Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Põhikaart............................................................................................................................. 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart.......................................................................................................................... 8 Kaitseväekaart...................................................................................................................10
3 2,3 = 1,2 + '2 - 180° 3,4 = 2,3 + '3 - 180° 4 4,1 = 3,4 + '4 - 180° 4 1,2 = 4,1 + '1 - 180° kontroll Kui arvutatud on negatiivne siis tuleb liita 360 °. Kui aga suurm kui 360° siis lahutada 360°. 13. nomenklatuuri järgi kaarditüki asukoha leidmine; kaardiraami koordinaadid vaja määrata Ülevaade Eesti kaardilehtede nomenklatuurist 1995. aastal töötas Harli Jürgenson Maa-ameti tellimusel välja Eesti kaardilehtede nomenklatuuri. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y- koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000
Kujutise mõõtkava on õige lõikeparalleelidel, mis on moonutuste nulljooneks Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool. Põhikaardi tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem on L-EST97, mille parameetrid on: 1. x-telg on kollineaarne LAMBERT-EST keskmeridiaaniga 2. lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31’03.19415’’ ja L0=24°00’ 3. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m ja y0=+500 000m Kaardilehtede nomenklatuur Kaardilehtede nomenklatuuriks nimetatakse numbrite(tähtede) kombinatsiooni, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Baaskaardi nomenklatuur Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641)
kui viime tasapinnale(sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel). ArvM, joonM, põikM, pindaladeM, järskusteM. 36. Mis on mõõtkavatäpsus? Planil/kaardil 0,1 mm vastav joonepikkus maastikul (nt. 1:10000-1m; 1:1000-0,1 m). Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse?´ Kaardijagu- mitmelehilise kaardi lehtedeks jaotumine Kaardinomenklatuur- kaardilehtede tähistamise süsteem(1:50000->6411, 1:20000- >64.11, 1:10000->64.111). Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x- koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Eesti topograafiliste kaartide
Oma maailma atlasest, millest tema eluajal ilmusid üksikud osad (esimene köide 1585) kokku 51 kaarti. Teine köide ilmus 1589. a. kus oli 22 Itaalia, Kreeka ja Sloveenia kaarti. Mercatori universaal põikporjektsioon Mercatori universaalne põikprojektsioon (inglise keeles Universal Transverse Mercator (UTM)) on kaardiprojektsiooni liik. UTM-süsteemil põhinevad paljude riikide ristkoordinaadistikud (Eesti oma mitte). UTM-projektsiooniga käib kokku UTM-koordinaatide süsteem ja kaardilehtede nomenklatuur, mille aluseks on 6°-lised pikkus kraaditsoonid ja 8°-lised laiuskraadi vööndid. Tsoone loendatakse ööpäevarajast alates ida suunas 1 kuni 60, laiusvööndeid alates 80° ll kuni 80° tähestikuga C-X Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
• tasapinnalised koordinaadid - tavaliselt tasapinnalised ristkoordinaadid nn kaardikoordinaadid. Nendes koordinaatides salvestatakse kõik kaardi objektid ja elemendid; • mõõtkava - kaardil mõõdetud suuruse suhe tegelikkuses olevasse suurusesse; Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata: • kaardijagu ja nomenklatuur - süsteem, mis jaotab suurema kaardistatud territooriumi kindlal viisil üksikute kaardilehtede vahel ära ning annab lehtedele tähistuse; kaardinomenklatuuri eesmärgiks on hõlbustada vajalike kaardilehtede leidmist; • kaardiraam - kaarti piirav vormikohane joonestik, mille matemaatiliseks tähenduseks on kaardi koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Topograafilised plaanid on väiksemate maa-alade kohta ortogonaalprojektsioonis koostatud
meridiaanidega 6o või 3o tsoonideks, valik sõltub topograafilise kaardi M1:10000 ja väiksemad 6 o tsoonideks & 1:10000 ja suuremad 3 o tsoonideks. Kõik tsoonid on ühesugused, seega sobivad kõik arvutused ka teistele tsoonidele. Tsoonide eristamiseks antakse neile numbrid. TM proj. satelliitfotode põhjal tehtud baaskaart on M 1:50000: * proj. abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga. *kasut. ühte tsooni meridiaaniga 24 o *ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator. Kaardilehtede nomenklatuur - numbrite ja tähtede kombinatsioon, mis näitab antud kaardilehe asukohta maailma koordinaadistikus. Gauss-Krügeri nomenklatuur M 38 101 A a 1 (1:1000000). Eesti baaskaart (52:292). Joonte orienteerimiseks nim. maastikul või plaanil olevate joonte asendi määramist ilma kaarte suhtes. Jooned orienteeritakse: *geograafilise e. tõelise asimuudi järgi.*magnetilise põhja-lõunasuuna järgi. *tsooni kesk- e. telgmeridiaani või x-telje suhtes. 1.)Astronoomiliste
Eesti Baaskaardi lehtede nomenklatuur Eesti Baaskaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:50 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 25x25 km. 6 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Eesti Baaskaardi nomenklatuur tuletatakse Eesti kaardilehtede süsteemis järgnevalt. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411). Erinevalt 1:20 000 kaardilehe nomenklatuurist siin numbreid omavahel punktiga ei eraldata. 12. Kaartide matemaatiline alus. Kaardi matemaatiline alus Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb
(Potter, Treikelder 2011) Kuna Mellini Liivimaa atlas ei olnud piisavalt geomeetrilise täpsusega otsustas Tartu Ülikool professori Engelhardti ettepanekul Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Ühing 1816. aastal tellida Struvelt ja topograaf Carl Gottlieb Rückerilt geodeetiliselt põhistatud uue Liivimaa atlase koostamise. Struve ülesandeks oli rajada triangulatsioon ning Rückeri ülesandeks jäid topograafilised tööd ja kaardilehtede joonestamine. Eesti alade katmine triangulatsioonivõrkude ja geodeetiliselt põhistatud keskmõõtkavaliste maakaartidega võimaldas Liivi- ja Eestimaa mõisnikel alustada ulatuslike kuivendustöödega. Struve triangulatsiooni läbiviimine lõppes grandioosse, ligi 3000 km pikkuse meridiaanikaare mõõtmisega, mis tolle aja kohta oli unikaalse täpsusega. (Potter, Treikelder 2011)
nagu nad päriselus on. - Punktobjektid- need on väikesed märgid ( geodeetilised, elektripostid jne) mis ei ole mõõtkavas. Meil on leppemärke vaja, et me saaksime kaaridst või plaanist aru, kus ja mis asub. Leppemärgid on tehtud nii, et inimesed neist ilusti aru saaksid. Nt. Linna plaanilt on aru saadav inimestele, kus on haigla, raudtee, bussijaam jne. Leppemärgid lihtsustavad meil kaardi lugemist. 9. Kaardilehtede nomenklatuur. Miks on vaja? Kaardilehe nomenklatuur on kaardilehe numbrite ja tähtede kombinatsioon, mis on kaardi aadress maakeral. Nomenklatuuri aluseks on kaardileht mõõtkavaga 1:1 000 000, mis on omakorda jaotatud neli korda suurmeaks 1:500 000 ja 36 korda 1:200 000. Nomenklatuur lihtsustab meie tööd, kui me kanname süsteemi sisse aadressi, siis tuleb kaart lahti. Kuna
mõlemast kindelpunktist mõõdetakse nurgad baasjoone ja määratava punkti suuna vahel Eestis kasutatavad koordinaatide süsteemid Eestis on ametlikustamisel koordinaatsüsteem L-EST. sisuliselt on seda süsteemi kasutatud juba aastaid. L-EST koordinaatsüsteemis toodetakse Eesti põhikaarti ja ehitatakse geodeetilisi võrke. Siiani on laialdaselt kasutusel nõukogudeaegsed kaardid, millel on erinev koordinaatsüsteem. Tuntumad on nn O-süsteem, millel tunnuseks on Eesti kaardilehtede O-tähega algavad numbrid (peamiselt salajased kaardid) ning C-süsteem, lehe numbrid algavad Eesti ala kohta C-tähega (olid ametkondlikuks kasutamiseks). Lisaks on Eestis mitusada nn kohalikku koordinaatsüsteemi, mis loodi Nõukogude ajal salastamise eesmärgil (sisuliselt iga suurema asula jaoks oma). Neid kasutatakse siiamaani linnades ja alevites oma andmete haldamiseks. Kahjuks on kohalike koordinaatsüsteemide täpne seos tervet riiki katvate süsteemidega teadmata, vastavad
projektsioonist tingitud moonutusi silmas pidades sobib meile kõige praemini Lamberti konformne kooniline projektsioon. Moonutuste vähendamiseks on kasutatud putekoonuste asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse uhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljooneks. Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1:200 000 lehtede numeratsioon. Iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit ja teine 100 km laiuse veeru numbrit. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1:50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Kõikides mõõtkavades on kaardilehtede mõõtmed 50x50 cm, kusjuures kaardilehtede raamideks on ristkoordinaatide võrgu jooned. (Mõlemas
[11] Joonis 7. Lamberti õigepindne silindrile projektsioon Mercatori universaalne põikprojektsioon (UTM) • Ülemaailmseks kasutamiseks mõeldud rahvusvaheline projektsioon • Liitprojektsioon, kus iga tsooni kohta moodustatakse oma ristkoordinaatide süsteem • Kuuekraadiste tsoonide mõõtkavategur on k=0.9996, mis tähendab, et tegemist on lõikesilindriga • UTM projektsiooniga käib kokku UTM- koordinaatide süsteem ja kaardilehtede nomenklatuur, mille aluseks kuuekraadilised pikkuskraaditsoonid ja kaheksakraadilised • laiuskraadi vööndid • Tsoone loendatakse ööpäevarajast alates ida suunas 1-60, laiusvööndeid alates 80o ll kuni 80o pl tähestikuga C-X • Koordinaatide alguspunkt asub iga tsooni jaoks eraldi ekvaatori ja telgmeridiaani ristumisest 500 km läänes ja 10 000 km lõunas [1] Joonis 8. UTM Mercatori põikprojektsioon
36. Mis on mõõtkavatäpsus? Mõõtkava täpsus on plaanil/kaardil 0.1 millimeetrile vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava näitab, milline on maksimaalne täpsus, mida TEOREETILISELT on võimalik saavutada. 9 37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse? Kaardijagu - mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotumine. Kaardinomenklatuur kaardilehtede tähistamise süsteem. Kasutatakse väiksemõõtmeliste kaartide puhul, kui on mitu kaardilehte. Kasutatakse kinda ala erinevate kaardilehtede nummerdamisel. Nomenklatuuri tähistamine sõltub mõõtkavast: 1:50000 -> 6411 1:20000->64.11 1:10000->64.111 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur? Jaotus: · Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi · Aluseks on 1:200 000 kaardilehtede jaotus
projektsioonist tingitud moonutusi, sobib meile kõige paremini Lamberti kooniline projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuse nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Eesti põhikaart mõõtkavas 1: 20 000. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1: 200 000 lehtede numeratsioon, kus iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit (suureneb lõunast põhja suunas) ja teine tähistab 100 km laiuse veeru numbrit (suureneb läänest itta). Numeratsioon on kooskõlas Läti ja Leedu omaga. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1: 50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Põhikaardi trükivariant tehakse mõõtkavas 1:20 000
Stereokaardistamise käigus joonistatakse vastavat tarkvara kasutades (ESRI ArcGIS PurVIEW, Microstation + Z/I, PhotoMod) üle ruumilise kujutisena nähtavad maastikuelemendid. Maastikuelementideks on nt teed, ehitised, kõlvikute piirid ja hüdroloogilised objektid. Samuti lisatakse kõrgusinfo. Selgelt eristatavate maapinnaelementide asukoha maksimaalne plaaniline viga ei tohi ületada 3 meetrit, keskmine viga 2 meetrit. Töö esitatakse kaardilehtede kaupa 3D dgn-failidena. 21 Ortofoto on spetsiaalse tarkvaraga töödeldud aerofoto, millelt on maapinna reljeefist, kaamera kaldest pildistamise hetkel ning kaamera tsentraalprojektsioonist tingitud moonutused eemaldatud. Ortofoto valmistatakse topograafiliste andmete hõive korra ja üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste määruse alusel. Valmistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:
suurenemisel on võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. 15 Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektorformaadis: · MicroStation · MapInfo · Arcview Microstation, Mapinfo ja ArcView formaadis olevad mullaandmed on "lõigatud" põhikaardi lehtede piiridega - samade atribuutidega mullaalad on erinevate kaardilehtede piiridel kokku liitmata. Seda eelkõige selle tarvis, et oleks lihtsamini võimalik andmeid kaardilehtede kaupa levitada ja ka päringutega kindla kaardilehe mullaalasid eristada. MicroStation dgn formaadis pole digitaalkaart ja andmebaas otseselt seotud. Oracle andmebaasis ning ka Mapinfo ja ArcView formaatides on nii ruumi- kui tärkandmed (tabelandmed) koos, st mullaalade ruumiandmed ja mullaalasid iseloomustavad atribuutandmed
veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes. Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või
veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes. · Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) · Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või
kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA, mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80 kasutades järgmisi andmeid · Telgmeridiaan: Lc = 24°00' E · Esimene standardparalleel: Bs = 58°00' N · Teine standardparalleel: Bn=59°20'N · Koordinaatide alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03''.19415 N L0=24°00' E · Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk.
konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA, mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80 kasutades järgmisi andmeid Telgmeridiaan: Lc = 24˚00’ E; Esimene standardparalleel: Bs = 58˚00’ N; Teine standardparalleel: Bn=59˚20’N; Koordinaatide alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57˚31’03’’.19415 N L0=24˚00’ E; Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk.
annaabi.ee 
