Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juugendstiil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juugendstiil, juugendistiil, arhitekt, ornamendi, kandis, kujundati, riietust, funktsionaalsed, hiline, funktsionalismi, sotimaa, glasgow, sealne, dekoraator, arthur, macmurdo, illusiooni, figuurid, ophelia, säravad, tehnikat, maalisid, puhtale, moest, kummalise, maalimisviis, puhaste, pont, draamateater, ammendeSelle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (18341896) ja EDWARD BURNEJONES (18331898) luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaaldekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. W.Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Suurbritannias levis käsitööharrastus--Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võis seetõttu olla ebasümmeetriline. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks
olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne. · Sümbolistidele oli tähtis teose sisu mitte vorm! · Auguste Rodini kuulsaimad teosed on ,,Põrguväravad"; ,,Mõtleja" Juugendstiil Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Uue stiili arengus tähtis koht Glasgow' koolkonnal. <- MACMURDO joonistas 1883 motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi (ebasümmeetriline, näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid taimevarsi, lehti, õisi jms.) Selles stiilis kujundati kõike.
Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (1834-1896) ja EDWARD BURNE-JONES (1833-1898) luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. W.Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Suurbritannias levis käsitööharrastus--Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võis seetõttu olla ebasümmeetriline. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks. Nõnda pandi alus 20
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2
Gerli Lomp AKK 2011 Juugendstiil kujutavas kunstis. Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati
Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust
uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hing teistele inimestele. Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal 1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil? Juugendstiil hõlmab arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, raamatuillustratsioone ja ehtekunsti. 2) Millal valitses juugendstiil? Umbes 1890-1910.aastatel valitses juugendstiil. 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemente ühtses
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) Gustave Moreau Odilon Redon Ferdinand Hodler Jan Toorop Arnold Böcklin Mihhail Vrubel James Ensor Auguste Rodin (stiililt impressionist, kuid sisult sümbolist) Edvard Munch Juugend - Levis algselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning sai alguse Suurbritanniast. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ning materjaliehtsad. Hoonete välisilme pidi jälgima siseruumide paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi.
18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja ,,Jugend" järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus ,,JUUGEND". Samuel Bing avas 1895. aastal Pariisis galerii Art nouveau, kus eksponeeriti dekoratiivkunsti ja Kaug-Ida kunstiteoseid ning kaasaegsete Euroopa kunstnike töid.
ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840-1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja ,,Jugend" järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus ,,JUUGEND". Samuel Bing avas 1895. aastal Pariisis galerii Art nouveau, kus eksponeeriti dekoratiivkunsti ja Kaug-Ida kunstiteoseid ning kaasaegsete Euroopa kunstnike töid. Juugendstiil ilmnes
ühiste majanduslike huvide puudumine. Ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, kultuurielu ja religioon. Visuaalne kunst oli alguses peamiselt religiooni teenistuses, kuid aja jooksul hakkas muutuma omaette väärtuseks. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600 e.Kr, edasi järgnes kolm perioodi 1) arhailine e vana aeg 600 480 e.Kr 2) klassikaline e õitseaeg 480 323 e.Kr 3) hellenistlik e hiline aeg 323 e.Kr 30 p.Kr Kreeka arhitektuuris oli tähtsamaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on paari- kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks
- isikuid (maastikukujundaja, patroon, võimukas ametnik jne), - liikumist, kujundustraditsioone, koolkondi või stiile; rajab "fakte" (deskriptiivseid, objektiivseid): - mis kunagi oli, milline see välja nägi, - kus see oli - keskkondlikud kontekstimuutused (nt viljakast orust kuni kõrbeni), poliitilised kontekstimuutused (nt Mesopotaamiast tänapäeva Iraagini), - millal see kujundati (daatumid), - kes selle kujundas, kelle jaoks see kujundati, kes mõjutas kujundust; kõige huvitavam küsimus ajaloolaste jaoks on MIKS?: - interpretatsioon versus objektiivsus, - vastus põhineb faktilisel informatsioonil, kuid fakte esitavad tavaliselt vaid ajaloolased, - ajaloolased tahavad mõista, seletada, õigeks tunnistada, ülistada.
annaabi.ee 
