peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 1540 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega.
Taimeliigid : Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed. Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas(cladophora glomerata) mis katab teisi taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal või tõusta vee pinnale laikudena. Idapool esineb harvemini rohevetikas (Cladophora rupestris) ja pruunvetikas (Pseudolithoderma subextensum) Läänepiiril Kare Mändvetikas(Chara aspera)
Kasutatud rahvameditsiinis kuristamiseks valuliku kurgu korral ja haavade ravitsemiseks, kuid ka kuutõbiste ravimiseks ja mõningate nahahaiguste korral. Karja- ja heinamaadel madala söödaväärtusega umbrohi. Kaitse all olevad: 1. Kategooria: Mägi-Kadakkaer Sile Kardhein Lääne-Sõlmhein Alpi Litterhein Siberi Koldkaer 2.Kategooria Rand-Soodahein Pehme Mesihein Juurduv Kõrkjas 3.Kategooria Madal Kadakkaer Rand-Orashein Mets-Aruhein Sale Haguhein 4.Kategooria Pruun Lõikhein Põld-Härghein Värvi-Paskhein
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine.
Peipsi liikuva liivaga põhjarannikul, Rannapungerja ja Kauksi piirkonnas, saavad veetaimed juurduda rannalompides ja harvadel kivivaredel. Pilliroogu (Phragmites australis) ei ole siin nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg,
Edukalt on katsetatud ka nõmm- liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest. Nõmm-liivatee kohta võiks lõpetuseks mainida veel sellist huvitavat asja, et ehkki ta sedamoodi paistab, ei ole ta üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte. Nõmm-liivatee rahvapärased nimetused lähtuvad esiteks kasvukohast: liivakad, meretee, nõmmehain jne. Teise rühma moodustavad ravitoimingutega seotud taimenimed nagu jooksvarohud, nõrgatee, rabanduse rohi, rägarohud jne.
halvasti piiritletud, ning huupi ja ebavõrdselt asjadest abstraheeritud. Esimest sugu on fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid, element tuli, ja selletaolised väljamõeldised, mis on pärit tühjatest ja vääradest teooriatest. Ja see iidolite sugu on hõlpsamini kõrvaleheidetav, sest neid saab kõrvaldada teooriate alalise eitamise ja tühistamise läbi. Aga teine sugu on tume, ja sügavale juurduv; sest see ehitatakse halvast ja oskamatust abstraheerimisest. Võetagu näiteks mingi sõna (niiske, kui meeldib), ja vaatame, kuidas on omavahel kooskõlas asjad, mida selle sõnaga tähistatakse: ja leitakse, et see sõna, niiske, ei ole midagi muud kui segane märk mitmesuguste tegevuste kohta, millel ei ole mingit kooskõla ega taandatavust. Ta ju tähendab nii seda, mis mingi teise keha ümber kergesti valgub; kui seda, mis on iseeneses ebamäärane
avastamine, mis peale DOS-i ja Windowsi failide nakatamise lisas oma koopiaid postiprogramm Pegasus vahendusel saadetavaile e-kirjadele ja proovis end levitada ka IRC kanalite kaudu. Oktoober tõi endaga kaasa kolm arvutimaailma jaoks väga ebameeldivat üllatust. Esiteks avastati esimene operatsioonisüsteemile Windows NT kirjutatud ja selle platvormi kõige kõrgemale turvatasemele ehk süsteemsete draiverite piirkonda juurduv ning seetõttu raskesti ravitav viirus Infis. Teiseks teatasid antiviiruskompaniid kuu lõpus esimese MS Projectile kirjutatud, kuid sisuliselt multi platvormse makroviiruse avastamisest, mis suutis nakatada ühtmoodi hästi nii MS Projecti, kui MS Wordi faile. Kolmandaks ilmutas end juba juulist tuntud ja viirusekirjutajate tähelepanu programmeerimiskeelele Visual Basic Script (VBS) tõmmanud ning üheks kurva kuulsusega viiruse LoveLetter esivanemaks saanud skriptiviirus Freelinks.
Muud kasutusalad sobib ideaalselt keha puhastamise kuuriks Kasutamine haljastuses sobib tarbeaeda Muu oluline informatsioon üheaastane 22 ÜRT - ALLIKKRESS Nasturtium officinale Ristõielised (Brassicaceae) Botaaniline iseloomustus 10 60 cm rohttaim VARS kandiline ja õõnes, alusel lamav ja juurduv LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS nelja 3 5 mm pikkuse valge kroonlehega SEEMNED ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades Ajalugu Allikkress algkodumaa on Euroopa, kuid praegu võib teda leida kõikjal maailmas mõõduka kliimaga aladel. Valdavalt kasvab ta voolava vee ääres. Juba vanad roomlased tundsid
Vabakujulise piirde võib rajada püramiidjatest sortidest. Kuna kadakas kasvab nii lubjarikastel looaladel kui happelistel liivadel, ei mõju ta võõralt mitte kusagil. Linnatingimuste suhtes on märksa tundlikum kui sabiina ja hiina kadakas. Kirju kadakas, roomav kadakas ja virgiinia kadakas on meil levima hakanud suhteliselt hiljuti (20 ... 30 aastat tagasi üksikutes kollektsioonides). Roomav kadakas on ca 5 cm paksuse vaibana mööda maapinda leviv ja juurduv, valdavalt sinaka soomusja okastikuga pinnakattetaim, mis talveks omandab purpurja värvuse. Kuna talvitub lume all (lumeta talvedel on hõlbus kuuseokstega katta), on ka külmakindel. Sobivateks kohtadeks on kiviktaimlad, kiviklibu või kooremultsiga kaetud alad, nõlvad või kallakud. Kirju kadakas (vanemas kirjanduses tuntud ka soomuskadakana) ning tema sordid pakuvad oma sinaka või hallika okastikuga huvitavat kontrasti rohelise või kollase okastikuga okaspõõsastele, lilledele
Edukalt on katsetatud ka nõmm-liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest. Nõmm-liivatee kohta võiks lõpetuseks mainida veel sellist huvitavat asja, et ehkki ta sedamoodi paistab, ei ole ta üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte. Tänu rohkele iseloomuliku eeterliku õli sisaldusele on väärtuslik ravimtaim. Kogutakse võrsete ülemisi otsi õitsemise ajal. Teed ja keedist tarvitatakse köharohuna, apteekides esineb
1920. ja 1930. aastatel, asunikutalude tüüpkavandid jm) ehitatud hoonetega Eestis ringi sõites sagedasti märgata võib. Nii eripalgelised majad kui nende hilisem retseptsioon teebki Eesti funktsionalismist, mis ei ole enamasti valge ega sageli isegi kastikujuline, põneva ja mitmekesise nähtuse. Selle rändavad ja teisenevad motiivid ümarad trepikojamahud ja nurgaaknad, napp kujundus ning väga visalt juurduv asümmeetria kõnelevad mitmelgi viisil meie kultuurist ning ühiskonna ja elamisviisi muutumisest XX sajandi Eestis. Funktsionalistliku arhitektuuri tellija oli toonases Eestis valdavalt inimene, kes tahtis oma naabrile märku anda, et ta on moodne haritud eurooplane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii Põlvamaa küngaste vahel kui Pariisi tänavatel ning on kursis tehnika viimase sõnaga. Siiski valmis esimene funktsionalistlik elamu Eestis alles 1929
VARSAKABI Caltha palustris; Caltha kollase lille nimetus Vergiliusel ja Pliniusel, palustris soos kasvav. Eestikeelne nimi tuleneb taime lehe kujust. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: sood, niisked niidud, veekogude kaldad, lodud, kraavid. Varsakabi on kodarikpüsik, millel on veetaimedele omased õhukoe-rikkad varred ja leherootsud. Risoom on lühike, arvukate juurtega. Vars harunenud, õõnes, tõusev või lamav, sõlmedekohalt juurduv, 15-40 cm pikk. Juurmised lehed pikarootsulised, neerjad, tumerohelised, läikivad. Varrelehed lühirootsulised kuni rootsutud. Õied viietised, 2- 4 cm läbimõõdus, kuldkollaselt läikivad nagu tulikatel, keskosas kiirgavad ultravioletselt. Nektar emakate alusel, seda tarbivad mardikad jt. putukad. Õitseb aprillis ja mais. Viljaks kukkurvili, osakukrud avanevad niiske ilmaga ja vihmatilgad pritsivad neist seemned välja. Puist- ja ujulevi.
annaabi.ee 
