Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käänamine, - lik liide". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maastik, õpetlikkus, maastikku, ainsus, mitmus, omastav, osastav, sisseütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, maastikul, alaltütlev, rajav, kaasaütlev, käänamine, maastikud, maastikuga4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse
Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse
Eesti keele käänded 1. nimetav 2. omastav 3. osastav 4. sisseütlev 5. seesütlev 6. seestütlev 7. alaleütlev 8. alalütlev 9. alaltütlev 10. saav 11. rajav 12. olev 13. ilmaütlev 14. kaasaütlev Ni-na-ta-ga käänded rajav-kelleNI olev-kelleNA ilmaütlev- kelleTA kaasaütlev- kelleGA
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9
lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus. Käändsõna vormistik Eesti keeles on 14 käänet: Inglise keeles on kaks Nimetav Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne Kelles? Milles?, Seestütlev moodustatakse üldiselt -'s Kellest? Millest?, Alaleütlev (ülakoma + s) abil
3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298. 4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv abstraktsed ehk omastav 2. siili grammatilised genitiiv käänded osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv
,,,,, ,,, ,. ,,,. NB! (eluta) , ,.. , , , . .Kui ei tea mis soost sõna on,kui ta lõpeb pehmendusmärkiga ja on ühesugune järelliide, vaata sõnaraamatust ja jäta meelde. - , - . . Nimisõna arvukategooria. : .Vene keeles on nimisõnal kaks arvu:ainsus ja mitmus. Mitmuse moodustamine. . . Ainsus. Mees-ja naissoost. Kesksoost sõnad. Kesksoost sõnade lõpus 1. on o.(kui tüvelõpu - konsonant on
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä
# Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI KUMMALT
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) r�
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14
Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele
Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kel
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre
süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6.
morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks. Fleksioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. 7. Eesti keele käänded (liikmed, tunnused, funktsioonis – samad punktid ka järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega
näidete puhul tuleb selgelt esile, et muudmoodi seda käänet kasutada ei saakski kui emaksolemise või emakssaamise väljendamiseks. 11 2.3. Sõna ema uusimas kasutuses Valimisse kuulus 200 lauset etTenTeni korpusest (vt tabel 3). Ainsuslikke vorme oli mitu korda rohkem kui mitmuslikke. Tabel 3. Sõna ema erinevate käändevormide esinemine etTenTen korpuses KÄÄNE/ARV etTenTen, AINSUS etTenTen, MITMUS nimetav 97 48,5% 15 7,5% omastav 38 19% 6 3% osastav 7 3,5% 3 1,5% sisseütlev - - - - seesütlev - - - - seestütlev 1 0,5% 1 0,5%
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis
paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid KÄÄNE ARV
Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku 3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik
annaabi.ee 
