kandidaadid üritavad end võimalikult hästi reklaamida. Selle kõrvalt lubatakse inimestele maad ja ilma kokku. Loomulikult peavad olema ka sellised, kes nende võrku langevad. Me kõik ju tahame ja loodame endale paremat tulevikku, valime siis neid, kes seda kõige paremini oskavad tõotada. Ja nii ostetaksegi rahva hääled endale. Kõige rohkem peame siiski kauplema iseendaga. Hind on millegi väärtus, mille nimel oleme kohustatud ohverdama või teeme seda vabatahtlikult. Peame olema kaalutlevad ja teadma, mis on õige ja mis on vale. Oskus ennast maksma panna on ka suur pluss, mis näitab sind tugeva ja enesekindlana. Lapsed pole veel õiget elu näinud ja võivad kergelt vigu teha. Raha on nende jaoks väga tähtis. Mõni aga võib seda ära kasutada ja ülbeks muutuda. Omades teistest paksemat rahakotti, võib see teised tema pilli järgi tantsima panna. Tee üht ja too teist võib kergesti saada manipuleerivaks.
Ta jagas inimesi kahte suurte gruppi: 1)seesmise e. internaalse kontrollkesmega inimesed:peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks,nad arvestavad pähiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevuseks vastavaid tulemusi. Uskudes enda olevat suuteline ise oma elu hulgu määrama üritavadki nad seda suunata,otsivad aktiivselt erikarjääri tegemise viise ja enda igakülgse realiseerimis võimalusi.Neid iseloomustab algatus võime.Otsuste langetamisel on nad uurivad ja kaalutlevad,seetõttu on nende seisukohti raske muuta.Eksternaalse kontrollkesksed inimesed:mõtlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest vähem eneseomadustest ja eelnevatest kogemustest.Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvalt kompententsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti.Mis puutub enda üldisesse käekäiku,siis usuvad väliskontrollkesksed inimesed,et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutama
.. Igaljuhul näib elektrihind kütvat kirgi!" 4. 1. Ravimite kuritarvitajad (pidev 1 kindla ravimi kasutamine) 2. Hädaolukorras külastajad (näiteks palaviku puhul ostetakse ravim) 3. Ajaröövijad (ajavad lihtsalt juttu, ei huvitai segi see,kui teised tahaksid osta) 4. Suurte kogustega ostjad (soomlased viivad Eestist odavamalt ostetud kaupa Soome) 5. Kaalutlevad ostjad (vaatavad hindasid ja huvitatud ka sellest, et toode oleks võimalikult looduslik) 5. Hiljuti oli juhus, kus klient soovis osta Viagrat apteegist. Andsin siis kliendile teada, et ainult retseptiga on vastav toode saadav. Seepeale üritati mulle pakkuda kolmekordset hinda. Peaasi, et saaks kätte toote. Pika, minupoolse, seletamise peale lõpuks klient siiski
võrdlemisi ebakindlalt, shoppamisega ei tegele nagu katsetajad, see on nende jaoks asine tegevus, kaubamärgid ei oma olulist rolli, nende jaoks on uut asja ostes tähtis, mis kasu nad sellest saavad. VASTUTUSTUNDJAD enamasti vanemad inimesed, passiivsemad interneti kasutajad, vaatavad arvamussaateid, kultuuriprogramme ja dokumentaalsaateid. Tulevikku vaatavad murelikult, arvavad, et nende elatustase võib langeda, nende jaoks on oluline toote informatsioon, nad on kaalutlevad, võrdlevad hindu, otsuste tegemisel toetuvad eksperdi arvamusele, tahavad teada, mis toode/teenus hea on. SÄILITAJAD jälgivad telerit ja raadiot, huvitatud kultuuriprogramidest, tulevikult ei oota muudatusi ei paremuse ega halvemuse poole, nad on mõõdukad tarbijad, hindavad juba äraproovitut, on väga lojaalsed tarbijad, eelistavad tarbida kodumaiste tootjate toodangut. TOOTE/TEENUSE POSITSIONEERIMINE posisioon on toote/teenuse positsioon
nimetada tunnetatud kontrollkeskmeks kui isiksuse omaduseks. Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks, nad arvestavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Usuvad, et suudavad ise oma elu kulgu määrata, üritavad seda aktiivselt suunata, otsivad aktiivselt enda igakülgse realiseerimise võimalusi. Neid iseloomustab algatusvõime, oma otsuste langetamisel on nad uurivad ja kaalutlevad Välise ehk eksternaalse kontrollkeskmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest. Nad arvavad end sõltuvat kompetentsetest isikutest ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad, et tulevik on ette määratud ja nad ei suuda seda mõjutada, seega pole mõtet pingutada eesmärkide saavutamiseks. Jean Piaget (1896-1980) lõi kognitiivse arengu teooria. Ta uuris ja kirjeldas peamiselt laste mõtlemise arengut
· Kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud. 6 S.S 2010-05-22 Seesmise e internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt vaid iseendast sõltuvaks. Usuvad, et on ise oma elu kulgu määravad. Iseloomustab algatusvõime- Otsuste langetamisel on kaalutlevad ja uurivad. Välise e eksternaalse kontrollkesmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest. Alluvad kergesti mõjutustele. Usuvad, et tulevik on ette määratud, mis tõttu nad ei pinguta karjääri ja eesmärkide saavutamise nimel. Inimese kontrollikese võib muutuda vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsele kogemusele ja õppimisele.
o veenduge, et mitteverbaalne suhtlemine oleks kooskõlas sõnadega o olge tagasisides ja kriitikas täpne o ärge ajage tühja juttu ega segage sõnumit " täitesõnadega " o ärge laske enda ega teiste hinda alla LÄBIRÄÄKIMISED o On protsess, milles on kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vastandlikud huvid, nad väljendavad ja kaalutlevad võimalikke lahendusi LÄBIRÄÄKIMISTE FAASID o I MIN- MAX STRATEEGIA a) milline on minimaalne tulemus, mida võin aktsepteerida kui konflikti lahendust b) milline on maksimaalne tulemus, mida võiksin saavutada c) milline on minu huvide seisukohalt maksimaalne järeleandmine d) milline on minimaalne pakkumine, mille võin partnerile teha o o II nõudmiste ja pakkumise sõnastamine, milles partnerid teatavad
Rotter jagas inimesed kahte suurde gruppi. Seesmise ehk internaalse kontrollkeskmega inimesed: peavad oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks. Nad arvestavad põhiliselt oma võimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Uskudes end olevat suuteline ise oma elukulgu määrama, üritavadki nad seda suunata. Otsivad aktiivselt eri karjääri tegemise viise ja enda igakülgse realiseerimise võimalusi. Neid iseloomustab algatusvõime. Otsuste langetamisel on uurivad ja kaalutlevad, seetõttu on nende seisukohti ka raske muuta. Välimise ehk eksternaalse kontrollkeskmega inimesed: Inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest ja eelnevatset kogemustest. Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvat kompentsetest isikutset ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutada
suudetud veel täiel määral kogeda ega realiseerida, tuleb osa juba loovutada. Poliitikute tasandil räägitakse tavaliselt liitumise plussidest. Mida toob aga kaasa osast suveräänsusest loobumine rahvusliku identiteedi jaoks? Kas see toob kaasa rahvusliku identiteedi tagaplaanile jäämise ning uue nn euro-identiteedi järjest olulisemaks muutumise? Avaliku arvamuse küsitlused on näidanud, et Eesti elanike arvamused Euroopa Liiduga liitumisest ei ole liiga optimistlikud, vaid pigem kaalutlevad ja vaoshoitud. Üheksakümnendate aastate alguses oli umbes kolmandikul inimestest positiivne visioon Euroopa Liidust, negatiivne arvamus oli samal ajal vaid kuni 5%-l inimestest. Järgnevat aega võib nimetada neutraalsuse säilitamise perioodiks. Euroopa Liidu vastast kriitilist hoiakut väljendatakse väga ettevaatlikult. Kõige rohkem on neid inimesi, kellel on Euroopa Liidust neutraalne ettekujutus. Kodanike Euroopa
isei pealetükkiv. - Kehtestav käitumine - pole keskpunkt argessiivsuse ja passivse käitumise vahel, milles säilitatakse enesestlugupidamne, rahuldatakse oma vajadusi, seejuures teise inimese vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata. - Läbirääkimine - protsess, milles on kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vastandlikud huvid, nad väljendavad ja kaalutlevad võimalikke lahendusi. 16 Läbirääkimise faasid: 1) Läbirääkimise koha ja päevakorra formuleerimine. 2) Nõudmiste ja pakkumiste sõnastamine. 3) Erinevuste vahendamine. 4) Lõpliku kauplemine. - Min-max strateegia - analoogsetele küsimustele vastuseid leidmine ka läbirääkimine partneri seisukohalt vaadatuna. 17 Grupp ja organisatsioon
peaks muutma ning läbi selle tõstab enda staatust mõjutatava grupi suhtes. „Ma olen kindel, et poriloopimine ei ole see, mida valija ootab ja Eesti poliitika vajab. Inimesed soovivad näha sisulist debatti ja konkreetseid ettepanekuid, kuidas elu Tallinnas ja Eestis edendada,“ sõnas Kross (Postimees 2013). Eerik-Niiles Kross mõjutab siin valijaid, kasutades meetodit „enamik arvab nii,“ ning apelleerib nii-öelda mõtlevatele valijatele, kes kaalutlevad enda otsuseid läbi. „See tähendab, et iga hääl võib otsustada Keskerakonna ainuvõimu lõpetamise Tallinnas ja seeläbi aidata kaasa linnakodanike heaolu kasvule. IRL viib läbi reede õhtust laupäeva õhtuni kestva ööpäevase aktsiooni, mille raames kohtume inimestega kõikjal Tallinnas ja kutsume neid üles kindlasti valima minema. Inimesed soovivad pealinnas muutust ning meie teeme omalt poolt kõik, et see õnnestuks,“ selgitas Kross (Postimees 2013). Kross apelleerib nii
Poliitikute tasandil räägitakse tavaliselt liitumise plussidest. Mida toob aga kaasa osast suveräänsusest loobumine rahvusliku identiteedi jaoks? Kas see toob kaasa rahvusliku identiteedi tagaplaanile jäämise ning uue nn euro-identiteedi järjest olulisemaks muutumise? Arvamus Euroopa Liidust Avaliku arvamuse küsitlused on näidanud, et Eesti elanike arvamused Euroopa Liiduga liitumisest ei ole liiga optimistlikud, vaid pigem kaalutlevad ja vaoshoitud. Üheksakümnendate aastate alguses oli umbes kolmandikul inimestest positiivne visioon Euroopa Liidust, negatiivne arvamus oli samal ajal vaid kuni 5%-l inimestest. Järgnevat aega võib nimetada neutraalsuse säilitamise perioodiks. Euroopa Liidu vastast kriitilist hoiakut väljendatakse väga ettevaatlikult. Kõige rohkem on neid inimesi, kellel on Euroopa Liidust neutraalne ettekujutus. Euroopa kodanik I. Reisimine, elamine ja töötamine Euroopas
tegutsemises palju paremad kui rühmad. Seega kui rühm soovib, et tema otsused viidaks ellu, peab ta nende elluviimise alati tegema ülesandeks mõnele üksikisikule. Vastuseks öeldakse, et keegi pole tegelikult mõelnudki, et "kogu rahvas" peaks omaenda juhtnööre ellu viima. Muidugi mõista tuleb määrata administraatorid. Kuid kogu rahvas, või vähemalt kõik need, keda otsused mõjutavad, on otsustamisse kaasatud. Ent jällegi, ehkki rühmad kaalutlevad paremini kui indiviidid, ei järeldu siit, et mida suurem rühm, seda parem kaalutlus. Tegelikult on tõenäoline, et väike, hästi valitud rühm kaalutleb paremini kui suur rühm. Suured rühmad tekitavad müra, kõrvalekaldeid ja segadust. Parimaid argumente võibolla ei kuulda kunagi. Nii et kahtlemata on demokraatias ruumi ekspertkaalutlejatele, ning täieliku osalusega poliitikal on võibolla raske säärastele inimestele sobivat kohta leida.
Proosa. Kross arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja ja kultuuriloo tegelased. Ta on otsinud välja isikud, kes on olulised mitte ainult Eesti jaoks, kuid kes on eesti päritolu (ei saa alati kasutada sõna ,,eestlane") ja pidanud seda elus edasijõudmiseks varjama, tegema kompromisse, sest eestlane oli matsirahvas ja lihtsama töö jaoks. Tema tegelased on üldiselt mõistusepärased ja kaalutlevad. Sellest tuleb ka tema tegelaste kahetine seisund ja autori kujundikasutus (vastu tuult, õhuke jää). Neljaosaline romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) kujutab Liivimaa kroonika XVI sajandil tegutsenud autori, Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Taustaks on Liivi sõda (1558-1583) ja katkuepideemiad, kuid katku tähenduses võib mõista ka Eesti territooriumi endale soovivaid võõrvõime
Oskuslikuks sõitjaks ei saa keegi korraga ja headest kavatsustest üksi on vähe. Tuleb palju õppida ja harjutada ning analüüsida oma vigu. Tõeliselt kured sõitjad on väga ettevaatlikud ja külmalt kaalutlevad ning lõpuks siiski palju kiiremad kui algaja, kes püüab igal pool täisgaasi anda. Kogenud juht teab, et iga äkkpidurdus, ootamatu sõidusuuna muutmine, sage käiguvahetus jne. kulutab aega ja närvi
annaabi.ee 
