Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Käänete tabel - sarnased materjalid

mitmus
thumbnail
1
doc

Vene keele käänete tabel. Sulgudes on eesti keelsed tõlked.

OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad

Vene keel
705 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vene keele grammatika

21 10 000 22 100 000 23 1 000 000 24 1 000 000 000 1. 12. 2. 13. 3. e 14. 4. 15. 5. 16. 6. e 17. 7. 18. 8. 19. 9. 20. 10. 21. 11. 22. 2. - mitmus (mees s) (nais s) (kesk s) - ­ - - - - ­ ­ - ­ ­ - ­ - - ­ ­ - : : : - ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ - - ­ ­ ­ ­ ­ - ­ ­ ­ ­ ­ NB! - -

Vene keel
197 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

,,,,, ,,, ,. ,,,. NB! (eluta) , ,.. ­, , , . .Kui ei tea mis soost sõna on,kui ta lõpeb pehmendusmärkiga ja on ühesugune järelliide, vaata sõnaraamatust ja jäta meelde. - , - . . Nimisõna arvukategooria. : .Vene keeles on nimisõnal kaks arvu:ainsus ja mitmus. Mitmuse moodustamine. . . Ainsus. Mees-ja naissoost. Kesksoost sõnad. Kesksoost sõnade lõpus 1. on ­ o.(kui tüvelõpu - konsonant on

Vene keel
207 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Käänamise tabel

, (ainsus) Käänded Küsimused Om.s. (meessoost) (kesksoost) (naissoost) - - - . . nimisõna . . . - tugev Susisevad lühike i - ? kes? kaash. häälikud - - - - - - - - - -() ? mis?

Vene keel
41 allalaadimist
thumbnail
19
xlsx

Käänamine ja pööramine

tragi tragi nudi nudi vilu vilu mõru mõru onu onu tädi tädi ema ema isa isa keskvõrre ülivõrre nürim kõige nürim tragim kõige tragim Käändsõnadest, mille mitmuse oastava lõpus on -id, saab moodustada ka i-mitmuse AINSUS MITMUS i- MITMUS NIM. kes? mis? ratas ratta d OM. kelle? mille? ratta ratas te OS. keda? mida? ratas t ratta i d SISSE kellesse? millesse?kuhu? ratta sse ratas te sse ratta i sse SEES kelles? milles?kus? ratta s ratas te s ratta i s SEEST kellest?millest?kust

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti Keele Käänded .

Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11

Eesti keel
51 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Единственное число Множественное число Падеж муж.род mees сред. род жен. род naissost Прил. Существительное Предлоги Вопрос и kesk kääne Eessõnad Küsimused Прил. Сущ. при Сущ. прил.O Сущ. м.р. с.р.

Kategoriseerimata
72 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vene Keele käänete tebel

Единственное число (ainsus) (mitmus) Множественное число Вопросы Küsimused Падежи Käänded Eessõnad Мужской (meess.) Средний (kesks.) Женский (naiss.) При- Существительное (nimis.) Предлоги При- Суще- При- Суще- При- Суще- лаг. Муж- Сред- Жен-

Vene keel
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Käänamise tabel

(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - - - -

Vene keel
200 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vene keele käänete tabel

Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas

Vene keel
353 allalaadimist
thumbnail
1
docx

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t

Soome keel
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kääned

Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest

Eesti keel
26 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vene keele käänete tabel (täiendustega)

- ainsus - mitmus küsimused ­ m.s ­ k.s. ­ n.s. - - - - - - oms ns . . . . . . - - - oms ns .. ? Kes

Vene keel
250 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keelte võrdlus(Inglise-Eesti)

Kelleks? Milleks?, Rajav ­ lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev ­ lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev ­ Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja

Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kontrolltöö, käänded

Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre

Eesti keel
107 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Käänded

Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de

Eesti keel
151 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eessõnad

(? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ?) () millegi pealt kusagilt; aeg millegi seest kusagilt; materjal kellegi-millegi juures; kellegi-millegi lähedal, läheduses; aeg, hulk, määr ilma kelleta-milleta; (kella) aeg (liikumise) lähtekoht kellegini-millegini kellegi-millegi jaoks pärast; järel ümber (ringi) kellegi-millegi vastas lähedal(tähenduses 'mitte kaugel') ajal keskel kellegi-millegi suunas mööda keda-mida; millegi vahendusel; perioodiliselt; põhjusel, tõttu sisse(kuhu?); (kella) aeg peale(kuhu?); ajavahemik üle; pärast(ajavahemik) läbi taha(kuhu?) alla(kuhu?) (? ? ? ?) (koos) kellegagi-millegagi; kaasas kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kelelgi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellegi-millegi taga () kellest-millest

Vene keel
91 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vene keele käänete tabel

Vene keele käänete tabel Пад Предлоги Вопросы Единственное число Ainsus Множественное число Mitmus еж Eessõnad Küsimused Мужской Средний Женский Прилаг Существительное Kää Meessugu Kesksugu Naissugu Oma- Nimisõna ne При- Суще- При- Суще- При- Суще- dus-

Vene keel
82 allalaadimist
thumbnail
5
docx

10.klassi eesti keele grammatika

2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted ­ Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus er

Eesti keel
107 allalaadimist
thumbnail
12
doc

9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL

Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest

Akadeemilise kirjutamise...
434 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kelle grammatika

Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kel

Eesti keel
186 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Reeglid eesti keelel

Millelt? Põõsalt 10. Saav Kelleks? Milleks? Põõsaks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Põõsani 12. Olev Kellena? Millena? Põõsana 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Põõsata 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga 8) Pöördsõnad Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus. Ainsus Mitmus 1. pööre Mina Laulan 1. pööre Meie Laulame 2. pööre Sina Laulad 2. pööre Teie Laulate 3. pööre Tema Laulab 3. pööre Nemad Laulavad 9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga.

Eesti keel
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA

EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti keele käänded

Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele Alalütlev Kel

Eesti keel
70 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Morfoloogiline analüüs

Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vene keele eessõnad

C(O) Millegi pealt, kusagilt M.S. , K.S. () () aeg N.S. () () Mitm. () (, ) Millegi seest, kusagilt materjal Kellegi-millegi juures Kellegi millegi oma Lähedal, läheduses Aeg, hulk, määr Ilma kellete-milleta (kella)aeg (liikumise) lähtekoht Kellegini-millegini Kellegi-millegi jaoks Pärast järel Ümber(ringi) Kellegi-millegi vastas Lähedal (mitte kaugel) ajal keskel Kellegi millegi vastas M.S., K.S. ( ) ( ) N.S. () E () Mitm. () () Mööda keda-mida Millegi vahendusel Perioodiliselt Põhjusel, tõttu Sisse (kuhu?) M.S. Elus () () (kella)aeg K.S. . .

Vene keel
107 allalaadimist
thumbnail
104
ppt

Suur ja väike algustäht.

Kordamine Suur ja Väike algustäht. • andi, miki ja peedi olid naabripoisid. Nende Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4. Kas suure või väikese tähega? • mardipäev • Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6.

Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Saksa keele grammatika

Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14

Saksa keel
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti keel

1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), ba

Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne: e. asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda. Kaasaütleva käände tunnus on ga. Eesti keele arvukategooria liikmed Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget - ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural -, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loendamatutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu

Eesti filoloogia
60 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keele reeglid

-ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline.

Eesti keel
113 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

VENE KEELE GRAMMATIKA

1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13

Vene keel
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun