Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Vahemaa Väljumisaeg Vändra 09:27 Suurejõe 7 09:34 0.5 Kaansoo 15 09:42 1.05 0.55 Kootsi 20 09:47 1.4 0.9 0.35 Vihiküla 29 09:56 2.05 1.55 1 0.65 Suure-Jaani 34 10:01 2.4 1.9 1.35 1 Viljandi 60 10:27 4.2 3.7 3.15 2.8 Leie 85 10:52 5.95 5.45 4.9 4.55 Puhja 96 11:03 6.7 6
Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a. Halveneb tervis, halvatus Veel üle 100 teose Suri Tallinnas 28.10.1963 Maeti 3.11.1963 Suure-Jaani kalmistule Mart Saar Õpingud 1888.a. Kaansoo külakooli Suure-Jaani kihelkonnakooli 1899-1901 Eesti Aleksandri-linnakoolis 1901.a. Peterburi Konservatooriumi 1908.a. Lõpetas hõberahaga Tähtsus muusikaajaloos Üks rahvusliku stiili rajajaist Eesti professionaalse muusika alusepanija Tunnetas Eesti vanema rahvalaulu olemust Kogus, analüüsis, süntiseeris rahvalaule Looming 1921.a-ks umbes 300 teost Mõjutatud impressionismist ja ekspressionismist 350 kooriteost/koorilaulu 180 soololaulu Mitmed klaveriteosed Muusika kuulamine
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik
septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus,ta oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli tal isa orel millel ta harjutas mängimist. HARIDUS Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha.Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli M.Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides.Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi.Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A.Ljadovi ja N.Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni.Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas.
kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud, pidanud teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdinenud, ka olnud tal ajapuudus, ta tikkunud nurisema. Kuid seal hakanud närviline mängija omalt poolt ka tormama. Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli M.Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. Edasis läks Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kord tulnud tal tuju noore kunsti-jüngri armastust muusika vastu proovile panna. Ta öelnud: "Mina sind enam ei õpeta, kui sa mitte need noored kassipojad järve ei viska ja ei uputa." Ta teadnud, kui üliraske ja
(18821963) Üldine Mart Saar oli helilooja, pedagoog, organist, pianist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Loomingut läbib kaks peamist teemat: armastus ja loodus. Lapsepõlv ja õpingud Sündis 28. septembril 1882 Hüpassaare metsavahi perekonnas Viljandimaal. Peres oli orel, mida õpetas Mardile mängima tema isa. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure- Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kõrgema muusikahariduse sai Peterburi Konservatooriumis aastatel 1901- 1908. Ta lõpetas hõberahaga. 1911. aastani kestsid töö kõrvalt kompositsiooniõpingud Nikolai Rimski- Korsakovi ja Anatoli Ljadovi juures. Õppevaheaegadel käis ta kahel korral rahvaviise kogumas. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921
Mart Saar Mart Saar (1882 1963) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Mart Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks.Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga.1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus.Ta kolis elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses
harmoonia ja selge vorm. 1956. aastal halvenes järsku Mart Saare tervis, teda tabas halvatus ning ta pidi igasugusest tööst loobuma. Osaliselt suutis ta küll paraneda ning jätkas komponeerimisega. Ta kirjutas veel üle 100 teose kõikidele kooriliikidele, samuti soololaule. Viimaste aastate helikeel oli Saarel väga lihtne. Mart Saar suri Tallinnas 28. oktoobril 1963 ja maeti 3. novembril Suure-Jaani kalmistule. Õpingud: 1888. aasta sügisel asus Mart Saar õppima Kaansoo külakooli. Kuigi linnulennult asus see kodust vaid kuue kilomeetri kaugusel, läks ainus läbipääsetav tee sinna nii suure ringiga, et Saar pidi hakkama elama koolis. Edasi õppis Saar Suure-Jaani kihelkonnakoolis, mida peeti Eestis üheks paremaks. Suure-Jaani ise oli tol ajal üks väljapaistvamaid kihelkonnakeskuseid. Pärast Suure-Jaanit õppis Saar veel aastail 1899-1901 Põltsamaal Eesti Aleksandri-linnakoolis. Koolis, mille õppekeel oli küll vene keel, levis eesti rahvuslik meelsus
oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921
põlvkondi. Mart Saare vanaisa tegi kõiksugut ,,peenikest tööd" ja ehitas ka oreleid. Kui Mart oli umbes 5-aastane, käisid nad isaga külas onul, kellel oli kodus oma orel. Pärast isa mängu kuulamist oli Mart orelisse nii kiindunud, et pika palumise järel toodi 1887.aastal ka Saarte koju orel. Ta alustas usinasti ise nooditundmist õppima ning harjutas igapäevaselt orelimängu. Raskuste tekkimisel palus ta abi oma isalt. Oma õpinguid alustas Mart Kaansoo vallakoolis, kuhu astudes oli ta juba vilunud orelimängija. Kuna kool asus kodust päris kaugel, tuli tal elada koolis ja healjuhul sai laupäeviti koju. Koolis käia talle ei meeldinud ja ega tal peale muusika muudes ainetes hästi ka ei läinud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: ,,Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Mitmeid kordi
Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
-3- 1. MART SAARE ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Saare sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel Hüpassaare talus. Sündis ta metsavahi perekonda. Oma esimese õpetuse sai Saar oma isalt, kes oli hea orelimängija ning improvisaator. Kogu tema pere oli muusikalembeline. 1.2 HARIDUSTEE Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Suure-Jaani oli sel aja üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis. Saare muusikaõpetajaks oli seal kihelkonnakoolis Artur Kapi isa Joosep Kapp. Suure-Jaani pakkus Saarele palju uut ja huvitavat, avardas silmaringi ning süvendas ja tiivustas tema püüdlusi. 1899
uuendajaid eesti koorimuusikas. · Mõlema helilooja auks on asutatud muuseum. Erinevused: · Mart Saar toimetas muusikaajakirja ,,Muusikaleht" ning oli rühmituse ,,Noor-Eesti" liige. · Mart Saart tabas halvatus. · Cyrillus Kreegi auks toimub iga aasta Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel Muusikapäevad. 2. HARIDUSTÖÖ JA TÖÖKOHAD Mart Saar Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus
orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud · Aastail 1902-1911 õppis Süda Peterburi konservatooriumis orelit, esmalt Louis orelit mängida. Homiliuse ning pärast viimase surma 1908. a. Jacques Handschini klassis. · Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus · Homiliuselt sai ta tugeva klassikalise muusika baasi, Handschin andis Südale koolmeistriks oli Joosep Kapp. põhjaliku ülevaate ka prantsuse ja saksa uuemast orelimuusikast (Franck, Reger). · 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel
september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas
Põgenes 1944 Rootsi. Töötas 1945--72 Drottningholmi lossiteatris vanade ooperite ja ballettide partituuride restaureerijana, juhatas 1945--59 ja 1975--82 Stockholmi eesti meeskoori. Oli aastast 1982 Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige. Saar, Mart (28.09.1882 28.10.1963) Helilooja. Sündis Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Õppis samas kompositsiooni Nikolai Rimski- Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures (lõpetas 1911). Pärast õpinguid töötas Tartus muusikaõpetajana. 1921. aastal asus elama Tallinna, kus tegutses vabakutselise heliloojana ning esines sageli organistina
palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur. Kui ta end kodus orelimängus harjutanud, pidanud teinekord isa ise orelit tallama. Tund möödunud tunni järel, mäng ei lõpe ega lõpe. Isa tüdinenud, ka olnud tal ajapuudus, ta tikkunud nurisema. Kuid seal hakanud närviline mängija omalt poolt ka tormama. Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli Mart Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. Edasis läks Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kord tulnud tal tuju noore kunsti-jüngri armastust muusika vastu proovile panna. Ta öelnud: "Mina sind enam ei õpeta, kui sa mitte need noored kassipojad järve ei viska ja ei uputa." Ta teadnud, kui üliraske ja vastik säärase
orkestrit juhendades. Kooliaasta lõppedes, 1908. suvel oli edasine siht selge ning septembris sõitis Cyrillus Kreek Peterburi, et teha sisseastumiseksamid konservatooriumi trombooniklassi. 1.2.Mart Saare lapsepõlv Mart Saar sündis 28.09. 1882.aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa Mihkel Saar oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse.Ema nimi oli Ann Kimmel. Juba 5-6 aastaselt olevat Mart üritanud orelit mängida. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Esimest muusikaõpetust sai tulevane helilooja isalt.Kord käinud väike Mart isaga onu pool, kus oli vanaisa ehitatud orel. Mart Saare mälestustest loeme: "Isa mängis siis seal. Ta improviseeris, mis jättis mulle unustamatu mulje. Nädalate viisi vaevas, ei saanud lihtsalt rahu ei öösi ega päevade viisi. See oli unustamatu. Nii haarav. Hakkasin isa paluma, et telliks mulle oreli."
annaabi.ee 
