ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid) ülevenemaaalise seadustekogu koostamise kava haldusreform asehalduskorra kehtestamine : 50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi Vabaduste aeg (1718-1772) Gustav III (1771-1792) · Vabaduste aeg: Parlamentarismi areng 2 "parteid" : Mütsid ja kübarad
keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf: Louis XIV: kadetikorpused Prantsusmaal Friedrich I: esimene kadetikorpus Preisimaal Friedrich II Suur: Markii de Louvois: range distsipliin armees, parandati sõjaväe väljaõpet, hoolitseti sõdurite eest rohkem Peeter I: reformid, sõjakoolid 17. saj II poolel Venemaal Ratsaväe tähtsuse vähenemine pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648) Suurtükiväe juhtimise võttis üle riik Ühtlustati sõjaväeelu Jalavägi jagati kolmeks: eelvägi, peajõud ja järelvägi Seisti viirgudena ühel joonel Ratsavägi rivistati jalaväeosade vahele ja tiibadele
Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Juba nooruses oli ta lugenud prantsuse valgustajate töid, ta pidas paljude aastate jooksul kirjavahetust Voltaire’i ja Denis Diderot’ga, kes külastas teda ka Venemaal. Tegelikult avaldus valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskuju ainult mõnes valdkonnas, kuigi Katariina II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise
Komisjon ei suutnud luua seadustiku kuna pärisorjuse privileegide maksude ja kohtukorralduse osas olid arvamused liiga erinevad ja komisjon saadeti laiali. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti välja seadus, kus mõisniku peale kaevanud orja karistati sunnitööga .Piirati kasakate autonoomiat. Valgustusideed: Valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskujul avaldus vaid mõnes valdkonnas. Asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati veel varjupaikasi ja ämmaemandate koole. Katariina võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Õukonnaelu: Katariina II oli väga moraalilage, pidas armukesi, ja sündis abieluväline poeg. 11.) Taheti iseseisvust, püüd maksustada kolooniaid, püüd saavutada poliitilist kontrolli kolooniate üle 12.) Motiveeritus- teadsid, mille eest nad sõdisid; võtsid kasutusele täiesti uue taktika- lahkrivi; ameeriklastele tuli abi 13
pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud). 5. Rootsi 17.-18. sajandil Karl IX: tähtis osa riigivalitsemises Riiginõukogul (juht: kantsler); aeg-
ka viin ja vein. · Venemaal sai 1762. aastal troonile Katariina II. Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh. ( Katariina II soontes ponud tilkagi vene verd, vaid ta kuulus Romanovite suguvõssa vaid abielu kaudu) Tegelikult avaldus valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskuju vaid mõnes valdkonnas, kuigi Katariina II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse edendamiseks: asutati kadetikorpus ja Smolnõi Instituut. Rajati ka ämmaemandate kool ja leidlaste varjupaik. 1766. aastal kutsus kokku Suure Komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, kuna arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. · 1771. aastal tõusid Rootsi kuningaks Gustav III, kes oli saanud hariduse ja
tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. KatariinaII sai tuntuks kui valgustatud monarh(1762-1796). Ta kulutas päeva jooksul riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. KatariinaII võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku(mis jõudis ka Eestisse). KatariinaII suureks ettevõtmiseks oli 1766a kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon. Nende ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. KatariinaII soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jne, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadlipriviliigide piiramist
jaotati kohturingkondadeks (õuekohus, provintsi- ja linnakohus); pärast tema surma palju paleepöördeid. Valgustatud absolutism: Peeter III: võrdsed õigused kõigile usutunnistustele (sh vanausulised); kloostrite maa ja varandus sekulariseeriti (riigistati); ta tapeti ja troonile sai Katariina II. Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud). Segaduste aeg: Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes keskvõim; vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, pingelised suhted Rootsi ja
Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka Siberisse saadetud saksalastest aukandjad ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta. Riigipöörde ajal 1762. aastal sunniti Peeter III troonist loobuma ja troonile sai Katariina II. Ta pidas aastate jooksul kirjavahetust mõningate valgustajatega. Kui tema ajal edendati kooliharidust: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmine oli1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Kuid pärisorjade olukord tema valitsusajal halvenes, seda oli näha 1767. aastal välja antud seadusega. Pärast suurt rahvaülestõusu 1773-1775 aastal jaotati kogu maa 50 kubermanguks. 1785
Siitpeale tuli Wrangelli unistustesse juba konkreetselt ja ümbermaailmareisi teema. Pärast Ferdinandi vanemate surma said kokku nii isa- kui emapoolsed sugulased, et arutada orbude saatust. Sellel nõupidamisel otsustati tädipoeg Wilhelmile noore mereväeohvitseri von Rombergi antud protektsiooni mereväelaseks saamisel ka Ferdinandile laiendada. 4 St. Peterburi Mereväe Kadetikorpus oli privilegeeritud õppeasutus aadlinoortele, kuhu võeti vastu 6- 10,5-aastasi poisse. 1815 lõpetasid nad kadetikorpuse mitshmani auastmes. Teenistuskohaks valiti koos õpingukaaslaste, tädipoja Wilhelmi ja sõbra Peter Anjouga Balti laevastiku ekipaaz Revalis/Tallinnas. Põhjuseks oli Wilhelmi kodu Tallinnas, kus Ferdinandi võeti vastu ja hoolitseti samamoodi nagu oma paja eest.
Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslaste aukandjad nind andis välja manifestiaadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahajal. Peeter II valitsemisaeg jäi lühikeseks, juba 1762 viis ta abikaasa Katariina läbi riigipöörde. Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loomumise aktile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II. KatariinaII sai tuntuks kui valgutatud monarh.Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks:asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. 1766 kutsuti kokku Suur komisjon, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, ta soovitas mitte rõhutada vaeseid, mahendada piinamisi jms,ei kavandanud kaptada pärisorjust ega aadliprivileegide piiramist.Komisjon saadeti laiali kuna ei suudetud välja töötada mingisugust seadust
* Tema valiutsemisaeg jäi lühikeseks : 1762.a viis ta abikaasa Katariina kaardiväepolkusid käsutavate armukeste abil läbi riigipöörde. Keiser tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II KATARIINA II - *tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kuulus Romanovite suuvõsasse ainult abielu kaudu. *Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh. * ta pidas kirjavahetust Voltaure'i ja Denis Diderot'ga, kes külastas teda ka Venemaal. *Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). *Leiutati ka leidklaste varjupaik ja ämmaemandate kool. *K võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. *1766-Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 valitud saadikut(kelle hulgas puudusid pärisorised talupojad). Selle ül oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni. Soovitas mitte rõhuada vaeseid,
Sellest ajast hakkasid Vene õukonnas toimuma igasugused etendused. Kord oli see ooper, kord nukuteater, kord commedia 7 dell arte. Paralleelselt sellega tegeles ka kooliteater, mis tegutses tolleagse ainsa vene kõrgkooli juures. Vene õukond kolis Peterburi u 1715. aastal. Siis hakkasid ka seal tekkima teatrid. 1732. aastal asutati Peterburis esimene priviligeeritud sõjaväekool kadetikorpus, kus õpiti lisaks sõjaväedistsipliinidele ka kirjandust, keeli, tantsu, kombeid jmt. Kadetid hakkasid ka omavahel etendama prantsuskeelseid lugusid. 1735. a hakkasid nad juba mängima Voltaire'i tragöödiaid. Selles kadetikorpuses õppis Aleksander Sumarokov. Sealt sai ta esmased kogemused teatrist. 1740ndatel hakas Sumarokov kirjutama teatri jaoks originaalseid näidendeid. Nad olid kirjutatud Pr malli järgi, eeskujuks oli tal Voltaire. Teine tragöödia kandis pealkirja ,,Hamlet",
annaabi.ee 
