. Nimeta 2 suvel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Aedvaarikas õitseb juuni esimeses pooles. Meeproduktiivsus on 70-100
Selle kohaselt ,,ELi keskkonnapoliitika kujundamine peab lähtuda keskkonnaprobleemide lahendamisel põhimõttest "saastaja maksab", kasutades selleks makse ja kaotades dotatsioonid keskkonnakahjulikule tootmisele." Reostaja maksab printsiibi rakendamine merereostuse likvideerimiseks eeldab seadusandlikke muudatusi, et ei korduks olukord, kus võimaliku avarii korral maksab reostustõrje tööd kinni maksumaksja, mitte kahjutekitaja. Riikliku merereostustõrje fondi kogutud vahendite arvelt saaks Eesti riik adekvaatselt ja efektiivselt reageerida näiteks naftasaadustest põhjustatud reostusele. Reostuse korje võimekuse realiseerumine võimalikult kiiresti on looduse kaitse seisukohast kriitilise tähtsusega ning riiklikud finantsilised võimalused tagavad parema operatiivsuse keskkonnareostuse likvideerimisel kui selleks tekib vajadus.
Antud süsteemi on lihtne kasutada. Hallatavuse teevad lihtsaks usaldusväärne ja kiire võrguühendus ja kvaliteetsed seadmed. Samuti aitab kaasa see, et sedameid on suhteliselt vähe. Hea lisavõimalus on see, et tänu serverile on võimalik pilti salvestada. Arvutustest selgus, et videopilti on võimalik salvestada kuni 21 päeva. Arhiveeritud videod on väga kasulikud näiteks liiklusõnnetuste korral kui on vaja välja selgitada täpseid asjaolusi ja ka näiteks siis kui kahjutekitaja on sündmuskohalt lahkunud. Arvan, et lahendus on mõistlik hinna ja kvaliteedi suhtes. Hinnang iseendale Iseenda tööga olen suhteliselt rahul. Sain andtud valdkonnas palju targemakas. Süsteemi projekteerisin üksinda.
kihti- täieõiguslik, poolõiguslik ehk paleesõltlane, ori. Koodeks näeb ette taliooni kasutamise siis kui süüdistaja ja süüdistatav on samast klassist ja kannatanu peab olema vaba mees. Kui vigastajaks osutus kõrgemast klassist isik ja vigastatuks madalamast klassist isik, siis tihti piirduti vaid rahatrahviga. Ja mida madalamast klassist oli niinimetatud ohver seda väiksema karistuse või trahvi sai süüdlane. Samuti eristati üsnagi konkreetselt, kas kahjutekitaja oli oma kuriteos süüdi - kas tegu oli tahtlik või siis osaliselt või täielikult tahtmatu ning ettekavatsematu7. Nt paragraff 206 toob välja, et kui lööja vannub, et ta ei teinud seda meelega, siis maksab ta vaid ravitseja kulud. Süütuse tõestamisel kasutati ka jumala eest vandumist- see pidi süüst vabastama. Lisaks on erinevad karistused sõltuvalt isiku soost. Naistele olid ettenähtud tunduvalt
Sellise kokkuleppeni pole aga reaalsuses võimalik jõuda. Kuigi vabatahtlikud maksud on kohustuslikest eelistatavaimad, siis tuleb siiski kehtestada kohustuslikke makse ja nendest finantseerida riigi tegevusi, sest see suurendab ühiskonna heaolu. 8. Millised turutõrked seonduvad välismõjudega? Selgita nende lahendamise võimalusi. Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma tegevusega (tootmise või tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt. Või saadakse kasu kellegi tegevusest (positiivsed kõrvalmõjud), mis samuti jäävad kompenseerimata. Nt mesiniku tegevus aednikust naabrile. Meetmed: • Maksud ja trahvid (nt saastemaks) • Subsiidiumid • Keelud ja kitsendused • Omandiõiguse kehtestamine Nt suitsetamiskeeld on moodus ühe grupi poolt (suitsetajad) teisele (mittesuitsetajad) avaldatavate välismõjute piiramiseks. 9
kulutuste eest · Printsiip kitsas tähenduses saastaja peab maksma saastuse ennetamise kulutuste eest Majandusliku lähenemise eesmärk tagada piiratud ressursside efektiivne kasutamine Õiguslik lähenemine Tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine · See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest "kasu" peab ka maksma kahju ärahoidmise meetmete eest siin on saastaja "kahjutekitaja" rollis. · "õigust saastada" ei ole ja saastaja peab aktsepteerima sotsiaalset regulatsiooni, ilma et tal tekiks hüvitise saamise õigust · Printsiip rakendub otseselt näiteks saastetasu jne · Kaudselt näiteks keskkonnaalane vastutus,ennetusmeetmed, keskkonnamõju hindamine KOKKUVÕTE saastaja maksab on "prima facie" eetiline norm, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks Erandid _Õiglus
Ohverdamine on seotud lepingute mitte inimese- looduse vahel aga karistus on konkreetselt inimese-inimese vahel. Ühiskonnast väljaheitmine oli arhailises ühiskonnas see, et kui keegi muutus ohtlikuks, siis ühiskond ei tulnud toime ja nad ei saanud ju andestada. Lindprii oli heidik ja teda võis tappa. Veretasu taust on juba religioosne. Kui ühe hõimu liige on tapnud hõimu teisi liikme, siis hing ei saa rahu enne, kui on tapetud ka see, kes tappis. Kahjutekitaja karistus peab olema sama suur, kui kahju, mis tema tekitas Keskajal oli surm pattude lunastus. Kui õigusmõistmise loogika muutub, aga hoitakse alal arhailisestest karistusest, siis üldiselt ei muutu midagi. Teadud nüansid muutuvad kuid tervik säilib enamvähem samana Näide: Jürgen Beyer, Ilmutusjuttude teisenemisest saksamaal ja skandinaavia maades aastatel 1350-1700 Folkloristika ja folkloori uurimine viib tagasi grimmideni 18
Sisuliselt tähendab see, et saastekontrolli kulutused peavad peegelduma nende toodete ja teenuste hinnas, mis saastavad keskkonda oma tootmise, tarbimise või elutsükli muus staadiumis. Õiguslikust seisukohast on saastaja-maksab-printsiibi näol eelkõige tegemist saastamisega seotud kulutuste õiglase jaotamisega. Saastamine on saastajale õiguslikult ette heidetav ja ta peab selle tagajärjed hüvitama. Õiguslikust seisukohast on saastaja kahjutekitaja. Põhimõtte elluviimine. Üks peamisi saastaja-maksab-printsiibi elluviimise vorme on saastetasude süsteem. Saastetasu eesmärgiks ei ole mitte riigikassase tulude teenimine, vaid väiksema saastamise stimuleerimine Ettevaatusprintsiibi ja saastaja-maksab-põhimõtte seosed. Keskkonnamõjude hindamise menetlus kujutab endast ettevaatuspõhimõtte rakendamist. Kõigi mõjude hindamisega seotud kulutuste eest tasub arendaja.
õiguse kohaldamist, kus kahjus saabus. 1 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest? Vajalik on neid eristada kolmel põhjusel: 1) on erisusi aegumise regulatsioonis: 2) vastutuse rangus, st. et kui deliktilise üldvastutuse tekkimise eelduseks on kahjutekitaja süü, siis lepinguõigusliku vastutuse puhul vabaneb kahjutekitaja vastutusest üksnes vääramatu jõu esinemise korral. Kui kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu, on välistatud ka kahju tekitaja süü olemasolu. Kuid kahju tekitaja süü puudumine ei tähenda seda, et samal ajal oleks esinenud ka vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus.
Lepinguvälist vastutust iseloomustab see, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on lepinguvälised vastutuse alused/eeldused reguleeritud seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi. Tagajärjed aga on võlaõiguseseaduses ühiselt. Ka tsiviildelikti iseloomustab 3 astmeline delikti struktuur. Koosseisulisus Õigusvastalisus Süü I objektiivne teokoosseis, tuleb tuvastada kas tegu pandi toime väidetava kahjutekitaja poolt, kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kahju tekitamise ja teo vahel on põhjuslik seos? Õigusvastane on lepinguvälise kahju tekitamine kui ta tekitati seaduses sätestatud juhtudel. Süüvormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks kahjuks, kus varaline võib olla otsene või saamata jäänud tulu ja mittevaraline kujutab endas kahjustatud isiku kas füüsilist või hingelist valu ja kannatust.
EE-s mõistlik tulemus § 139 kaudu. A puhul vähendada kahju, mis ulatuses ise seda põhjustas. Loomapidaja vastutab § 1060 järgi süüst sõltumata. Ehitise eest samuti riskivastutus § 1058. Lahendid, mis § 1058 alla ei mahu, tuleb lahend DÜK alusel, siis küs kas käibekohustus laieneb ka neile isikutele, kes jalutavad võõras aias 30. Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras"? Dilemma olukord, kus kahjutekitaja käitumise tõttu satub kannatanu ohtlikku olukorda ja peab valima, kuidas edasi käituda. A teeb I-l korrusel süüa ja laseb midagi kõrbema. III korruse B näeb oma ukse alt, et suitsu tuleb ja pikemalt mõtlemata hüppab aknast alla. Kahju põhjustaja peab vastutama kõikide negatiivsete tj-de eest ka siis, kui kannatanu ei käitunud kõige mõistlikumalt. Hüvitist võimalus korrigeerida § 139 või 140 alusel. 31
tõrjumine) Hädaseisund- sel puhul on tegemist ohuga elule, tervisele või varale, kuid siin ei ole tegemist rünnakuga. Hädaseisund on ohu tõrjumiseks- oht enda või teise varale või kui rünnatakse kedagi teist. Hädaseisundis tekitatakse alati teisele kahju (kui see on suurema kahju ära hoidmiseks). Sellisel juhul kahju hüvitamisele ei kuulu. On kaks erandit: tuleb hüvitada kahju hädaseisundi tekitaja poolt, kui hädaseisund tekkis kahjutekitaja enda poolt (pani ise kuuri põlema). Kui isik ise tekitas ohu, tõrjus ohtu ja hädaseisundis tekkis sellega kahju, siis ta peab ikkagi kahju hüvitama. Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati. Tuleb eristada kahte situatsiooni: kaitse hädaseisund- rünnatakse seda, kust oht tuleb; rünnaku
tegu vastusega suurema ohu allika poolt tekit kahju eest, kus kahju tekitamisega seotud ebakindlust tõlgend saastaja kahjuks; ennetusmeetmed, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamine; KMH, kus kõik seotud kulutused tasub arendaja). Õiguslik lähenemine (Bugge): tagada saastusega seotud kulutuste õiglane jaotamine. See, kes saab kk mõjutavast tegevusest ,,tulu" peab maksma ka ka kahju ärahoidmise meetmete eest siin on saastaja kahjutekitaja rollis. ,,Õigust saastada" ei ole ja saastaja peab aktseptima sots regulatsiooni, ilma et tal tekiks hüvitise saamise õigust. Saastaja maksab on ,,prima facie" eetiline norm, mille alusel maksab saastaja alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks. Kes on saastaja? +prügila (hällist hauani või hällist väravani) +laevandus (laevaomanik, operaator või lasti omanik).
sioonid täiendavad deliktiõigust? Need kondiktsioonid täiendavad deliktiõigust, kuna võimaldavad deliktiõigusele sarnastes olukordades teatud juhtudel nõudeid mida (vähemalt selles ulatuses) ei saaks deliktiõigusest endast tulenevalt esitada: 1. Rikkumiskonditsiooni puhul ei ole oluline rikkuja süü. Seevastu deliktiõiguslikku kahjunõuet ei saa esitada kahjutekitaja vastu, kes ei ole kahju tekkimises süüdi. 2. Rikkumiskondiktsiooni alusel saab esitada nõudeid ka siis, kui kellegi õigusi on küll rikutud, kuid mingit kahju ei ole tekkinud. Nt ajakiri A avaldab ilma B-lt luba küsimata B-st tehtud pildi. B-le, kes üldiselt endast tehtud piltide avaldamise eest tasu võtmisega ei tegele, ei teki sellest mingit kahju, seega deliktiõiguse järgi
annaabi.ee 
