haldusakti kehtetuks. Seega on juhul, kui asutus rikub isiku õigusi, kõige efektiivsemateks õiguskaitsevahenditeks reeglina vaide- ja kohtumenetlus. 9. Mida tähendab haldusakti õiguspärasus ning kuidas seda hinnatakse? Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan: tegutseb pädevuse piires (HMS §-d 8 ja 9); järgib ettenähtud menetlust (HMS § 35 jj); täidab vorminõudeid (HMS § 55). Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: haldusakti andmise õiguslik alus (PSi § 3kohan seaduslikkuse printsiip); proportsionaalsuse põhimõtte järgimine(HMS
HMS tingimustele) § 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt (1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist: 1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt) 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). (2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakti õiguspärasus - kui ta on antud pädeva organi poolt, hetkel kehtiva seaduse põhjal, kaalutlusvigadeta, vastab normi nõuetele (§54) Haldusakt on vormivaba §5 -haldusakt kehtib alates kättetoimetamist või kättetoimetamisest -kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni või lõppemiseni -kehtetu, kui algusest saati kehtetu (tühine haldusakt - adressaat selgusetu, pole andnud pädev organ,ei selgu haldusakti andnud organ, kohustab toime panema õigusrikkumise) Vaidemenetlus - kui kodaniku õigusi on rikutud või piiratud haldusmenetluse käigus, võib ta esitada vaide
alusel. Antud paragrahvis on öeldud, et halduse õigusakt ja toiming peab olema propotsionaalne seatud eesmärgi suhtes. See tähendab seda, et kõiki toiminguid tuleb teha kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema ühiskonnas vajalikud. Propotsionaalsust on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-77-14 p 17: ,,HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Proportsionaalsuse põhimõte on ka Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte ning Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et nii EL õiguse kui ka EL õigusaktidele tugineva riigisisese õiguse rakendamisel tuleb arvestada EL õiguse üldpõhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõttega /.../. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab liikmesriigi poolt EL õiguse alusel loodud sanktsioonisüsteem vastama nii tõhususe, võrdse kohtlemise kui ka proportsionaalsuse
ning kehtivus, mis hõlmab akti jõustumise ja kehtimise ning kehtivuse lõpetamise asjaolud (haldusakti "eluiga"). Minetused kvaliteedis võivad kaasa tuua tagajärgi haldusakti kehtivusele, kuid need ei ole rangelt seotud. Kehtida saab ka õigusvastane haldusakt, kuni haldusorgan ei ole seda kehtetuks tunnistanud või kohus tühistanud. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Formaalne õiguspärasus eeldab, et haldusorgan 1. tegutseb pädevuse raames: 2. peab kinni ettenähtud menetlusest: 3. järgib vorminõudeid: Materiaalne õiguspärasus: 1. õiguslik alus õigusliku aluse olemasolu ja kehtivus 2. kooskõla kõrgemalseisvate õigusaktidega: Tühise haldusaktiga on tegu juhul, kui ta sisaldab nii suuri ja ilmseid õiguslikke vigu ja puudusi, et ta ei saa kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi
Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Haldusakt on õiguspärane kui: I. See on antud pädeva haldusorgani poolt II. See on antud seaduse alusel III. See on seadusega kooskõlas IV. See on proportsioonaalne V. See on ilma kaalutlusvigadeta VI. See on vorminõuetekohane Haldusakt kehtib kuni: • Kehtetuks tunnistamiseni • Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) Määrus kehtib kuni: • Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt • Kehtivusaja lõpuni • ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 18
Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse 36. Milline erinevus on otsustus- ja valikudiskretsioonil? alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Otsustusdiskretsioon: kas üldse? Formaalne: haldusorgan tegutseb pädevuse raames; peab kinni ettenähtud menetlusest; järgib Valikudiskretsioon: milline meede?
(isiku kasuks kehtetuks tunnistamine, HMS § 67) haldusaktiga? Kui kehtetuks tunnistamine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, lähtutakse sätetest, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kahjuks. 2. Kas tegu oli andmise hetkel õiguspärase või õigusvastase haldusaktiga? HMS § 54: "Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele." 3. Kas eriseadus näeb ette õigusliku aluse? Kui ei, siis kas HMS näeb ette õigusliku aluse (ehk vali HMS § 65 või § 66 ja vaata, kas seal on sätestatud alus)? Kas seadus (eriseadus või HMS (vt HMS § 65 lg 3 ja § 67 lg 2)) kohustab või keelab kehtetuks tunnistada – kui ei, siis kaalutlusotsus (§ 64 lg 3+§ 67). Nt kohustus – HMS § 65 lg 3: langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise õiguslik või faktiline alus.
Haldusleping kokkulepe, mida võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata juhtumite reguleerimiseks. · Koordinatsiooniline ntks valitsuse a KOV vahel (võrdsed) · Subkordinatsiooniline riigi ja firma vahel 26. Haldusakti ja määruse õiguspärasuse ja kehtivuse alused Haldusakt on õiguspärane kui: I. See on antud pädeva haldusorgani poolt II. See on antud seaduse alusel III. See on seadusega kooskõlas IV. See on proportsioonaalne V. See on ilma kaalutlusvigadeta VI. See on vorminõuetekohane Haldusakt kehtib kuni: · Kehtetuks tunnistamiseni · Või kuni kehtivusaja lõppemiseni Määrus on õiguspärane kui: I. See on kooskõlas kehtiva õigusega II. See on vorminõuetekohane III. On olemas volitusnorm (v.a. KOV väljaantava määruse puhul) 14 Määrus kehtib kuni: · Tunnistatakse kehtetuks haldusorgani või Riigikohtu poolt · Kehtivusaja lõpuni · ...hakkab kehtima 3. päeval peale avaldamist 27
olevate taotlustega, kui ei, siis: 1. kui vastasel korral rikutaks isikute õiguspärast ootust, tuleb otsust tehes siiski lähtuda taotluse esitamise, mitte haldusakti andmise ajal kehtivast õigusest; 2. menetlusnormide muutumisel tuleb lähtuda menetluse alguses kehtinud normidest (HMS § 5 lg 5); 3. pädevuse muutumine – vt HMS § 9 lg 3; - haldusakt on proportsionaalne (HMS § 3 lg 2); - haldusakt on kaalutlusvigadeta (HMS § 4); - haldusakt järgib vorminõudeid (HMS §-d 55–57). Eeltoodud õiguspärasuse nõuded jagatakse reeglina kaheks suuremaks grupiks: haldusakti formaalse ja materiaalse õiguspärasuse nõuded. Materiaalne õiguspärasus: 1. haldusakti andmise õiguslik alus (seaduslikkuse printsiip – PS § 3); 2. kooskõla kõrgema astme õigusega (sh määruste, seadustega), eriti põhiõiguste ja
kehtima juhul, kui detailplaneeringus viiakse sisse lubav muutus. - Kui seaduses on expressis verbis sätestatud kõrvaltingimuse lisamine. - Juhul, kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Haldusaktide õiguspärasus Seaduse reservatsiooniprintsiip nõuab, et haldustoimingu tegemiseks peab olemas olema volitusnorm. HMS § 54 – õiguspärasus haldusakti puhul – kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Inimese põhiõigusi ja kohustusi võib piirata vaid seaduse alusel (põhiseadus), mistõttu koormavaid haldustoiminguid ei saa teha määruse vaid seadusega. Volitusnormi kooskõla PS-i ja EL-i õigusega. Tuleb kontrollida kas haldusakt on kooskõlas seadusnormidega. Tuleb jälgida, kas haldusakt jääb volitusnormi piiridesse. Tuleb välja selgitada kas on välja toodud haldusakti faktilised asjaolud, kas nendega on arvestatud?
menetlusereeglid. Tuleb järgida vorminõudeid. Vormi juurde kuulub ka põhjendus – akt peab olema õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud ehk motiveeritud. 1.6 Haldusakti õiguspärasuse eeldused. a. On antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas b. Haldusakt on proportsionaalne c. Haldusakt on kaalutlusvigadeta d. Haldusakt vastab vorminõuetele. 1.7 Haldusakti vorm ja sisu. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada.
Haldustoimingute liigid: 1. Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus. Oluline, et ei kaasneks muutusi õiguskeskkonnas. 2. Õigustoiming- haldusakt ehk üksikakt, määrus, haldusleping 20 Haldusakti õiguspärasuse eeldused: Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kehtivuse eeldused: (1) Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. (2) Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga
Teisalt tagab üksikaktide vaidlustamisel kehtiv kaebetähtaeg paremini õiguskindluse põhimõttest kinnipidamise. Eelnevast tulenevalt peab Riigikohus põhjendatuks seisukohta, et käesolevas asjas vaidlustatud määrus on halduse üksikakt. Haldusakti õiguspärasuse eeldused: 1) on antud pädeva haldusorgani poolt; 2) on antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas; 3) on proportsionaalne; 4) on kaalutlusvigadeta; 5) vastab vorminõuetele. Eristatakse haldusakti materiaalset ehk sisulist õiguspärasust ja formaalset õiguspärasust. Materiaalne õiguspärasus 1) sellel peab olema õiguslik alus (õiguslik alus puudub, kui õigusnorm millele ta toetub on vastuolus kõrgemat õigusjõudu omava normiga või PS-ga; 2) on kooskõlas kehtiva õigusega; 3) järgib proportsionaalsuse põhimõtet, s.t: 3.1) on sobiv e kohane vastava eesmärgi saavutamiseks; 3.2) on vajalik; 3
annaabi.ee 
