Kailt , et ta ei rgiks pojale , et ta seal oli kinud ja paluks Jaanilt , et ta enam krtsis prjutamas ei kiks . Kuuldused Jaani " vgitegudest " levisid ruttu . Eriti Virgu talus . Anni vanem de , pea abielluv Mari oli ka piiblitunnis olnud ega saanud Jaani kitumist kritiseerimata jtta . Pidi ta kik ju ele nina alla hruma ja Jaani mnitama . Hommikul rkas Jaan ahastade ja eelneva htu meelde tuletas , tabas teda ahastus . Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia . aga ta ei teadnud , kust Kaarlit enne neljapeva leida ja ngi , kui raske oli emal raha kest anda isegi siis , kui sai teada raha pritolu . Phapeval lks Jaan taas kirikusse , et pattu kahetseda . Peale kirikut lks ta poodi perele laenatud kolme rubla eest sa ostma ning kohtas Kaarlit . Kaarel kutsus teda krtsi ning kuigi Jaan oleks tahtnud keelduda ei oleks ta seda teha saanud , kuna oli Kaarli ees vlglane . Neile sattus peale Virgu Mari , Andres ja Anni . Jaan kahetses , et teda nhti koos sellise
lõpuks jäi magama. Selle kasutas muidugi Virgu Andres oma kõnes ära, et vaest saunikut veel rohkem häbistada. Kodus rääkis ta, et leidis teenistust ja sai kolm rubla käsiraha. Kui Jaan oli magama jäänud, saabus Virgu Anni. Ta tõi süüa, andes selle kraami ema Kai kätte. Anni palus, et ema ei räägiks pojale, et neiu siin käinud ja samas paluks Jaanilt, et see enam kõrtsis purjutamas ei käiks.Kui Jaan hommikul ärkas, tahtis ta raha tagasi viia. Aga ei teadnud , kust Kaarlit enne neljapäeva leida. Ja pealegi nägi ta, kui raske oli emal raha käest anda isegi siis, kui Kai sai teada raha päritolu. Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. Kaarel kutsus ta muidugi kõrtsi. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees.
nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid kõrtsmiku käest midagi, muidu laseb ta nad välja visata. Juku naeris selle üle peaaegu kõrvuni avatud suuga. Siis tundis Kaarel Jaani ära, ja kutsus nad enda lauda, tegi neile õlut ja viina välja. Alguses ei tahtnud Jaan üldse minna, aga janu oli suur ja ta jõi kolm klaasitäit õlut korraga ära. Viina võttis ta vaid natukese, et mitte Kaarlit pahandada. Pärast läksid Kaarel ja Juku mõne noormehega tüli norima, kui üks neist Kaarlit lõi, lõi Kaarel teda vastu ja hakkas kaklemine, kui Juku noa välja tõmbas siis hoidsid teised mehed eemale. Kohe pärast seda astus kõrtsi urjadnik, kelle munder Kaarlile ja Jukule kohe mõjus ja poisid tagasi tõmbasid. Jaan läks kiiresti ja märkamatult kõrtsist välja, ta kõndis koju. Jaan elas ema, venna ja kahe õega, kellest üks veel imik oli. Isa oli neil surnud ja Jaan
Aleksander ja Hanna üksteisesse. Aleksander on ilusate tumedate natuke lokkis juustega ja lisaks tunneb Hanna end temaga väga turvaliselt. Hanna perekond ei tule rahadega kuidagi välja, kuna isa joob oma raha maha ja varastab veel ema tagant, et see raha ka maha juua. Et ema rahaliselt aidata, käib Hanna tööl kohvikus Maiuspala. Lisaks on tema isa alkohoolik, kes lõõb ema kes on ärahirmutataud madala enesehinnanguga naine. Vägivaldne isa proovis rünnata ka väikest 4 aastas Kaarlit. Lõpuks ühel ööl kolisid Hanna, ema ja Kaarel kodust välja Indreku juurde, kes aitas neil võtta pangast laenu ja nad said osta endale uue kodu. Kõik oli ideaalne, Kevin jättis Hanna rahule ja Hanna on koos Aleksandriga õnnelik, kuni tuli välja, et alkohoolikust isa ei olegi Kaarli isa, vaid seda on Indrek. Põnev raamat ning pani mõtlema, kust jookseb ahistamise piir. Kas füüsiline vägivald on see piir, millele tuleb naisel joon alla tõmmata või on
purjutamas ei käiks. Kuuldused Jaani "vägitegudest" levisid ruttu. Iseäranis Virgu talus. Oli ju Anni vanem õde, pea abielluv Mari ka aktuaalses piiblitunnis olnud ja ega tema saanud Jaani käitumist kritiseerimata jätta. Pidi ta kõik ju õele nina alla hõõruma ja Jaani mõnitama. Kui Jaan hommikul ahastades ärkas ja meelde eelneva õhtu tuletas, tabas teda ahastus. Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia. Aga ei teadnud ta, kust Kaarlit enne neljapäeva leida. Ja pealegi nägi ta, kui raske oli emal raha käest anda isegi siis, kui Kai sai teada raha päritolu. Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See kutsus muidugi kõrtsi ja kuigi Jaan tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni.
Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale. Liina, kes libahundina läks mõisa juurde, nägi kuidas Hans preilile armastust avaldab
peksma. Andresepäeval Jaan võttis Kaarli püssi, laadis selle armulaualeivast vormitud kuuliga ning tulistas sellega kirikuukse pihta. Siis ta nägi enda ees kirikus Jeesust, kellel rinnast voolas verd, siis kadus Jeesus ära ning Jaan värisedes kukutas püssi maha, kätel oli tal Tema veri. Seejärel muutus Jaan surematuks ja metsikuks inimeseks, isegi kuulid ei suudaks teda tappa. Räägiti, et see nõidus ei kesta kaua, hommikuks kukub kokku nagu kott. Ta läks kõrtsi, peksis Kaarlit, pärast seda läks ta mõisa ja vägistas Luise ära. Siis ei teadnud ta mida edasi teha oma nõidusega ning siis saabus päev ja Jaan suri.
talus üksipäini.Hans armus mõsapreilisse. Piinles armuvalude käes, õhates kättesaamatu armastuse järele.Seda armastuse lini kannab tema lumemehest kratt, kes ei näppa midagi, aga olles maailmas palju rännanud räägib Hansule lugusie imelisest armastusest räätlite ja nende südamedaamide vahel ning annab tunnete küsimuses Hansule head nõu.( hiljem sulab ära)Lõpuks keerab Vanapagan Hansul kaela kahekorra - Koera Kaarel talumees Kaarlit piinas kord halltõbi, mille eest rehepapp soovitas kuuse otsa peitu pugeda.Hiljem soovitas rehepapp tal viina juua, kuna halltõbi kartvat viinahaisu. Nii sai Kaarlist igapäevane kõrtsi külastaja, kellel iga päev pea vindine. Ettekääne oli alati olemas tarvis end ravida. - Kaarlil on pisut tobedavõitu sulane Jaan, kes nagu kõik teised Eesti soost tegelased mõisas noosi käivad võtmas, ainult, et Jaan ei tea noist ,,peenetest"
Vanapaganal (kergeusklik,veidi laisk ja kardab hunte ehk Püha Jüri kutsikaid) pidevalt nahka üle kõrvade. Libahunt Räägu Liina määris end nõiutud võidega ja käis libahunti jooksmas, Kiltri Lembit moondus tuulispasaks, lõhkus Reinu elamist ja kaotas elu, kuna ta keha ilma hingeta leiti metsa alt kätte. Loomulikult käisid kõik krattideks ja Rehepapp sõi kunagi isegi haldjakõrvad ära, osates seejärel mõnda aega linnu- ja loomakeelt. Koera Kaarlit vaevas halltõbi ehk luupainaja, keda kujutati rahvausundites tavaliselt kas ilusa neiu või halli vanamehena, tema hüüdmisele ei tohtinud vastata ja tema eest pidi end ära peitma. Katk võis võtta ükskõik kelle kuju, tuli õhtul ja päeval puges peitu. Teda võis üle kavaldada, millega rehepapp ka hakkama sai. Näkk, kes üritas hobuse kujul Imbit-Ärnit jõkke meelitada, tondid, kes pugesid kiltri naha sisse, kodukäijad, kes metsas müdistasid ja Nõid Minna, kes oli
· Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. · Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära. Minna elas külast eemal metsas ja tal oli tohutult palju kasse. Räägu Rein tappis ta ära, kui ta väljaheite hunnikuna Reinu hoovis lebas. · Katk: Rehepapi kavalusega suudeti katk tappa. · Halltõbi: Kimbutas Koera Kaarlit, kuid mees ajas viinaga tõve ära. Silver 9B · Vanapagan: Ta andis krattidele hingesid, kuid peaaegu iga kord suutsid külaelanikud ta üle trumbata. 2. Sündmustik Teos on jagatud kolmekümneks peatükiks. Igale peatükile vastab üks kuupäev ehk
paluks Jaanilt, et see enam kõrtsis purjutamas ei käiks. Kuuldused Jaani "vägitegudest" levisid ruttu. Iseäranis Virgu talus. Oli ju Anni vanem õde, pea abielluv Mari ka aktuaalses piiblitunnis olnud ja ega tema saanud Jaani käitumist kritiseerimata jätta. Pidi ta kõik ju õele nina alla hõõruma ja Jaani mõnitama. Kui Jaan hommikul ahastades ärkas ja meelde eelneva õhtu tuletas, tabas teda ahastus. Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia. Aga ei teadnud ta, kust Kaarlit enne neljapäeva leida. Ja pealegi nägi ta, kui raske oli emal raha käest anda isegi siis, kui Kai sai teada raha päritolu. Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See kutsus muidugi kõrtsi ja kuigi Jaan tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni
juba on,kuna toidupoolist ning raha nappis, Jaan keeldus. Noorem õde-vend tahavad siiski süüa ning Jaani ema hakkab Jaani survestama, et see ikkagi lubaks lastele varastatud lihast tükki lõigata, Jaan annab järele, ise praetud liha ei söö. Anni aga tundis kohe liha lõhna kui neile külla läks. Kohe leiutas Jaan, et nad tapsid kesiku ja sealt liha tuligi.Õige varsti on ema ja väikesed lapsed haiged ja Liisu sureb.Ema rohud nõuavad raha, jaan hakkas Kaarlit taga igatsema. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli maha ja tundis ennast solvatuna.Kalmistul nõuab kohalik papp Jaanilt matusekulude katmis, hakkab Jaan röövretkedest osa võtma ja müüs hobuse 80 rubla eest laadal. Koduteel peale kõrtsi Äärepealt oleks ta ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki, sest tõenäoliselt oleks ta vahele jäänud.
Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. Vanapagan: Ta andis krattidele hingesid, kuid peaaegu iga kord suutsid külaelanikud ta üle trumbata. Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. Halltõbi: Kimbutas Koera Kaarlit, kuid mees ajas viinaga tõve ära. Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning hiljem lõppeb raamat samuti tema tegevuste käigus. Raamatu alguses sööb ta seepi ning peaaegu sureb. Raamatu lõpus tulistab ta kiriku ukse pihta armuleivaga ja saab üleloomuliku väe osaliseks. Selle väega peksab ta esmalt oma tööandja Koera Kaarli läbi, siis vägistab Luise ning hiljem sööb veel seepi. Jaani elu muutus kõvasti siis, kui Koera Kaarel joodikuks hakkas.
“ (lk. 64). Imbi ja Ärni olid vana armastajapaar, kes olid väga ahned. Selliseid pätipaare on ka praeguses maailmas. Jaan – Koera Kaarli laisk sulane „Ning kütmata oli tema tare seetõttu, et sulane Jaan, kelle õlul lasus kogu majapidamine, püüdis võimalikult vähe tööd teha ning hiilis pea terve päeva niisama ringi – käis ja vahtis mõisas ringi, nühkis kõrtsiukse taga oma vesist nina ning pidas aru, kas minna sisse või mitte, ega läinud lõpuks, sest Kartis Kaarlit. Toa kütmisega polnud tal mahti sugugi tegeleda, kuid külma maja pärast kannatas ta küll, tõmbas end sängis krõnksu ning halises tasakesi“ (lk.123). Jaanile meeldis mõisatüdruk Luise „Maigutas niisama suud ja tervitas aupaklikult Luiset, kelle suhtes ta salajas südamesopis teatud plaane pidas.“ (lk. 25). Ta oli ka viinalembeline „Sulane Jaan ärkas oma pikast unest, ajas end istuli, vahtis juhmilt ringi, saamata aru, kus ta on
otsustanud? Ühte varianti teie vastusest ma eriti hästi uskuda ei julgeks. Käisin mõni aeg tagasi esinemas koos oma hea sõbra, noore luuletaja Kaarel B. Väljamäega, kus seesama teema loomulikult taas kord jutuks tuli. Ja seekord sedapidi, et miks tema saab oma tekstid mõjuvaks teha ilma ühegi koleda sõnata, samas kui mina lava peal tekstinäiteid ette kandes nii mõnelgi korral õpetajate kummaliste pilkude osaliseks sain. Mis mind ja Kaarlit eristab, on see, et mina kirjutan nii, nagu elu on, ja tema nii, nagu elu olla võiks. Samas on mul üsna raske aru saada, kuidas õrnemate kõrvadega (sorry, silmadega) inimesed mu juttude üle keskmist tõsist temaatikat taluda suudavad, kui juba mõned krõbedamad sõnad neis jälkustunde tekitavad ja südame ohtlikult puperdama panevad. Äkki peaks mingi "parental advisory" kleepeka igaks juhuks kasutusele võtma?
Kuid sulane ei suutnud seda endale tunnistada ning ütles, et kõrtsis on ikka õige kakelda, aga seekord nad sinna ei läinud. VII Külas veeti sõnnikut ja nii ka Eespere talus. Tehti tööd ja nähti vaeva. Andres vaatas, et sõnnikut vähe, järgmine aasta teist rohkem vaja muretseda. Õhtul kojumineku ajal läks naabri Kaarliga kaasa Mai. Vankris juba lõõbiti üksteist, hoovipeale jõudes pidid kõik end pesema, aga ämbritäied sattusid ka naabri pähe. Ja nii Mai kastis Kaarlit ja vastupidi. Õhtul söödi ühiselt ning, kui Mai hakkas koju minema lubas Kaarel öösel tema poole tulla. VIII Heinategu algas. Tööd tehti ka vihmaga, kuna pärast jaani pidi kuivaks minema ja siis ei saa pärast loogugi. Krõõt tegi tööd, seda jaguks tal igaks ajaks. Ta sai teada, et ta on arvatavasti rase, kuna toit ei taha enam sees püsida. Andres võrdles erinevaid talusid ning rääkis ajaloost. IX Suvi läks Eespere talus märkamatu kiirusega
ilusast õuest - Kõik lähevad pühapuhul kirikusse, ka karja-Eedi tahtis, kuid tal polnud midagi jalga panna, siiski kutsusid perenaine ja mees teda vankriga kaasa sõitma kirikuni - Eedil lubati saia võiga süüa ja noore märaga ratsutada - Nelipüha viimasel pühal tulid Eesperele külla ümberkaudsed pered, neile anti süüa ja juua - Lauldi, tantsiti, katsuti rammu - Kõige tugevamaks arvati Pearu sulast Kaarlit, kellega hakati rammu katsuma, taheti sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks - Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres - Kaarel ei leppinud kaotusega ja tahtis kaklema hakata, sest see oli tema peaoskus, nii ka
kokku tulnud hulk noormehi ja isegi neidusid ümberkaudseist peredest. Oli tulnud isegi pererahvast, et näha Vargamäe uut peremeest ja perenaist. Jänni ei jäänud noor pererahvas külaliste ees mitte. Peremeestele ja perenaistele anti kambris süüagi. Sulasmehed ja tüdrukud pidid sellega leppima, et vahetevahel võisid aida ees õllekapast rüübata. Lõpuks tantsiti õuel. Ei jäänud tulemata ka rammukatsumine. Pearu sulast Kaarlit peeti kõvaks meheks. Sõrmevedamises ei olnud talle vastest. Andres aga võitis Kaarlit. Maadluses jäi Andres korra Kaarlile alla, siis aga sai nipi kätte ja edaspidi pani Kaarli selili. 5. Heinaaeg (VIII ptk.) Valmistuti heinatööks. Nii mõnigi vajalik töö jäi selle kõrval tegemata. Heinatöö algas mõni päev enne Jaani. Krõõt ootas selleks ajaks oma esimest last, aga tööd tuli temalgi teha
annaabi.ee 
