ARVSÕNADE ÕIGEKIRI 6.KLASSILE ARVSÕNAD JAGUNEVAD 1. PÕHIARVSÕNAD 2. JÄRGARVSÕNAD 3. MURDARVSÕNAD PÕHIARVSÕNA · PÕHIARVSÕNA väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. seitsmeteistkümnes 390. kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 nelikü...
vastavad küsimustele mitu?, vastavad samale küsimusele kui mitmel?, sõna, mida mitmes?, mitmendas? jne. asendatakse, nt ta kes?, mitu kui · Kui arvsõna näitab hulka, siis palju?, nimetatakse selline missugune? seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna · Asesõna võib lauses ka erinevaid näitab lauseosasid järjekorda, siis on see järgarvsõna. ühendada, sellisel juhul on see siduv · Arvsõnu saab kirja panna asesõna, numbritega. nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, Järgarvude puhul seisab araabia esindab numbri järel meie kooli vabariiklikel võistlustel punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, vrd 4., IV neljas, 4 neli.
Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne.
algvõrdeks, keskvõrde kaudu näidatakse, et mingit omadust on rohkem kui teisel asjal või nähtusel, ülivõrdega aga, et mingit omadust on kõige rohkem, nt ilus, ilusam, ilusaim e koige ilusam. • ARVSÕNA · Arvsõnad näitavad millegi hulka ja järje korda, vastavad küsimustele mitu?, mitmel?, mitmes?, mitmendas? jne. · Kui arvsõna näitab hulka, siis nimetatakse seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab järjekorda, siis on see järgarvsõna. · Arvsõnu saab kirja panna numbritega. • Järgarvude puhul seisab araabia numbri järel • punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, • vrd 4., IV – neljas, 4 – neli. • ASESÕNA · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele kui sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune? · Asesõna võib lauses ka erinevaid lauseosasid ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna,
Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2
nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?) 4) kvantiteedimäärsõna (kui palju?)
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks.
Õige on kirjutada 70aastane (kokku) ~ 70-aastane (sidekriipsuga), aga 70 aasta vanune (lahku). Kuidas kirjutada sõnadega 2005. aastal? Õige on kirjutada kõik sõnad lahku: kahe tuhande viiendal aastal. Õige on § 13 ja § 16 või §-d 13 ja 16, ent mitte ,,§§ 13 ja 16". Kirjutada 2 457 700 on selgem kui 2457,7 tuhat. Protsendimärk on õige kirjutada numbriga kokku: 5%. 4. märtsil 2005. a lühendi a järel ei ole punkt kohustuslik, ent järgarvude järel on. Kuidas kirjutada järgarvsõna kahesaja kuuekümne esimesele, kui ei järgne sõna, mis näitab arvu käänet? Hädalahendus on 261sele ~ 261-sele, võimaluse korral tuleks lisada käänet näitav sõna, nt 261. osavõtjale. Õige on kirjutada 6.a klass ~ VIa klass, 7.b klass ~ VIIb klass, 9.c klass ~ IXc klass. Klassi järjekorranumbri järel on väiketäht. Neljakohalises arvus (nt 4534) ei ole tühikut. Võib kirjutada kas 1419-aastaste või 1419aastaste (arvude vahel on mõttekriips), mitte ,,14- 19 - aastaste"
"Sel jutul pole mingit mõtet," kostis naaber. "Kuhu teie siis kiirustate?" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada: See toimus 5. saj e.m.a. KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend: Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite.
- Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 6. Täiendi põhiliigid omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö. omadussõnaline täiend paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on omadussõna: suur koer, halb ilm,omadussõnaga ühtmoodi käituv muu sõnaliigi sõna, nt omadussõnaline asesõna: see inimene, kõik poisid, järgarvsõna: seitsmes koht, kesksõna- või mata-lühend: kõigi poolt vihatud ülemus, vulisev oja, möödunud aastad. määruse vormis täiend on määruse tähendusega; see täiend ei ole omadussõnaline ega nimisõna omastava kujuline: sõnum vennalt, kaust dokumentidega, neiuks sirgumine, kiivalt varjamine. Määruse vormis täiendid on üldjuhul järeltäiendid, kuid see ei ole eesti keelele kuigi omane ja võib muuta lause kohmakaks
väljub kell 21.45 kohaliku aja järgi). d) eesti traditsioonis jagatakse pikad arvud numbritega kirjutamisel kolme kaupa rühmadesse ühelistest alates, rühmad eraldatakse tühikuga; kümnendmurd eraldatakse komaga.(23 400 303,5) e) numbrile ei maksa lisada käändelõppe ega järgarvsõna liidet -nda, kui seda ei nõua selgus(Eriti külm talv oli 1943. aastal. Talv oli eriti külm 1943-ndal.) f) lauset ei maksa alustada numbritega, kui eelnev lause lõppeb numbriga. 14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk
28sse, 28s, 28st, 28-le,…,28ga. 96st lahkus 17. Pood on lahti kella 20ni. 15-lt on arvamus saamata. Valed on vormid: 3-e, 6-t. Araabia numbritega kirjutatud järgarvudele saab liidet ja käändelõppu lisada alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes: 28nda, 28ndasse,…, 28ndaga; 28ndatele 1930ndad, 1930ndate, 1930ndaisse Võib kasutada ka sidekriipsu. Rooma numbritega kirjutatud järgarvsõna käändelõpu või mitmuse tunnuse võib lisada alates ainsuse osastavast: IIIt, III-t, III-sse, III-le Louis XIV valitsemisaeg, Ivan IVst sai alguse, andis Felipe II-le Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul Sõnaühendis selgub arvsõna kääne nimisõnast, arvsõna käänet ei ole vaja näidata. Töö paljundati 42 kuulajale. Kutsutud 210 inimesest tulid pooled. Murdesõnavara saadi 15 külast 20 inimeselt.
hulk): tassid, majad 17. Mis liikidesse saab jagada öeldistäited? Sisulised tüübid: 1) iseloomustav öeldistäide: Kuu on taevakeha. Kuu on ümmargune 2) identifitseeriv öeldistäide: Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane Omadussõnaline öeldistäide (missugune?) Sõna (või vastav fraas) nt · Omadussõna: Lapse nägu oli must · Kesksõna: Lapse nägu oli määrdunud. Põrandad olid poonitud. · Asesõna: Niisugune sa oledki · Järgarvsõna: Mina olen kümnes 6 · da-infinitiiv: Lugu pole laita · Nimisõna käändevormid: Tüdruk oli valge peaga. Koer oli sabata. Skulptuur on jääst. Koer on head tõugu · Kõrvallause: Ta ilme oli selline, nagu oleks juhtunud midagi erakordset. Nimisõnaline öeldistäide (kes? mis?) nt 18. Nimisõna: Jüri on väike poiss. Jüri on meie targemaid poisse 19. Asesõna: Kes ta on?
Meie Mark KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE: ARVSÕNAD (mitu? mitmes?) KOKKU LAHKU -teist (kaksteist) ühelised (sada kolm) -kümmend (kolmkümmend) tuhat (viis tuhat) -sada (nelisada) miljon, miljard (üks miljon, pool miljardit) Põhiarvsõna vastab küsimusele mitu? Järgarvsõna vastab küsimusele mitmes? mitmendal? nt kuus, kümme, kaskümmend üheksa, sada nt kuues, kümnes, kahekümne üheksas, saja viies viis 1 üks 1. I esimene, esimesel 62 kuuskümmend kaks 62. LXII kuuekümne teine, kuuekümne teisel 500 viissada 500. D viiesajas, viiesajandal
ARVSÕNA Põhiarvsõnad Põhiarvsõnad on sõnad, mis märgivad hulka ja vastavad küsimusele mitu? kui palju? Arvsõnad 13-st kuni 19-ni moodustatakse sufiksi -TEEN liitmisega esimese kümne hulka kuuluvate lihtarvsõnade tüvele. Kümnelisi tähistavad arvsõnad moodustatakse sufiksi -TY lisamisega vastava lihtarvsõna tüvele. Mõnikord võib aga tüves esineda ka muudatusi. Järgarvsõnad Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? Nimisõna, mida laiendab järgarvsõna tarvitatakse harilikult määrava artikliga THE: January is the first month of the year. Jaanuar on aasta esimene kuu. Põhiarvsõnad Järgarvsõnad 0 zero 1 one 1st first 2 two 2nd second 3 three 3rd third 4 four 4th fourth 5 five 5th fifth 6 six 6th sixth
aprill 19942. märts 2005 20. IV 1994 2. III 2005 20.04.1994 02.03.2005 20.4.94 2.3.2005 12.3.20.3.2005 21.0523.05 Rahvusvahelise standardiga ettenähtud viisidest on meil eelistatav 1994-04-20, 2000-03-02 Punkt Punkt pannakse: 1. väitlause järele: Vanamees vahtis vareseid. Küsisin järele, millal raamat ilmub. (Vrd küsilause Kas sa küsisid järele, millal raamat ilmub?); 2. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele (vt O 52); 3. Rooma numbri järele, nt I., II., III., mis tähendab `esiteks, teiseks, kolmandaks' (vt O 52); 4. tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele (vt O 48); 5. tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemustes ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks (kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16). Punkti järel on üks tähekoht tühikut.
annaabi.ee 
