põlemiseks. [1] Eesmärk Katse eesmärk saada ja tõestada hapniku kaaliumnitraadi kuumutamise teel Hüpotees Katse käigus eraldub KNO3 st O2 2KNO3 -> 2KNO3 + O2 Vajalikud vahendid piirituslamp katseklaas statiiv salvrätik käpp muhv KNO3 pird Katse käik · Pandi kokku statiiv. · Pandi katseklaasi kaaliumnitraati (KNO3) ~2cm3 · Süüdati piirituslamp 3 · Kuumutati kaaliumnitraati kuni selle sulamiseni ja jätkati kuumutamist kuni gaasimullide eraldumiseni · Süüdati pird · Põlev pird muudeti hõõguvaks. · Pandi pird otsapidi katseklaasi otsast sisse. · Pird süttis leegiga põlema. Analüüs Hüpotees oleks osutunud õigeks kui katse oleks välja tulnud. 4
Leelis (NH4OH) on 10 % ammoniaagi (NH3) vesilahus,väga tugevalõhnaline. Kasutatakse meditsiinis kainestamiseks ja ka juuksevärvides. Peamiselt tuleb seda kasutada meditsiiniliselt ja on kahjulik omal käel kasutada. NH4NO3 väetis, lõhkesegude komponent (ammonaal, segu Al pulbriga).See on väetisena tähtis, kuid lõhkesegude komponendina võib olla ohtlik. Nitraadid (salpeetrid) NaNO3 ja KNO3 leiavad kasutamist lämmastikväetisena, KNO3 ka lõhkeainetetööstuses.KNO3 ehk kaaliumnitraati kasutatakse lõhkeaine valmistamisel. Seega võib olla ohtlik.
tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat Lämmastikväetisena on kasutusel mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, jt.) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti. Üks sagedamini kasutatavaid fosforväetisi superfosfaat sisaldab kaltsiumdivesinikfosfaati (Ca(H2PO4)2), mis lahustub vees üsna hästi. CaSO4 x 2H2O sool ; kaltsiumsulfaadi dihüdraat ehk kips Küllalt sageli kasutatav sool on kaltsiumsulfaat CaSO4. Tahke kaltsiumsulfaat lahustub vees üsna halvasti, kuid veega segatult seostub ta tugevasti veega ning kivistub peagi kõvaks tah-
kasutades aurustamist. 3. 60°C juures (vajalik piirituslamp, segamiseks pulk ja portselankauss+ valmistati 275 g statiiv+ rõngas) kaaliumnitraadist 2.2 Määrata veevaba vask(II)sulfaadi lahustumise küllastunud lahus. Mitu soojusefekt ja põhjendada nähtust lähtuvalt keemilise g kaaliumnitraati sideme energeetikast. kristallub sellest lahusest välja, kui jahutada see 30°C-ni? Tööülesanne nr 3 Valmistada 26 g vaskvitrioli (CuSO4·5H2O) lahustamisel 40 ml vees lahus. Soola täielikuks lahustumiseks tuleb
kasvavad halvasti. Sellel kultuuril on külmakindlus reeglina keskpärane, külmadel talvedel üheaastased võrsed saavad külma. Sellepärast on soovitav ebaküdoonia jaoks valida koht, kuhu talve jooksul koguneb piisavalt lund, mis kaitseb tugevate külmade eest (alla -30 °). Pinnas: lehemuld, turbakompost ja liiv vahekorras 2:2:1. Istutamisel antakse orgaanilist ja mineraalväetist: 10 kg sõnnikut, 200 g superfosfaati, 30 g kaaliumnitraati ühte auku. Parimateks muldadeks ebaküdoonia jaoks loetakse kergeid, hästi niisutatud liivsavimaid või leetmuldi orgaaniliste ainete kõrge sisalduse ja nõrgalt happelise keskonna reaktsiooniga (pH 5,5-6). Vältida tuleks tugevalt leeliselisi muldi, millel taimed kannatavad klorofüllivaeguse all. Istutamine: ebaküdoonia istutamiseks on kõige parem kasutada kaheaastast istikut ja istutamine läbi viia varakevadel enne pungade puhkemist. Võimalik on sügisene istutamine,
ning ühe saadusena eraldub CO2. Leiab rakendust küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena. *Na2SO4 naatriumsulfaadi kristallhüdraati nimetatakse glaubrisoolaks. värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. *NaNO3 naatriumnitraati ja KNO3 kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tsiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku. *K2CO3 kaaliumkarbonaadi arginimetus on potas. Ta on valge, vees hästi lahustuv kristalne aine. Vees hästi hüdrolüüsumise tagajärjel on ta kergelt aluselise keskkonnaga. Kaaliumkarbonaati sisaldub puutuhas
(maatriksi), mis seob vaba vee ja lihatükid üksteistega. Fosfaatide kogus üle 0,3% võib anda tootele metalse kõrvalmaitse. Kõrge fosfaadi kogus tootes võib põhjustada mõningaid tervisehäireid, näiteks osteoporoosi teket vanemaealistel inimestel jne. Nitrit ja nitraat Nitritit ja nitraati ehk salpeetrit lisatakse lihasaadustele harjumuspärase punase värvuse säilitamiseks. Enamasti kasutatakse naatriumnitriti (Na No2) ja kaaliumnitraati (Na No3). Varasematel aegadel kasutati liha soolamiseks meresoola, kus sisaldus nitritit. Nitraadi kasutamisel muutub see bakterite toimel nitritiks, mis omakorda muutub lämmastikoksiidiks ning see, ühinedes müoglobiiniga või hemoglobiiniga annab punase värvuse. Nitrit on toksiline (mürgine), kui teda kasutada ülemäärastes kogustes. Suureks koguseks võib osutuda ühekordne nitriti kogus 1520 mg1 kg kehakaalu kohta, seega 70 kg kaaluva inimese puhul 1,4 g.
4) Na2SO4 naatriumsulfaat Naatriumsulfaadi kristallhüdraati (Na2SO4 * 10H2O) nimetatakse hollandi teadlase J.R. Glauberi järgi glaubrisoolaks. Tegemist on värvusetu, vees hästi lahustuva kristalse tahke ainega, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. 5) NaNO3 naatriumnitraat ja KNO3 kaaliumnitraat Naatriumnitraati ja kaaliumnitraati tunti vanasti vastavalt tsiili ja india salpeetrina. Mõlemad on valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed tahked ained. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 11 Nad on väga tugevad oksüdeerijad ja kuumutamisel kergesti lagunevad, andes ühe saadusena alati hapniku.
Molekulmassi arvutamine. 1. Leida järgmiste ühendite molekulmassid. a) H2SO3 b) (NH4)2CO3 c) Al(OH)3 Liitaine protsendiline koostis (ühendi koostiselementide sisalduse leidmine protsentides). 2. Arvutage fosfori protsendiline sisaldus järgmistes ainetes: a) P4O10 b) Mg3(PO4)2 Lahuste protsendiline koostis. 3. Segati 150 g etanooli (C 2H5OH) ja 300 g vett. Mitme %-line etanooli lahus saadi? 33,3% 4. 12 %lise kaaliumnitraadi lahuse kuivaks aurutamisel saadi 150 g kaaliumnitraati. Kui palju vett aurus? 1100g 5. Happe lahuse neutraliseerimiseks on vaja 13 g naatriumhüdroksiidi. Mitu grammi 5 % lahust selleks kulub. Mitu grammi on selles lahuses vett? 260g ja 247g 6. Kui palju soola ja vett tuleb võtta 5 kg 8 % soolvee valmistamiseks? 0,4 kg ja 4,6kg 7. Autoakus kasutatav väävelhappe lahus saadi 1,65 kilogrammi puhta väävelhappe lahustamisel 2,90 kilogrammis vees
2.3. KEMIKAALIDE ETTEVALMISTAMINE. 2.3.1. LÄMMASTIKHAPE. Selle, lõhkeainete valmistamiseks kõige olulisema happe saamiseks on mitmeid teid.Üks neist võimalustest on alljärgnevalt ära toodud. Materjalid: Varustus: naatrium- või kaaliumnitraat; kontsentreeritud reguleeritav põleti; retort; jäävann; segamispulk; väävelhape, destileeritud vesi. sulguriga kogumisnõu. 1) Vala 32 ml. kontsentreeritud väävelhapet retorti. 2) Kaalu hoolikalt 58 g. naatriumnitraati või 68 g. kaaliumnitraati, lisa see aeglaselt happele. Kui see hästi ei segune, sega klaaspulgaga hoolikalt läbi. 3) Ühenda retordi avatud suu kogumisnõuga ja aseta kogumisnõu jäävanni. 4) Alusta retordi kuumutamist madalal temperatuuril. Jätka kuumutamist, kuni vedelik hakkab retordist välja imbuma. Saadud vedelik on lämmastikhape. Kuumutage, kuni põhja settinud sade on peaaegu kuiv, või kuni enam hapet ei moodustu. ETTEVAATUST ! Kui hapet on liiga tugevalt kuumutatud, laguneb
Kompostile saame lisada vastavalt vajadusele liiva, erinevaid turbaliike, lupja, üldväetisi, et saada vastavalt taimedele sobiv kasvusubstraat. Erinevad taimed tahavad natuke erinevat substraati. Toitainete sisalduse tasakaalustamiseks võiks lisada kompostidele mineraal-või orgaanilisi väetisi. Mineraalväetised sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks. Mineraalväetistest võiks lisada kaaliumnitraati (mitu erinevat toiteelementi), ammooniumnitraati, superfosfaati või kaaliumkloriidi. Orgaanilistest väetistest näiteks karvajahu või sarvelaastu lisades saame juurde lämmastikku ning kondijahu lisamisega fosforit juurde. Substraadi struktuuri parandamiseks võib panna vermikuliiti, perliiti või keramsiiti. Samas aitavad need hoida ka kasvusubstraadi niiskust ja lisavad poorsust. 22
On öeldud: salpeeter tegi filosoofias niisama suurt kära kui sõjas. Püssirohi ja suurtükk olid midagi täiesti uut, kreeklastel puudusid nende tarvis sõnadki. Mis veel tähtsam: püssirohu valmistamine, selle plahvatamine, kuuli väljapaiskumine suurtükitorust ja lend püstitasid küsimusi, mille lahendamiseks tuli otsida täiesti uusi teid ja rajada uusi teadusharusid. Kust püssirohi ka pärit oleks, selle peamist koostisosa salpeetrit kaaliumnitraati võidi saada üksnes pärast soolade eraldamise ja puhastamise võtete hoolikat tundmaõppimist. Võib- olla oli siin toeks alkeemiagi. Seejuures pidi paratamatult tähelepanu pööramata lahustumise ja kristalliseerumise nähtustele. Keskaja keemia ja füüsika tegid kõik neist oleneva, et seletada püssirohu plahvatust. Ilmselt oli seal tegemist tulega, kuid isevärki tulega, mis ei vajanud õhku. See viis mõttele, et õhku annab salpeeter, ja vastupidi et õhk sisaldab kas
Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma (Aialehe koduleht). 34.4 Elujõulisuse suurendamine Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi (Calmia). Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba nakatunud taimede puhul, sügisel nad põletatakse,
Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma (Aialehe koduleht). Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi (Calmia). Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba nakatunud taimede puhul, sügisel nad põletatakse, ning maa põõsaste ümber kaevatakse
Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma. Elujõulisuse suurendamine Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi. Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba nakatunud taimede puhul, sügisel nad põletatakse, ning maa põõsaste ümber kaevatakse läbi.
annaabi.ee 
