Sisu Mürsikueas toimub suguline küpsemine mis muudab ta ärevaks ja rahutuks, kui aga varases küpseeas hakatakse just maha rahunema. Mürsikueas läheb õppimismaht suuremaks ja õppimine ise raskemaks. Ka varases küpseeas õpitakse, kuid nüüd sageli juba täiendusõppena. Kuna mürsikueas inimene ei ole enam laps, aga ka ei ole täiskasvanu, on see kõige keerulisem periood elukaarel. Mürsikueas tekitavad tihti konfliktid, kuna mürsik arvab, et teda ei võeta tõsiselt ning koheldakse nagu last. Sellepärast, eelistab ta oma või endast vanematega (noorukitega) suhtlemist. Varases küpseeas proovitakse rohkem vältida konflikte, tahetakse luua suhteid ja neid säilitada. Perekonna loomine on ka tähtsal kohal. Mürsikul võivad tekkida, endast vanematega suhtlemisega, halvad eeskujud. Kuna mürsik arvab, et ta pole enam laps ja on peaaegu täiskasvanu, võib ta sattuda halbadesse gruppidesse,
isikliku elu probleemid tunduvad sageli ületamatud ja lehendusteta olukorrad bioloogilised muutused toovad kaasa väsimuse ja tüdimuse samas ka enneolematu jõu- ja energiatunde selles eas pole enam laps aga pole ka veel täiskasvanu - segadustekitav. OLULISED INIMESED: Sõbrad endast vanemad (noorukid) vanemate ja õpetajate positsioon oleneb sellest, kas nad on saanud hakkama väljakutsete ja testidegam mida mürsik neile korraldab Huvitav teada Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired Murdeeas ägenevad sageli ka kroonilised haigused. Kasutatud kirjandus: http://inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_periood
Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus. Tänu sellele on kainik juba ette valmistatud jõudmiseks viiendasse eluperioodi. 5. Murdeiga ehk mürsikuiga: Viies iga on murdeiga ehk mürsikuiga. Rohkem tuntakse seda murdeeana. See kestab aastatel 1116. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Mürsik märkab, et vanemad pole täiuslikud ning maailm on täis probleeme, tema tulevik pole kindel. Muutuvad suhted täiskasvanutega, sõbrad vahetuvad. Areneb eneseteadvus ja tung ennast maksma panna. Organismis toimuvad kiired bioloogilised muutused. On väsimus ja tüdimus. Mürsik tajub nii endas kui ka ennast ümbritsevas maailmas selliseid võimalusi, mida varem tundnudki pole. Murdeiga on sisemiste konfliktide ja vastuolude
raskeltläbi talle seatavaid piiranguid. Temas on veel palju last ja samas ennatlikku püüdu olla täiskasvanu. Kiired muutused kasvus, huvides ja seksuaalne küpsemine tekitavad temas identiteedikriisina määratletud segaduse. (Tall 2012 : 11) 6 Suurenenud emotsionaalsuse tõttu on ta ärrituv ja tundlik. Areneb eneseteadvus, millest saab alguse tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Areneb abstraktne mõtlemine, mille tõttu suudab mürsik lahendada küllaltki keerukaid probleeme. Bioloogilised muutused toovad kaasa väsimuse ja tüdimuse, samas ka enneolematu jõu- ja energiatunde. Sel perioodil märkab laps, et vanemad polegi täiuslikud, maailm on täis probleeme ning tulevik ebakindel. Vanemate autoriteet pannakse proovile – nende ja õpetajate positsioon oleneb sellest, kas nad saavad hakkama väljakutsete ja testidega, mida mürsik neile korraldab. Piirangud ja kohustused tekitavad mürsikus viha ja tunnet,
Algab emaklihaste rütmiliste kokkutõmmetega e. tuhudega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6h Normaalne sünnitus: + saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora - võib osutuda ohtlikuks emale/lapsele Keisrilõikega sünnitus: + saab vältida nt. hapnikupuudust - mikrofloorat laps ei saa LOOTEJÄRGNE ARENG e. postembrüogenees. 1. JUVENIILNE (90% H2O) Vastsündinu iga. Imik Lapseiga 2. GENERATIIVNE (70% H2O) Murdeiga e. mürsik Noorukiiga ~ 25 aastani Küpsusiga ~50 aastani 3. VANANEMINE Elatanuiga 60 ~ 70 Raugaiga 70 ...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
käigus tekkinud tegevusvalmidustele. 6. Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee. 1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed. Peaaegu kõik indiviidi omadused on põhjustatud pärilikkusest (sugu,kasv,
annaabi.ee 
