Välismõjud Välismõju on olukord, kus mingi majandustehing või -tegevus mõjutab isikuid, kes ei ole selle tegevusega seotud. Välismõju positiivne negatiivne Valitsus ja riigi eelarve Suurmajandus USA Jaapan Euroopa Liit Hiina Valitsuse ülesanded: Omandiõiguse kindlaksmääramine ja nende kaitse - politsei Turusüsteemi kaitse - kartellivastaste lepingute seadus Positiivsete kõrvalmõjude toetamine ja negatiivsete kõrvalmõjude piiramine Avalike hüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine · Täielik tööhõive · stabiilsed hinnad Majanduskasv on kolm kõige olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Üldvalitsuse alla kuuluvad: Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tu...
Roman Zaštšerinski ja Igor Andrejev RESTORAN LUSIKAS • Aadress: Aia 7, 10111 Tallinn • Kontakttelefon: +372 646 3030 • E-mail: [email protected] • Koduleht: http://www.restoranlusikas.ee • Köök: Euroopa • Lisateenused: wifi, internet, ligipääs ratastooliga, elav muusika, kinkekaart, suveterrass, terrass, projektori võimalus, kamin • Kohtade arv: 80 • Lastele: - • Suhtluskeel: eesti, vene, inglise, soome • Makseviis: kaardimaksed, sularaha • Hinnad: 11 - 13 € • Peakokk: Alo Stamm • Lahtioleku ajad: E-L 12-23 • P 12-21 • “Maitsev toit, hea vein, õdus atmosfäär ja kaminatuli - mida hing veel ihkaks!?” • Me mõistame hinnata head olemist ja kuidas selle loomise juures on lisaks toidule oluline ka selle paigutamine õigesse ruumi, õigele lauale, kantuna ette õige inimeste poolt, panna seda saatma õige muusika ja sobivad veinid. Hea toit
Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha
· Vajalikud makseviisid on olemas 3. Kaks teenindusettevõtet 3.1 Järve Keskuse Swedbank Makseviisid: · Rahalise tehinguid ei teostata. Rahulolu: · Mulle ebameeldiv, sest ise kasutan Swedbanki ja olen tihe Järve Keskuse külastaja. Negatiivne kogemus. 3.2 Sõpruse pst 209/211 Eesti Posti kandekeskus Makseviisid: · Sularahalised tehingud · Kaardimaksed Rahulolu: · Teenindus kiire, mugav ja sõbralik. TSEKI ANALÜÜS EURO ... on Euroopa Liidu raha ... võetakse Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2011 ... on 7-s eri väärtuses (paberrahana) · 5 eurot · 10 eurot · 20 eurot · 50 eurot · 100 eurot · 200 eurot · 500 eurot ... kurss on 15,6466 ..
Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa)
3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj.
Kontodel olevad Eesti kroonid muudetakse -päeva saabudes üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks, ametliku kursiga ja teenustasuta. Kogu pangasüsteemi viimine europõhiseks võtab u 12 tundi. [Ibid] · Kontod konverteeritakse ühe eurosendi täpsusega (EP keskkursi järgi) ja lõppsummad ümardatakse kolmanda koha järgi pärast koma. -päevast alates ülekandeid Eesti kroonides enam ei tehta ja kaardimaksed muutuvad europõhisteks. Näide: Sul on arvel 5000 Eesti krooni. Jagades selle kursiga 15,6466, saab tulemuseks 319,55824....... See ümardatakse lõpuks 319,56 euroks. [Ibid] · Kõik pangakontodel olevad kroonid konverteeritakse automaatselt eurodesse. [Ibid] · Majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub järsk üleminek eurole. Kaardimaksed on maas esialgsete hinnangute järgi maksimaalselt 2 tundi.
muutuda väga raskeks, kui pole süsteem korralikult läbi mõeldud. Kas sotsiaalne ebavõrdsus on iseloomulik igale ühiskonnale? Kuidas sa arvad, kas sotsiaalse võrdsuse saavutamine (nö klassivaba ühiskond) on võimalik? Põhjenda oma arvamus. (ühiskonna sotsiaalne struktuur) Klassivaba ühiskonda pole võimalik saavutada seni, kuni eksisteerib majanduslik ebavõrdsus inimeste vahel. Nimeta Eesti riigi saavutused infoühiskonna edendamisel. Nö e-riik. Väga paljudes kohtades kaardimaksed, paljud e-teenused ja m-teenused, mida mujal maailmas on veel vähe või ei eksisteeri üldse. On olemas arvamus, et infoühiskonna areng soodustab demokraatia arengut. Kas sa nõustud selle väitega? Miks? Milliseid vastuargumente võib esitada? (infoühiskond) Nõustun, sest inimesed saavad tänu sellele rohkem informatsiooni, rohkem vabadust, rohkem õigust asjades kaasa rääkida. Nimeta põhjuseid, miks lõhe arenenud ja arengumaade vahel aina süveneb. (riikide erinevused)
....................................................... 2.1.2.4.maksekorraldus telepangas.............................................................................. 2.2.Tsekid: 2.2.1. reisitsekid;...................................................................................... 2.2.2. maksetsekid.................................................................................... 2.3.Kaardimaksed: 2.3.1. deebetkaart;.................................................................................... 2.3.2. krediitkaart..................................................................................... 2.4.. ......................................................................................................................................... 10.1.5 Rahahulga osad
Juhul, kui sisestasin täiesti uut kaupa, mida polnud veel kaupade nimekirjas, tuli koostada uus kauba kaart. Kui mõnda kaupa polnud enam müügis ega ei plaanitud enam tellida, võisin uue kauaba selle koodi alla panna. Pärast panin arved kronoloogilises järjekorras kaustadesse, mida hoitakse kuni majandusaastaaruande kinnitamiseni raamatupidamisosakonnas. Hommikuti tuli mul sisestada pangakandeid eelmise päeva kohta. Selleks võtsin eelmise päeva kassa aruande ja kirjutasin välja kaardimaksed. Kui klient soovis, pidin koostama talle arve. Seda juhtus paar korda päevas. Juhul kui klient ei tasunud arvet 10 päeva jooksul pärast tähtaega, tuli saata telle võlateatis kas kirja või e-maili teel. Tutvusin ka käibedeklaratsiooni tegemisega. See esitatakse ja käibemaks tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 7 KOKKUVÕTE
Raporti saab välja lasta niii, et kassal on klahv dec.entr. selle all küsib arvuti kupongide kogusummat. Peale seda küsib kaardimaksete kogust ning peale seda juba erinevaid rahaühikuid, et kui palju midagi on. kui kõik on sisestatud, laseb välja raporti. Peale seda tuleb aruandele kirja panna ka kaardimaksete summa ja palju raha kokku on , allkirjastada ning panna raha transportimise kotti. Sinna tuleb panna kõik päeva jooksul kogutud kupongid, kaardimaksed, sularaha ning ka tühistused(neid saab teha vaid juhataja). Originaaltsekk tuli hoida alles, millele kirjutada, miks seda arvet vaja tühistada on ning juhataja 2 korda päevas tegi kõigil, kel vaja tühistused ära). Kott käis plommiga kinni, selleks on plastikust lõks, mis käis lukulambri külge. Plommil oli kood, mis tuli raha sahti juures märkida tabelisse, et kes, mis kassa number ja mis kell raha ära pani
Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib avada alakonto ,,raha teel"(ülekanded, kaardimaksed). Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud. 3. Arveldused aruandekohustuslike isikutega. · Ettevõtte töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena. · Raha kulutamise kohta esitatakse (avansi) aruanne. · Kulutused võivad olla majanduskulud, lähetuskulud ja muud makstud summad. Arvelduste kord aruandvate isikutega tuleb sätestada RP sise-eeskirjades, kus näidatakse aruannete esitamise
4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND Tänasel päeval on Eestis kahte sorti maksevahendeid: - Sularaha- paberraha ja mündid. - Sularahata maksevahendid, milleks on maksekorraldused, tšekid, kaardimaksed ning otsekorraldused. Maksevahendi funktsioon on ta juhul, kui seda kasutatakse millegi eest tasumisel. Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust, üleüldiselt teeb see lihtsamaks ka majandustegevust. Sellel on ka alternatiivmeetod, milleks on bartertehing. See on moodus, mida kasutati ka vanal ajal ehk siis kaup vahetatakse kauba vastu. Praegusel ajal on see raske, sest raske on leida kedagi, kes vajab meie pakutud kaupa ning meie nende oma. Kuna meil on arenenud ühiskond,
Kolmas etapp majandus- ja rahaliidu täisliikmesuse saamisel on euro kasutuselevõtt. Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. See sai teoks 1. jaanuaril 2011, kui Eesti oli täitnud selleks vajalikud tingimused. Alates euro kasutuselevõtmisest fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15, 6466 EEK. Alates 1. jaanuarist sai kahe nädala jooksul sularahaga makstes kasutada nii kroone kui ka eurosid. Ülekanded ja kaardimaksed toimusid siis juba ainult eurodes. Euro pangatähti on 7 erineva nimiväärtusega: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200-, ja 500- eurot. Need kehtivad kogu euroalal ning on alati sama kujundusega. Pangatähtede esikülgedel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopas valitsevat avatust. Euroopa Liidu lipu 12 tähte sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat. Pangatähtede tagaküljel
· Ühtlus sama nimiväärtusega raha peab olema alati sama väärtusega. · Jagatavus raha on võimalik jagada osadeks. · Äratuntavus inimene peab teadma, milline on raha. Seda peab olema raske järgi teha, kuid kerge ära tunda. · Sularaha Koosneb pangatähtedest ja on meile kõige paremini tuttav. Selle likviidsus on väga suur. · Maksekorraldus sularahata maksevahend · Tsekk ei ole eestis kuigi populaarne. · Kaardimaksed populaarseim eestis · Nõudehoius arvelduskonto, deebetkaart. · Pangateenused: Pangaülekanne (pangasisene, siseriiklik, välis), määratus maksed, püsikorraldus, otsekorraldus. · Maksevahendid: sularaha, maksekorraldus, tsekid, liising, kaardimakse. · Ringluses olev raha: sulraha, rahakonto, väärtpaberid. · Elekteroonilised pangakanalid: Internetipank, mobiilipank, sularaha ja makseautomaadid.
Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Raha Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini kvaliteedinõuded oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e. funktsioonidega. Raha kvaliteet sõltub üldiselt rahast endast (tagatised, hulk ringluses, tunnustatus jms), vastavusest turu arengutasemele (ootustele), rahaomanike vajadustele, rahapoliitika kvaliteetsusest.
Eesti Pank viis 2010. aasta jooksul läbi sularahakäitlejatele suunatud koolitusseminare, eesmärgiga jagada teavet euro 11 sularaha turvaelementide kohta, et seeläbi minimeerida euro sularaha võltsingute levikut. Kindlasti suures osas tänu koolitustele avastati esimesed võltseurod Eestis juba 4. päeval pärast rahavahetust ( 4.jaanuar ). Kaardimaksed muutusid europõhisteks alates -päevast. Eurole üleminekul lähtuti sellest, et üleminek toimuks minimaalse katkestusega kaardiomanikule. Kokkuvõttes möödus rahavahetuse öö üsna rahulikult, ning kaardimaksetes esines tõrkeid vaid -päeva esimestel tundidel. (Eesti Pank. [Online] http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/euro/eplaan_1.pdf , lk 3,9,13,14,17) LISAD Lisa 1. Indrek Tarand rahareformist ja rahavahetusest
3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj.
annaabi.ee 
