Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid. Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine. Pinnamoelt on saar 400-800m kõrgune lavamaa, kus väga palju vulkaane
SVEITS Sveits on föderatiivne vabariik, ta koosneb 23 kantonist. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. LOODUS S veits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Sveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel.
hakkavad võitma • 1781 Yorktowni alistamine ameeriklaste ja prantslaste koostöös • 1783 Pariisi rahuga tunnustas Inglismaa Ameerika Ühendriikide iseseisvust. Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a. põhiseaduse järgi (õ. lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle.
Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele. Kaitseb vabariigi õigusi/vabadusi(USA) Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 4. Riigikogu struktuur: poliitiline ja formaalõiguslik, riigikogu ülesanded, seaduseelnõu menetlemine Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. OSAD:parlamendi juhatus (esimees, aseesimees)ja komisjonid Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. OSAD: fraktsioonid, koalitsioonid, opositsioonid
India rahva pikaajaline iseseisvusvõitlus hakkas viljakandma pärast Teise maailmasõja lõppu. 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usus põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Uus riik jäi Briti impeeriumi asemele loodud Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Suurbritannia eeskujul kehtestati Indias parlamentaarne kord, kuid mitte monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma kahekojalisele parlamendile ning valijameeste valitus presidendile. Täidesaatvat võimu aga teostas valistsus eesotsas peaministriga. Juhtivaks erakonnaks jäi India Rahvuskongress. Pakistani islamivabariik kuulutati välja 1056. aastal. Nagu India, jäi ka Pakistan Rahvaste Ühenduse liikmeks. Kuid Pakistani edasine areng erines idanaabrist. Pakistan on olnud Indiast tunduvalt vaesem, kuid sellest hoolimata kulutati seal palju raha relvastuse, muu hulgas ka tuumapommi hankimisele.
Venemaa huvides töötanud hiigeltehased lõpetasid töö. 9. Võrdle 1920. Ja 1938. aasta põhiseadusi 1920.AASTA 1938.AASTA PÕHISEADUS PÕHISEADUS Seadusandlik võim Kuulus sajaliikmelisele Saja kahekümne liikmelisele ühekojalisele Riigikogule. kahekojalisele Riigikogule. Riigipea Puudus Suurte õigustega president. Rahva õigused ja Laialdased isiku- ja Õigusi vabadusi piirati. vabadused kodanikuvabadused. 10. Vapsid ja nende nõudmised Vapsid ehk vabadussõjalased kuulusid Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu, millest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Sellega ühinesid ka peale koondatud veteranide ja
Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima (Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari, neid on umbes 150 000.
Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Sõja ajal alagasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Versailles kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. c. Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Põhiseadus ei jätnud keisrile palju võimu. Valitsemine riigikantsleri käes. Seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile. Alamkoda oli valitav, kuid ilma võimuta. Keisririik oli liitriik. Preisimaa omas juhtpositsiooni. Otto von Bismarck 1862.aasta sai Preisimaa pea- ja välisministriks. Oli Preisi patrioot. Ei vaimustunud Saksamaa ühendamisest. Osav poliitik. Tema poliitikat kutsuti raua ja vere poliitikaks.
/ Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine / Likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väikesed riigikesed / Likvideeriti kloostri- ja loodi ilmalikud koolid / Kaotati pärisorjus / Likvideeriti tsunftid / Ilmalikud abielud, juudid kodanikuõigused / Berliini ülikooli asutamine *1849. AASTA KONSTITUTSIOON SAKSAMAAL / Ühtne Saksa keisririik / 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ( päriliku võimuga) ja kahekojalisele RIIGIPÄEVALE. / Omas sõjavägi ja ühtne välispoliitika / Sisepoliitika, rahandus, kohtu, kooli ja usu ala kõikidel iseseisev / Föderatiivne keisririik *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT. *NAPOLEONI VALLUTUSED / 1805.21.10 Trafalgari merelahing sai Napoleon lüüa / 1805.2.12 Austerlitzi lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel, Prantsusmaa võiduga / 1806 Sisenes Berliini
1. peatükk SVEITSI RIIK Sveits on föderatiivne vabariik, ning ta koosneb 23 kantonist. Igal kantonil on enda põhiseadus - parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. Põhiandmed: Pindala: 41 288 km2 Rahvaarv: 7 277 000 inimest Pealinn: Bern Keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani keeled on riigikeeled Rahaühik: Sveitsi frank Suurimad linnad: 1. Zürich - 343 000 inimest 2. Basel - 176 000 inimest 3. Genf - 172 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Monte Rosa - 4634 m 2. Dom - 4554 m 3. Weisshorn - 4512 m 3
Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Vähemtähtsam! Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele.Võib panna veto, kuid sellest on võimalik üle sõita. Kinnitab ametisse tähtsamaid riigiametnikke.Kaitseb osariikide vabadusi õigusi. Parlamentide ülemkojad kaitsevad vabariigi õigusi, vabadusi ( USA ). Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 3. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. 4.
Esindatud on veel ka evangelistlik katoliku usk, protestantism, judaism, budism jt usundid. Sellised multikultuurilised tõekspidamised demonstreerivad brasiillaste võimet uusi kultuure omandada ja kohandada. Pere on brasiillastele kõige tähtsam institutsioon. Brasiilia on mitmeparteiline liitvabariik. President valitakse otsestel valimistel 4 aastaks ja ta on ühtlasi ka valitsusjuht. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Rahvuskongressile. Alamkoda valitakse proportsiaalse süsteemi järgi 4 aastaks. Koja suurus sõltub rahvaarvust, kuid ühtki osariiki ei tohi esindada rohkem kui 70 ja vähem kui 8 rahvasaadikut. Senatis on 81 kohta ja Saadikutekojas 503. 1.2. Ajalugu Aastal 1500 jõudis esimene eurooplane Pedro Alvares Cabral Brasiiliasse. Brasiiliast sai üks tähtsamaid kolooniaid maailmas. Kui Napoleon jõudis Portugali, põgenesid Portugali kuninglik perekonna liikmed Brasiiliasse. 19
heitlehised mussoonmetsi,Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul aga troopilised vihmametsad.taimekoosluses on ka lähistroopilise liike,parasvöötme liike ja alpiniite. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.Sealhulgas on ka Nilgiri Biosfääri kaitseala,Giri rahvuspark,Sandjay Gandgi rahvuspark,Corbetti rahvuspark ja Kaziranga rahvuspark. Riigikord India on föderatiivne vabariik kus kehtib 1950.a põhiseadus.Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile.(Rahvakoda ja Osariikide nõukogu) ja riigipeale.Presidendi valib viieks aastaks valijameeste kolleegium,mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadusandlike kogude liikmeist.Rahvakoda valitakse otsestel ja üldistel valimistel samuti viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub
autonoomiat. Saabus stabiilne aeg, mis poliitiliselt oli autoritaarne. Eriti hästi elasid põllumehed, propaganda talitus tegutses efektiivselt-eesti talu, eesti ema, eesti naise valimised. Nimede eestistamise kampaania. 36a. Uusaasta läkituses teatas Päts, et ta lubab kokku tulla rahvuskogul, mis töötaks välja uue põhiseaduse, mille peamine väljatöötaja oli Jüri Uluots. Hakkas kehtime 1.jaan. 1938-kõrgemaks võimukandjaks oli rahvas; kõrgem seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile e. Riigikogule; ülemkoda e. riiginõukogu valiti asutuste, org. Ja presidendi poolt; alamkoda e. Riigivolikogu valiti rahva poolt otsestel valimistel; veeb. Toimusid valimised, 24apr. Valiti Päts riigipeaks, kes nimetas ametise valitsuse eesotsas Eenpaluga. Kõik poliitilised vangid lasti lahti, vapsid ja kommunistid. Unikaalne vabatahtlik dem. Taastamine. Erakondi ei vabastatud. EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA KUNI 1939 - 20ndate a põhiprobleemid: 1) EV
Samal ajal koondas jõude kontrrevolutsioon. Keisririigi konstitutsioon 1849. aasta mai lõpuks jõudis Frankfurdi parlament lõpule konstitutsiooni koostamisega ja võttis selle vastu. Põhiseadus kuulutas välja ühtse Saksa keisririigi, mille eesotsas seisab päriliku võimuga sakslaste keiser. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ja kahekojalisele Riigipäevale, mille esimeseks kojaks kavandati üldise, võrdse ja salajase hääletamise teel valitud Rahvakoda, teiseks riike esindav Riikidekoda. Kavas oli luua föderatiivne keisririik. Frankfurdi parlament valis Saksa keisriks Preisi kuninga Friedrich Wilhelm IV, kuid too keeldus. Polnud jõudu, millega põhiseadust kehtestada. 1849.aasta kevadel puhkesid siiski mitmel pool Lõuna- ja Lääne-Saksamaal ülestõusud konstitutsiooni elluviimise toetuseks
paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada, Šveits) Kahekojalise puhul on alamkoda ja ülemkoda. Alamkoda määrab riigi põhi poliitilised jooned seadusandliku tegevusega. Seadusega on kojad võrdsed ja seadusakt jõustub kui mõlemad on selle kinnitanud. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste (rahva) üldvalimiste teel. Ülemkoda moodustatakse kas tsensuslikul v. territoriaalsel põhimõttel; Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 5. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte: Tsensuslik- Õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Ülemkoja moodustamiseks valimisi ei korraldata. Nt Suurbritannia Territoriaalne- Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlike (nt osariikide huve). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt valivad
4. Poliitika Suurbritannias on konstitutsiooniline monarhia, ühtset terviklikuna kirjutatud konstitutsiooni ei ole. Seda asendavad mitmed põhiseaduslikud aktid, seadused, põhiseaduslikud kokkulepped ja tavad ning ülemkohtu otsused. Riigipea on kuningas/kuninganna (alates veebruar 1952 Elizabeth II), kellele kuulub kõrgeim võim. Sisuliselt täidab riigipea ülesandeid Ministrite Kabinet, mille liikmeid nimetab peaminister. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast ja kuhu kuulub ka kuningas/kuninganna. Alamkoja 659 liiget valitakse 5 aastaks. Ülemkoja koosseisu ei valita. See koosneb printsidest, päritava aadlitiitliga peeridest, monarhilt saadud eluaegse aadlitiitliga isikuist, Sotimaa peeride seast valitud esindajatest, eluaegsetest Iiri peeridest, kõrgematest kohtuametnikest, peapiiskoppidest ja piiskoppidest. Liikmete arvu pole täpselt määratletud.
kartetšitule linna südames Saint-Honoré tänaval asuva Saint-Rochi [sä(n) rok] kirikuesise pihta, mis oli mässuliste rojalistide kogunemispaik. Barras tituleeris noore korsiklase “Konvendi päästjaks” ja ülendas ta Prantsuse territooriumil paiknevate vägede juhatajaks. Napoléon Bonaparte’i tõus algas. Konvendi ametiaja lõpuks oktoobris 1795 valmis ka uus (juba kolmas) konstitutsioon. Selle järgi läks seadusandlik võim kahekojalisele parlamendile, mille koosseisu kuulusid alamkoda ehk VIIESAJA NÕUKOGU (500 saadikut), ja ülemkoda ehk VANEMATE NÕUKOGU (250 saadikut). Et vältida Saint-Justi taoliste uljaste noorukite pääsemist parlamenti, oli paika pandud saadikute vanusepiir – alamkotta sai kandideerida alates 30. eluaastast, ülemkotta 40. eluaastast, kust ka mõiste Vanemate Nõukogu. Alamkoda valmistas ette seadusi, ülemkoda kinnitas neid. Vältimaks ühe mehe diktatuuri,
Näiteks omab suur hulk komisjone ja alakomisjone vastutust järelevalve üle. Samuti ei taha komisjonid loovutada järelvalve juriidilist õigust Sisejulgeoleku ministeeriumile, mis loodi reorganiseerimise käigus 2002. aastal. (G. C. Edwards et. al., 2014, pp. 376-377). Võib öelda, et Kongressi töö järelevalve osas on kaugel täiuslikkusest, - see pole isegi mitte selle lähedal - aga olukord võiks ka olla halvem. (D. V. Edwards, 1998, p. 429) Konstitutsioonist lähtuvalt on kahekojalisele Kongressile seatud tasakaalu nõue. Nagu eelnevalt mainitud, ei saa ükski seadus valmida ilma, et mõlemad kojad selle vastu võtaksid. Esindajatekoda ja Senat saavad kasutada üksteise suhtes vetot. (G. C. Edwards et. al., 2014, pp. 370-371) Sellest lähtuvalt on võim mõlema koja vahel küllaltki võrdselt jagunenud. Konstitutsiooni loojad leidsid, et Senat võiks kaitsta eliidi huve ja Esindajate koda pigem masside omi ning sellest tulenevalt ongi Esindajatekojal suurem
annaabi.ee 
