erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss erand 3: liite -gi/-ki ees: linngi, ehkki, vurrgi erand 4: liide algab sama tähega, millega sõna/tüvi lõpeb: modernne, keskkond IV VÕÕRSÕNAD 1. v, hv ja v valikul aitab ainult õige hääldus või teadmine karahvin, asfalt, vundament, fundamentaalne, salvrätik 2. f ja s kirjutatakse ainult pikalt (üks täht) või ülipikalt (kaks tähte), v.a. kaashäälikuühend, kus kehtib konkreetne reegel dusid - dusside sefid - seffide 3. t kõrvale kirjutatakse tavalisel s, d kõrvale z klatsima, tsekk, tsempion dzemper, pidzaama, dzungel 4. Sulghääliku kirjutamine sõna lõpus oleneb rõhust pankrot - saslõkk *ka siin on tekkinud juba rõhunihked, nii et tuleb lihtsalt teada... 5. Sulghäälik sõna alguses: reegleid pole, tuleb lihtsalt teada!
KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine...
• Pealinn Pretoria • President Jacob Zuma • Rahvaarv ~52 miljonit • 11 riigikeelt • Majandus Aafrika mandril paremini arenenud • Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust Põhiarvsõnad suulu keeles Üks kunye Kaks kubili Kolm kuthathu Neli kune Viis kuhlanu Kuus isithupha Seitse isikhomisa Kaheksa isishiyagalombili Üheksa isishiyagalolunye
HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt) Helilisele häälikule liitub -gi: vihmgi, kanagi, kohvgi, koorgi, mahlgi, kanngi. Helitule häälikule liitub -ki: ko...
millega tüvi lõpeb Õhk-kond, särkki kesk-kond kasski modern-ne kammgi kopmpleks-sed ehkki krahhki seffki PROBLEEME LIITEGA SÕNADES 1. Tegijanimed otsi/ma -ja otsi/ja vii/ma - ja vii/ja näge/ ma -ja nägi/ja (nägi) 2. Kaashäälikuühend uss -jas usjas metall -ne metalne Tallinn - lane tallinlane Marss - lane marslane 3. Liide algab sama tähega, kui tüvi lõpeb - HUNT HUNTI EI MURRA! õhk -kond õhkkond (keskkond, modernne) rüütel -lik rüütellik (ingellik, röövellik)
botas – potas draama –tragöödia duett – topelt SULGHÄÄLIK SÕNA LÕPUS Rõhk esimesel silbil – kompvek, piiskop, kabinet, kotlet, pankrot, paharet, sigaret, taburet Rõhk viimasel silbil – usbekk, galopp, sandalett, ballett, etikett, barett, parkett, vagonett, marionett, siluett, vinegrett, palett, SULGHÄÄLIK SÕNA KESKEL Kandidaat, atentaat, arhitekt, anekdoot, röntgen, NB! Ergas – erksad, ärgas – ärksad, tõrges – tõrksad, hõlbus – hõlpsad, kukkel – kuklid (kaashäälikuühend), lipp+kond= lipkond (tüvi lõpeb ja liide algab erineva tähega), õhk+kond= õhkkond ( tüvi lõpeb ja liide algab sama tähega).
kasulik. D kõrvale Z, T kõrvale S. Tadzikk, dzuudo; tsempion, tsa-tsa-tsa Rõhk võõrsõna lõpus, siis k,p,t 2x: Usbekk, tadzikk ,,Telekas'' ja ,,teler'' on enam kasutuses kui ,,vusser''. Kui lebo on kirjutada ,,kusett'' v ,,operett''? H mehaaniline, mehaanik, psüühiline, psüühika, stiihia HH psühhopaat, psühhiaater, psühholoogia, arahhis annulleerima, zürii, hasis, fasist, tsehhid EL-i, NATO-t jne Võõrnimetuletis väikse tähe ja ülakomaga (hääldus, kaashäälikuühend). Camus'lik, goethe'lik; dostojevskilik, hermann'lik, bonn'lane. Võrdle: pealinlane, kasjas. Barbie [barbi] barbielik (ie hääldub ühe vokaaline ,,a''). Lõuna-Eesti lõunaeestlane. leonardodavincilik. AGA võõrnimest tulenevad üldsõnad häälduspäraselt: Ohm oom, Watt vatt, Volta - volt Tsitaatsõnad kursiivis (laineline joon) ja ülakomaga workshop'iga, spray'st Belgia ametnik, India ärimees, Soome kelk, Hollandi roheline. Maamehe sink(mitte sink Maamehe)
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID 1. Foneetiline printsiip (kingad, pink, kang) 2. Morfoloogiline printsiip (kärbsed, jõudsin, jalgsi; teekäija, käia) 3. Traditsiooniprintsiip (suur ja väike algustäht, osa kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme
1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pingsalt häälduv s pärast l-i, m-i, n-i, r-i (nt: kurss, pulss). 4. Poolitamine Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi (nt: te-re, va-na).
Poolitamine Tööleht 1 Poolitamine Kindlasti on sul juhtunud, et harjutust, juttu või etteütlust kirjutades märkad, et alati ei mahu sõnad ritta ära. Rea lõpus on veidi ruumi, et sõna alustada, kuid tervikuna see sinna ei mahu. Sel juhul on otstarbekas sõna poolitada. Sõnade poolitamisel on reeglid. Loe reegleid ja märgi püstkriipsudega võimalikud poolituskohad. Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. t ä n a l a p s i k s u u r e d s e g a m i n i k a l l i s l o o d u s t u l i n e k i n d l u s v a i k u s v a g u n i d p r a n t s t i l e i g e Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. j o o n l a u d e l u m a j a k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s...
· Sõna keskel sõna rõhk, pikk täishäälik, lühike täishäälik · Sõna lõpus oma sõna, rõhk, hüüatused 3. i ja j · tegija ij, j · mida teha? Nt: käia i · võõrsõnades pikk täishäälik lõpus-> silbi lõppu i. Nt: ekskursi-oon · osades võõrsõnades täishäälik lõpus lühike, silbi alguses j. Nt: postil-jon · jj sisseütlev · ji projitseerima, jidis 4. kaashäälikuühend · sõna sees kaks erinevat täishäälikut kirjutatakse alati ühekordselt · tuletised Nt: kaslane, lipkond · tüvesisene käänamine ja pööramine 5. erandid · liitsõnad · -ki, -gi · heliliste häälikute järel (lmnr) võib olla ss. Nt: morssi Sõnade poolitamine ja lühendamine Sõna keskelt ja silbipiirilt · liitsõnades sõnade vahepeal Nt: kuseti-linad, mitte kuse-tilinad · e-ma -> poolitada e isaa
kahekordne tugev sulghäälik(kk,pp,tt): tup-pa, rut-tu -Kahekordne v(vv) ja j(jj) võivad esineda vaid kolmandas vältes. -s ja f õigekiri allub sulghäälikute õigekirja reeglitele, mistõttu teises vältes kirj s ja f ühekordselt, hääldatakse aga ikkagi pikalt. - Pika täishääliku või diftongi järel kirj üks k, p, t: koopad, vaatab, kooki, auku -Häälikuühendi õigekirja 1.reegel: - Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli, aktus. -4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega: - l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski - Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
................ veel on!! Suulise ja kirjaliku eristamine on oluline selleks, et identifitseerida, kus on vead. Kõnesegmendid (reaalselt tajutavad) Kõnevool liigendatakse erinevatel tasanditel: pausid kõnes selleks, et puhata ja hingata 1. Silbitasand- väikseim kõnesegment, mida on mugav hääldada. Silpe hakatakse tegema siis, kui lalisetakse (4-7k lapsel peaks tulema) *Silp- sujuvate hääldamisliigutuste kompleks (NB! Silp kõnes(mõnus hääldada) ja koolis(grammatiline, kaashäälikuühend nt)! Vrdl la-gled ja lag-led); kinnine, lahtine silp * Kõnetakt ehk jalg (silbirühm)- kõnesegment, mille piirides realiseeruvad rõhk ja välde. - Kõnetakt: 1-3 silpi, rõhuline või kaasrõhuline silp, välde. Kõnetaktivariante on 6, silbist alati ei piisa, kui silbistada, kaob ära välde. Nt hääldades Mi-na vs Mii-na. Välde säilub taktis, aga mitte silbis. Pikem kui 3silbiline koosneb mitmest kõnetaktis.
Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad leitud vead sõnaraamatu, keeled. käsiraamatu, kaaslase ja/- Häälikuõpetus ja õigekiri või õpetaja abiga. Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta kirjutab etteütlemise järgi häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja - sisult tuttavat teksti (4060 häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. sõna, 20 ortogrammi). Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval (nt jalgsi, kärbsed). h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja ki-liite õigekirjaga. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja üldnimetused. Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt
annaabi.ee 
