Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. JUUGENDI ARHITEKTUUR Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on see vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. Näiteks Gaudi Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile.
Arhitektuur,Interjöör,Disain · Juugenstiili nimetus saksa ajakirjast "Jugend" · Art nouveau pärineb Inglismaalt · Alusepanija William Morris (1834-1896) · Prerafaliidid (D. G. Rosetti, E. Brune-Jones) · Art nouveau/ juugendstiili eesmärk oli kuntsi ja elu ühendamine moodsa ajastu kujunemis perjoodil. · Kõrgaeg 18901905 · Juugendis võib eristada enam-vähem kahte üheaegset suunda:Dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit · Juugendstiil hõlmab arhitektuuri,sisekujundust,maalikunsti,raamatuillustratsioone,e htekunsti. · Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses :juugend armastas looduslikke kive (graniite,põllukive ,tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul,nii sees kui väljas
Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Draakoni galerii, mis on juugendstiilis ja mille arhitekt on Jacques Rosenbaumi. Seetõttu räägin ma oma referaadis juugendstiilist, arhitekt Jacques Rosenbaumist ( lühike eluloo tutvustus ) ning ka Draakoni galeriist. Samuti lisan pilte Draakoni galeriist ja Jacques Rosenbaumi töödest. Juugendstiil Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus 20. saj. arhitektuuri tähtsamaiks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Kui Inglismaal püüti tööstuslike materjalide kasutamist varjata (Ruskini teooria), siis
Juugendlik arhitektuur referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile.
Tuntuimaks plakatikunstnikuks li Alphonse Mucha, kes saavutas kuulsuse üleöö teosega ,,Gismonda". Tema plakatitel on enamasti täissuuruses naised. Juugendtähed püüavad vältida sirgjooni. Jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Juugend oli viimane kõike haarav kunstistiil. Pildid ja kujud ruumis pidid seostuma sisekujundusega. Maal ei tohtinud olla ruumiline (,,auk seinas"), kõik mõjuvad tasapinnalisena. Juugendis kasutatavad värvid on ebatavalised ja arvestavad pigem sisekujundust, kui looduses esinevaid värve. Baltikumi ilmus juugend 1890. aastate paiku. Juugendist olid haaratud Kristjan Raud, Konrad Mägi, Jaan Koort, Oskar Kallis. Postimpressionism Olulisimad esindajad: Paul Cezanne, Vincent van Gogh, Paul Gauguin. Nad on 20. sajandi kunsti väga tugevalt mõjutanud a) Paul Cezanne geomeetriline vormiarendus, kubism
modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas oma puhtaima ja kõige koondatuma väljenduse just Viinis XIX-XX sajandi vahetusel. Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest. Oma kavandites Kujutavate Kunstide Akadeemia hoone jaoks (1897 98) ühendas Wagner kuubi vormi palju kurvilisemate juugendlike arabeskidega. Hoonet kroonis kaunilt töödeldud raudsepisest kuppel, milles kajastus tugikaarte geomeetria
"Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. 4 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks
juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. 4 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks
1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks
mingil hetkel avastas kirkad värvid. Ebarealistlikud teemad. kasutas väa plaju pastelli ja saavutas kirgaste ja värelevate koloriitidega isegi kõige lihtsamate teemadega ebamaise kujutlemislaadi. ("Muusa pegasuse seljas") ("Ophelia") ("Kükloop") Pani kokku reaalsuse ebareaalsusega."Nuttev Ämblik". "Puude kuningaks" Ta uuris teleskoobia lilli ja putukaid ja mõnikord on need pildid nii selged ja teravndatud, et oon juba hallutsinatooorsed. JUGEND JUUGENDSTIIL juugendis on hästi oluline ilu ja stiil. Juugenid juured on inglismaal. John Ruskin ja William Morris. Hakkasid kritiseerima stiili, massidisaini. Ütlesid, et see on väga halb, et kunst ja käsitöö on eraldi. Tahtsid need kaks kokku liita. Lõid Arts and Crafts Movement. Kaasaegne disain algas sellest pihta. Juugendstiil tekkis inglismaal 19. 20. sajandi vahetusel esmalt tarbekunstis ja arhitetktuuris. Termin tuleb saksamaalt. 1) loodusvormide nt taimornamentika stiliseeritud kasutamine.
isegi Louis XVI stiilist. Oma isikliku stiili arenedes, suundus Wagner lihtsuse ja geomeetria poole. Tema juhtmõtteks sai : "Ebapraktiline ei saa olla ilus." Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest Otto Wagner metroo jaamahoone Karslplatzil Joseph Maria Olbrich (1867 1908) üks esimesi huviväärsemaid ehitisi on Viini "Sezessioni" hoone. Ehitis kujutab endast kuupide ja sfääride vastastikust kooskõla, mis annab hoonele monumentaalse lihtsuse
"rüüstamisest". Leidmaks inspiratsiooniallikat ornamentidele pöördusid nad looduse poole. Juugend-disainerid püüdsid summutada historitsismi ja naturalismi ammendunud kliseesid mitte loogikaga vaid "bio-loogikaga". Elu ja orgaanilise maailma võlu pidi eemale peletama mineviku stiilide vaimud. Looduslike vormide kasutamisel dekoratsioonis olid juba vanad traditsioonid lääne kunstis, kuid seda oli kasutatud enamasti esinduslikkuse suurendamiseks. Juugendis oli lähenemine hoopis teine. William Morris märkis, et kunstnik "ei pea jäljendama loodust, vaid taaslooma seda kaotamata midagi selle (looduse) värskusest". Idee, et kaunid kunstid pole lihtsalt looduse otsene kopeerimine, vaid kujutlemisvõimelise loomingu iseseisev maailm, kus loodus varustas vaid värske materjaliga, arenes Owen Jonesi, John Seddingu ja paljude teiste teooriates. Christopher Dresser lõi oma raamatus "Modern Ornamentation" (1886)
JUUGEND Referaat Janet Põhja Lihula G Lihula 2008 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks
raamatuid, mööblit. Esindajatest austerlane Gustav Klimt. Teosed ,,Juudit", ,,Lootus", ,,Naise kolm iga", ,,Danae". Juugendi arhitektuur Kõige tähtsam on Antonio Gaudi katedraal. Gaudi on põhiliselt seotud Barcelonaga. Ta võtab oma kavandmise juures eeskujuks orgaanilise looduse vormid. Tema poolt on ka tehtud Casa Battlo. Guelli park on tema poolt kavandatud. Veel juugendi esindaja - Viktor Horta Belgiast. Juugendstiil oli küll tekkinud täästustoodangule vastu, aga sama juugendis hakatakse rohkem ja rohkem kasutama uusi tööstuslike ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Esimesena kasutati uut materjali just tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Juugendi kujutav kunst Kui siiamaani on kunst püüelnud loodusläheduse poole, siis nüüd püütakse luua dekoratiivset tervikut. Kujud ja pildid pidid olema seotud sisekujundusega. Värvid on ebatavalised ja mitte looduslikud. Pigem arvestati rohkem ruumikujundust. Tuntumaid
Esindajatest austerlane Gustav Klimt. Teosed ,,Juudit", ,,Lootus", ,,Naise kolm iga", ,,Danae". Juugendi arhitektuur Kõige tähtsam on Antonio Gaudi katedraal. Gaudi on põhiliselt seotud Barcelonaga. Ta võtab oma kavandmise juures eeskujuks orgaanilise looduse vormid. Tema poolt on ka tehtud Casa Battlo. Guelli park on tema poolt kavandatud. Veel juugendi esindaja - Viktor Horta Belgiast. Juugendstiil oli küll tekkinud täästustoodangule vastu, aga sama juugendis hakatakse rohkem ja rohkem kasutama uusi tööstuslike ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Esimesena kasutati uut materjali just tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Barcelona Antoni Gaudi. Ta töödes pole ühtegi sirgjoont ja väga oluline on lohesoomus. Barcelona võimas kirik. Liivaloss. Lisaks sellele on tema poolt ka kavandatud Guelli park, kus asub maailma suurim pink. See on erastatud maa, kuhu Gaudi tegi pargi. Prantsusmaal on kuulus veel Hector Guimard
paiknevad ruumid olid erisuguse, tihti asümmeetrilise kujuga, fassaade ilmestasid erineva suuruse ja kujuga aknad ja ukseavad. Oluliseks sai erinevate materjalide ühendamine (nt klombitud kivi ja krohvipind) ja katmata metall-konstruktsioonide esitlemine omaette esteetilise väärtusena. Juugend tõi kaasa uue suhtumise detaili, tehes seda läbi stilisatsiooni. Kui historitsismis ja eklektikas kanti vanade struktuuride vanad motiivid mehhaaniliselt üle uude hoonesse, siis juugendis loodi vanadest detailidest stilisatsiooni kaudu uued struktuurid. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi, mis oli juugendi üks püüdlustest – ilu igaühele ja igas kohas luua.
käsitööliste ühiskonnaga. Uus stiil, juugend (Inglismaal - art nouveau, Prantsusmaal - le style moderne, Saksamaal - Jugend) oli valdavalt antihistoritsistlik, inspiratsiooni ammutati uutest ja vanadest materjalidest, eksootilistest maadest (Orient). Algul olid ka need uue vormikeele otsingud omapärane liikumine, mis tekkis nii Euroopa kui ka Ameerika erinevates kunstikeskustes. Stiiliks kujunedes säilis juugendis mitmekesisus, mis tulenes ennekõike kordumatu ja individuaalse loomingu põhimõttest, millest nii arhitektid kui ka tootekujundajad keeldusid loobumast. Uus stiil tuli leiutada (nagu tehnikagi puhul), mitte tuletada mõnest ajaloolisest eelkäijast. Sellisena on juugend ennekõike kunstnike katse kohaneda masinaajastuga - ületada stiililine kaos keskkonnas, saavutada uus vaimne ja aineline stiiliühtsus, väljendada uut tehnikat uues kunstikeeles
annaabi.ee 
