Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaaskodanik" - 13 õppematerjali

Rooma
1
doc

Rooma

kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
MIS ON ÕNN
1
txt

MIS ON ÕNN?

Esmakordsel lugemisel vib snum kll lugejale tabamatuks jda, kuid korduval lugemisel ja Tammsaare lejnud loominguga krvutades, samuti erialase kirjanduse ja ksiraamatute appi vtmisel avaneb kirjaniku idee nne olemusest oma ties selguses ja sgavuses. Ja kuigi lugeja teadusliku lhenemise korral taipab kik, ei suuda ta ka peale silmade avanemist definitsiooni kaaskodanikule edasi anda. Ja tahtes saada vastust teda vaevavatele ksimustele peab kaaskodanik taas lahti lma kik lal mainitud raamatud. Nii on Tammsaare meie peale melnud, kui ta oma surematu vaimusilma ees ngi ette eesti rahva ajalugu, hes tulevaste plvkondade ja nende murede ja rmudega, ning probleemidega, mis on tekkinud kigil inimestel, kelle snniaasta jb hilisemasse aega kui tema oma. Kui Goethe Faustiga otsis elu mtet, siis Tammsaare hes oma tegelastega otsib nne. Eelkige nitab see kll erinevusi eesti ja saksa kirjanduse vahel ja

Eesti keel → Eesti keel
18 allalaadimist
Mis mind häirib eesti ajakirjanduses
1
doc

Mis mind häirib eesti ajakirjanduses?

eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas tõesti on vaja soliidsel ajalehel muutuda "kollaseks" ning muretseda nii palju lugejate tähelepanu pärast? Peamiselt siiski avaldatakse lugusid mis pakuvad ühiskonnale kõneainet. Oluliseks peetakse ka ajakirjanduses jutte kuhu on kaasatud mõni tuntud ja jõukas kaaskodanik. Vähe räägitakse meie endi seas eksisteerivatest kodanikest, rohkem aga suurettevõtetest ning "ühiskonna koorekihist". Eesti meedial on tänapäeval väga suur mõjuvõim. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja -identiteete. Tänapäeva ajakirjanduse keelekasutus on lubamatu, sest väga palju kasutatakse ajakirjanike poolt kõnekeelseid väljendeid ning kohata võib ka slängisõnu. Ma leian, et

Eesti keel → Eesti keel
43 allalaadimist
Rooma ja Bütsants
2
pdf

Rooma ja Bütsants

Mõisted: proletaarid ­ vaesed kodanikud, foorum ­ turu- ja koosolekuplats, akvedukt ­ veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion ­ suur sõjaväeüksus, basileus ­ e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon ­ mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see, et see oli universaalne ja kui inimene oli jumalakuulelik, siis läks tal elus hästi. Roomlastele ei meeldinud I ja II saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid.

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Gaius 1 9-12-1 48-49 ladinakeelne tekst-tõlge
3
doc

Gaius 1.9-12, 1.48-49 ladinakeelne tekst, tõlge.

manumissio, onis f. ­ vabaks laskmine, (orja) vabastamine 12. Rursus libertinorum tria sunt genera: nam aut cives Romani aut Latini aut dediticiorum numero sunt. Jälle, on kolm klassi vabakslastuid, nimelt, Rooma kodanikud, latiinid ja Rooma ülemvõimule alistunud rahvad. rursus ­ tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu libertinus, i m. ­ vabakslastu tres, tria - kolm genus, neris n. ­ sugu; järglane; laad, liik; klass, seisus; päritolu civis, is m.f. ­ kodanik; kaaskodanik; alam civis Romanus ­ Rooma kodanik1 Latinus, i m. ­ latiin, Latiumi elanik2 dediticii, orum m. ­ Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3 numerus, i m. ­ arv, hulk; tähtsus, positsioon 48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid.

Keeled → Ladina juriidiline...
85 allalaadimist
Muretseda tuleb nende asjade pärast-mida saab muuta
2
doc

Muretseda tuleb nende asjade pärast, mida saab muuta

Niisugused käitumisviisid põhjustavad halle juuksekarvu ning kortse. Kui on võimalik luua muutusi, milleks siis üldse muretseda? Mured ja probleemid põhjustavad stressi ning võivad viia elujõulise inimese sügavasse depressiooni. Minu arvates eineb inimeste seas arusaamine: mida rohkem muretsen, seda parem olen. Tundub silmakirjalik! Pole võimalik, et igaüks meist saab sekkuda teise inimese ellu ja ulatada päästerõnga viimsele kui ühele probleemile. Isegi kõige aktiivsem kaaskodanik ei suuda niisugust murekoormat kanda. Varem või hiljem vajub ta koorma all kokku või murdub. Niisiis, mida rohkem muretseme, seda rohkem oma probleemidele alla jääme. Omakorda kaasneb stress, mis keelab elu loomuliku kulgemise. Tihtipeale vaevame pead iseenda ja oma tuleviku pärast. Loomulikult panevad meid mõtlema perekonnas, kodus, sõprusringkonnas ja laste elus toimuvad sündmused. Enda tulevikule mõeldes leian, et pabistamiseks ei ole põhjust

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd
2
docx

Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?

Tõeline tänu kiirgab täis kõhuga lapse silmist ja plastikpudeli vaba põõsalehe sahinast. Ka boonustest ei ole mõtet rääkida, sest sisuliselt on kõik boonused võrdelised rahaga ja see väljub vabatahtliku töö kontekstist. Kui vabatahtlikkus on mõtteviis, siis seisneb küsimus ju selles, et kuidas väärtustada seda, kuidas teatud grupp inimesi mõtleb. Minu jaoks on vastus lihtne: mõtle ise samamoodi ja hakka ka vabatahtlikuks. Ei ole suuremat rõõmu kui kaaskodanik, kes kampa lööb. See, kui ka riigiisad ja ärimehed omakasu kõrvale heidavad ja seda mitte ühekordselt, väärtustab vabatahtlikku tööd kõrgemalt kui mistahes reis lõunamaale. Kui vabatahtlik töö ka vilja kannab ja massidesse läheb, liigub kaugemale ja kõrgemale kui kohalik ja igapäevane tasand ja ühiskonnas tõepoolest muutuse loob, on miski, mida iga vabatahtlik ilmelt unes näeb. See on ainuke tõeline väärtus, mida

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
Ladina keele terminoloogia koduste ülesannete lahendused
6
docx

Ladina keele terminoloogia koduste ülesannete lahendused

offici, pl. officirum kohustus, kohus, teenistus, amet Status m. ­ s. stats, pl. statuum seisukord, seisund, olukord Ms m. ­ s. mris, pl. mrum komme, tava, harjumus, seadus Culpa f. ­ s. culpae, pl. culprum (süü)tegu, hooletus, kõlvatus Animal n. ­ s. animlis, pl. animlium (elus)olend, loom Obligti f. ­ s. obligtinis, pl. obligtinum obligatsioon, kohustus, sidumine Cvis m. f. ­ s. cvis, pl. cvium kodanik, kaaskodanik, alam Testimnium n. ­ s. testimni, pl. testimnirum tunnistus, tõendus H 5 lk 82 Poena f. ­ dat. s. poenae, pl. poens karistus, trahv Sententia f. ­ gen. s. sententiae, pl. sententirum arvamus, seisukoht, (kohtu)otsus Causa f. ­ acc. s. causam, pl. causs põhjus, (kohtu)asi, protsess Pecnia f. ­ nom. s. pecnia, pl. pecniae raha Ntra f. ­ gen. s. ntrae, pl

Keeled → Ladina juriidiline...
405 allalaadimist
Inimene ja ühiskond
44
pdf

Inimene ja ühiskond

võib olla kodusel pidamisel olevate kasside üldise arvu drastiline langus. Riiki on kindlasti vaja ning riik teeb palju vajalikku milleta ei saa. Ent see ei tähenda, et riik ei teeks teinekord ka rohkem kui vaja, või midagi sellist, mis oleks võinud ka tegemata jääda. See, et riik toimetab, reguleerib, kohustab ja delegeerib rohkem kui varem, ei tähenda automaatselt ka seda, et kodanikel oleks täna suurem moraalne kohustus käia valimas kui varem. Kui kas kaaskodanik või president ütleb, et „kes valimas ei käi, sel pole õigust peale valimisi ka viriseda (arvamust avaldada) poliitiliste otsuste üle“ või „kes valimas ei käi, laseb teistel (nendel, kes valimas käivad) otsustada enda tuleviku üle“, siis on tegemist manipulatsiooniga. Meie elu puudutavaid poliitilisi otsuseid ei tee „need, kes käivad valimas“, vaid teevad valimiste tulemusel moodustunud Riigikogus loodud valitsus.

Ühiskond → Inimene ja ühiskond
22 allalaadimist
Kokkuvõte tsivilisatsioonidest
9
doc

Kokkuvõte tsivilisatsioonidest

Kodanikkond = Populus Romanus 3 triibust 3x10 kuuriat 30x10 genus't (sugukonda) perekond. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Seisused olid patriitsid ­ kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse ja pääseda senatisse, ja plebeid ­ kodanike seisus, kuhu ei kuulu patriitsid, neil oli õigus osaleda ainult rahvakoosolekul. Ühiskondlikud suhted jagunesid klientideks ja patroonideks. Kliendid olid patroonide (rikas ja mõjukas kaaskodanik) kaitse alla. Rooma linna valitsemine ja ühiskond vabariigi ajal: Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk avalik/ühiskondlik asi, mis hakkas hiljem tähendama vabariiki. Riigiorganitena tegutsesid: * Senat ­ koosnes ~300 liikmest ehk senaatorist, kes olid sugukondade vanemad; hiljem ka magistraadid. Selle ülesandeks oli kujundada sise- ja välispoliitikat, juhtida sõjandust ja rahaasju. 5

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Nimetu
16
doc

Nimetu

mõlemad pidid seda kohapeal arutama, pärast keskpäeva otsustas preetor vaidluse kohalolija kasuks ning kohus võis kesta vaid päikseloojanguni. II tahvel reguleeris kohtumenetlust. Selles oli juttu protsessitagatiste kohta, mis oli rangelt piiritletud nii asjade kui ka inimeste kohta, kus mõlemad pooled panid välja teatud summa ning kinnitasid seda vandega. Menetlus lõppes kohtuniku määramisega, kelleks sai pooltele õigusttundev kaaskodanik kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes tegi peale asja arutamist otsuse. Sissemakstud summa sai eduka protsessi korral võitja tagasi, kuid kaotaja jäi kaotsjonist ilma, kuid siinkohal tuleb tõdeda, et alati eelistati sõbralikku kokkulepet. III tahvel sätted kohaldasid otsuste täideviimist. Seal oli kirjas, et ülestunnistatud võla korral ja kohtupoolse otsuse täideviimiseks on seadusega antud 30 päeva, vastasel juhul tuleb võlgnikul ilmuda kohtusse

Muu → Ainetöö
35 allalaadimist
Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine
60
docx

Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

tasandist ning erinevatel ajaperioodidel pandi rõhk erinevatele väärtustele. Kasvatus oli väga tagasihoidlik ja oli mänguline. Lapsed said iseseisvaks varakult. Vanematepoolne distsipliin oli nõrk ning alles välja arenemas. Muinasühiskonnas kasvatati lapsi eeskujuga. (mitmekult, lk 11) Õppimine ja kasvatus on omavahel tihedalt seotud, kuigi neil on siiski erinevus. Õppimine on seotud akadeemilise eduga, seevastu kasvatuse eesmärk on, et individuaalist kasvaks meeldiv ja hooliv kaaskodanik, ehk lühidalt öeldes hea käitumisega laps. Lasteaia võimuses on lapse arengu toetamine. Kasvatamine on üks arengu toetamise viise. Kasvatamine on kahetine, kuna osa sellest toimub õpetaja tõttu- õpetaja tegevus ja õppekavas kodeeritud teadmised, üldpädevused. Teine osa on seotud õpetaja teadmistega ja tema ettekujutusest konkreetse lapse eripärast. See teadmine tuleneb laste vaatlemisel. Lk 49- Õpetaja ja kool õpilase arengu toeajana- Ene-Silvia Sarv. 4.1

Pedagoogika → Alternatiivpedagoogika
81 allalaadimist
Seminar John Locke
20
doc

Seminar John Locke

järgides koos, ilma et nende üle oleks maa peal kedagi, kellel oleks võim mõista kohut nende üle, on õigustatult loomuseisund. Sõjaseisund on aga olukord, milles kasutatakse teise inimese vastu jõudu või plaanitsetakse avalikult seda teha ning kus inimeste üle ei ole maa peal kedagi, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Sellise edasikaebamisvõimaluse puudumine annab inimesele õiguse sõjaks teda rünnanud inimese vastu ka siis, kui ründaja kuulub ühiskonda ja on kaaskodanik. Niisiis, varga, kellele ma ei saa teha kahju muidu kui vaid kaevates kohtule, et ta on varastanud minult kõik, mida ma olen väärt, tohin ma tappa, kui ta tungib mulle kallale, et mind röövida, ja tohin tappa ta ka siis, kui ta röövib minult vaid mu hobuse või kuue. Sest seal, kus seadus, mis oli loodud minu elu kaitsmiseks, ei saa vahele astuda ega kaitsta mind parajasti ohustava jõu eest, on mul lubatud ise ennast kaitsta -- see on

Filosoofia → Filosoofia
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun