...... ,,Võlukunsti värv" ......... E. A. Poe 3. Täida lüngad (kasuta õp. lk 6). Kleebi vihikusse! Dramaatika ja lüürika kõrval on kolmas kirjanduse põhiliik ................................, mis haarab enda alla ................................... tekstid. Eepilistes tekstides kirjeldatakse tavaliselt kas tegelikkuses asetleidnud või ................................... sündmusi. Eepilises tekstis on alati ............................. . Jutustava teose kolm põhitunnust on: a) ............................... ehk tegevustik, b) ............................... ehk tegelane, c) miljöö ehk .................................... Tähtsamad kirjanduse ........................... ehk voolud, mida me 8. klassis käsitleme, on ....................................... ja realism. Kirjuta punktiirile, millise kirjanduse zanriga on tegemist.
pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega.
§ Rebase hiilimine kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirjandus · Väljaspool Eestit § Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" § James Fenimore Cooper (1789-1851) ,,Nahksuka jutud" § Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" § Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" § Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid § Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid · Eestis § Ärkamisaja luule § Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused · ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. · SEIKLUSROMAAN- on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased vastanduvad. Detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolised romaanid
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL
Antonüümid vastandsõnad Ballaad lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse
rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid esikohal on jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm Eeposed Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“ Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost: „Ilias“ „Odüsseia“ Soome rahvuseepos „Kalevala“, koostaja Elias
Gongora Arhitektuur Allegooria Kontsept Mõistukõne kahel Baltasar tasandil Gracian Vaimukalt üldistav kujund Jutustava ja Ideede mõeldava teravmeelne erinevus vastandamine Sümmeetria Sai alguse 17.saj. Itaalias Paraadlikus Kujundite rikkus
Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule
2) Kalendri tähtpäeva- ja tavandilaulud Nt: Nääri-, Jaani-, Kadri-, Mardi-, Vastla-, sünnipäeva-, pulma-, kiigelaulud. 3) Laste hällitamise ja mängitamise laulud 4) Isiklike tundeid väljendavad laulud Nt:Vaesapse-, lese-, neiu igatsus, mõisa orja, laulud rõõmust, laulud laulust ja laulikust. 5) Lüroeepilised laulud: Lüürilised, jutustava sisuga, emotsiooni vool väga tähtis Nt: Loomine, Mehe-tapja Maie
3000-332 e.Kr. Egiptuses pidi kogu kunst näitama vaarao võimu ning uhkust. Suurteosteks olid Egiptuses püramiidid. 2. Mesopotaamias olid tähtsamaks skulptuuri ehitusmaterjaliks savi. See oli tollel ajal kõige kättesaadavam ning kõige kergesti leitavam. Veel kasutati Mesopotaamias ka sisseveetud kivimaterjale. Egiptuses kasutati aga enamasti kivi ja puitu, sest need olid neile hästi kättesaadavad ning nad oskasid neid ära kasutada. 3. Mesopotaamia skulptuuride reljeefid olid jutustava sisuga, enamasti olid reljeefid seotud ehitamisega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid (steele) ja vabafiguure. Ümarplastika ei kasutatud halva ning vähese materjali tõttu aga tehti kujukesi. Kujud olid kohmakalt kujutatud, aga ometi väga suursuguselt, tihti oli lisatud ka ornament ja kiri. Mesopotaamias domineeris reljeef. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest.
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane.
,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt. Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E. Lönroti ,,Kalevala“, sumeirte ,, Gilgameš“. Epiteet – omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna Näit. Ere päike, virk tüdruk Folkloor – rahvaluule Näit. Eestis üks tuntumaid rahvaluule kogujaid oli Jakob Hurt Fraseologism – tervikliku tähendusega sõnaühend Näit. Maailm – vanajumala katus
KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et
Ilukirjanduse põhivormid EEPIKA Zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell, valm, muinasjut. See kujutab üksiajsalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on see ise tegelane. EEPOS Ulatuslik lugu sidmuata kõnes. ROMAAN Jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus ja suure tegelaste hulk. NOVELL Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus. Lõpus on puüant. Novellid lõppevad tavaliselt ootamatult. LÜÜRIKA See on pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus (tema sisemaailm, elamused, mõtted). Lüürilises teoses on vabad mõtteseosed. Kõlaseoste loomisel on väga oluline sõna valik. DRAMAATIKA
REALISMI ISELOOMUSTUS ISELOOMUSTUS Kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal 19.sajandi keskpaigas. Sai alguse Barbizoni koolkonnast. Loobubuti väljamõeldud motiividest. Kõige tähtsam tõde. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. ISELOOMUSTUS Realistid üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Objektiivsus: Nad maalisid seda, mida nägid. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maaliti inimesi ja argielu, ka elu varjukülgi. ISELOOMUSTUS Kasutati looduses nähtavaid üksikasju, toone ja kompositsiooni. Tumedaid ja poriseid värve ei asendatud erksamate ja harmoonilisematega. Väga varjundirikkad. Kujutatud valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. JEAN FRANCOIS MILLET "Viljakoristajad" HONORE DAUMIER "Crispin ja Scapin" GUSTAVE COURBET "Tere, härra Courbet" KASUTATUD KIRJANDUS
Refräänsõnu kasutatakse regilauludes(kaske-kaske). Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid-
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks...
Kujutas inimesi lõbustusastutustest (teatrid, kabaree) Selgete piirjoontega; inimesed enamasti inetud ja labased Jug:19.saj lõpp püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistustes lähtuti taimedest; põhirõhk sujuvalt voolavatel joontel arhitektuur- hoone pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest (Estonia, Tallinna Draamateater) *Gaudi "La Sagrada Familia" (liivaloss) Maalid- sujuvad ja väljavenitatud figuurid, põhijoonte rõhutamine Ei taodelda ruumilisust Jutustava sisuga, legendiga. Palju tumedaid toone. *Gustav Klimt "Suudlus", "Juudit" *Akseli Gallen-Kallela "Lemminkäise ema" *Eduard Monch "Karje" *Konrad Mägi "Norra maastik" *Victor Horta arh "Hotel Tassel Brüsselis" (koridor) Fov:20.saj algus (prantsusmaa) Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine >>Kasutusel- erksad värvid, vormid üldistatud, muudetud perspektiivi ega detaile ei ole
ISESEISEV TÖÖ 1 MESOPOTAAMIA EGIPTUS Kasutatud materjalid: Savi, kivi hangiti välismaalt Kivi Reljeefi, Reljeefid jutustava sisuga, Reljeefid (madalad, värvilised) pitsatsilindrid, koonused, jutustava sisuga, ümarplastika ja ümarplastika takerdus ümarplastika reljeef olid laialt levinud kasutamine. kasutamine halva materjali Mis domineerib? saadavuse tõttu, aga kujukesi tehti ikkagi. Milliseid skulptuure Leitud Assüüria lossidest Giza püramiidide juures kaljus sümboolseid „valvureid“ raiutud sfinks-inimesepea ja lõvi on leitud
huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kuidas asjad maailmas päriselt on. Modernistlik arusaam keelest Uusi kunstilisi vorme otsiti nii kõlas kui ka kirjapildis. Luuleteksti puhul oldi üha vähem rahul traditsiooniliste riimi- ja rütmiskeemidega. Kujunes äratundmine et keel võib olla individuaalne ja subjektiivne
luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele
o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted: o Algriim- on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise
Realism Carmen Koov, Sigrid Sepp Üldiselt Realism on 19. saj G. Courbet poolt rajatud maalistiil Realism kujutab ümbritsevat tõetruult e. realistlikult Realsimi viljeleti kogu Euroopas ja Venamaal 19. sajandi lõpuni. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Realism on romantismi vastand Gustave Courbet Pärast 1848. aasta revolutsiooni veendus Courbet, et tema kohuseks on kujutada tegelikkust. Theodore Rousseau Theodore Rousseau sündis Pariisis ning tegeles algselt ettevõtlusega, kuid leidis endas peagi kunstniku. Jean Francois Millet Millet sündis talupoja peres ning pidas end surmani talupojaks
parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad • Töölaulud • Kommetega seonduvad tavandilaulud • Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud • Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Regilaulu žanrid • Žanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule. Näide • https://www.youtube.com/watch?v=lebVYcfBBzM Täname tähelepanu eest!
kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf) ● Videvik (sümf) ● Öö hüüded (poeem) ● Viirastused (poeem) ● Kellad (klaver) ● Liblikas (klaver) ● Männid (viiul) ● „Koit” https://www.youtube.com/watch?v=_vi3LO35TxQ ● „Liblikas” https://www.youtube.com/watch?v=H8ib759TXmY ● „Männid”
Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on
valgustatud Hea on kui pildistattav oleks heledam kui taust. Ülakehafoto = poolpikkuses portree Saab lisada tausta Kasutatakse rohkem ametlikude piltide tegemisel Keskkonnaportree Pildid, mis näitavad fotografeeritava elu. Üldjuhul sisaldab suurt osa modelli kehast, kes võtab osa tööst, hobist, igapäeva elust. Jutustava sisuga pilt. Grupi portreefoto Inimesed tuleb paigutada fotole nii, et nad oleks üksteisest sõltuvas poosis. Näod peaksid olema selgelt näha. Pilt peaks olema ühtlaselt valgustatud. Fotograafilise portree kvaliteet sõltub: Portreeritava näoilmest Fotoaparaadi asendist Portreeritava poosist Fotoaparaadi optikast valgustusest Töötlemisest jne. Portree tegemisel tuleb eraldada nelja liiki valgust:
Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhti...
EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole
· Maal tervikuna on laskunud poolvarju,tuhmidesse toonidesse · Maaliti varemeid,kalmistuid(Friedrich);paraadportreid,luupainajalik maailma kujutamine(Goya); rõhutas lihaseid,varje,moonutaud figuure(Füssil) · Esiplaani puudumine · Joonperspektiivi hülgamine Realism Tunnusjooned: · Hõlgas romantismile omase kujutuslikkuse · Kunstnikud ei lähtunud stiiliühtlusest · Kujutati igapäevaelu,tööstusstseene,lihtrahvast · Populaarsed olid jutustava süzeedega,ühiskonnakriitilised maaild · Ajaloomaalidel kujutati olustikku nt relvi,rõivastust · Varvide vastandamine · Hoogne pintslitõmme Impressionism Tunnusjooned: · Maaliti vabas õhus, püüti tabada atmosfääri muutumist · Väga hoogsad pintslitõmbed · Maastikumaali tugevaim periood · Maaliti äärelinnas,maakohas,mererannas · Maaliti ühte ja sama objekti erinevatel aasta ja päevaaegadel
" Kerri said (that) they had been waiting for the bus. AJAMÄÄRUSED Today --> that day Tomorrow --> the next day Yesterday ---> the day before Last week/month/... --> the week/month/... before Next week/month/... --> the next week/month/... This week/month/... --> that week/month/... This --> that These --> those Now --> then Ago --> before REPORTED QUESTIONS Kaudses küsimuses jutustava lause sõnajärg Ajavormid muutuvad samamoodi nagu jutustavas lauses He asked me ,,Whose book is it?" He asked me whose book it was. Lisa asked Tom ,,Do you like ice cream" Lisa asked Tom if he liked ice cream. Mia asked her ,,What are you doing?"
turu eeliseid. Näiteks on kergem vigu parandada ja turul on väiksem konkurents. Artiklis on palju elulisi näiteid. - Väljaandja: Memokraat - Kaasautor: - - Daatum: 09.01.2011 - Vorming: Arvamusartikkel veebis - Inforessursi identifikaator: http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ - Keel: Eesti - Õigused: © Memokraat Nimi: Õpperühm: 2. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html Allikakirje: Sergejeva, J. Koolalaplaste jutustava folkloori uurimine ja publitseerimine. Kasutatud 05.11.2015 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html - Pealkiri: Koolalaplaste jutustava folkloori uurimine ja publitseerimine - Autor: Jelena Sergejeva - Teema ja märksõnad: Folkloor; muinasjutud; laplased - Kirjeldus: Käesoleva artikli põhiteema on muinasjutud ning nende senine uurimine. Autor andis ka lühikese ülevaate lapi muinasjuttude temaatikast. Annab ettekujutuse
Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus
Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi. Esimest korda kasutas temaatilise materjalina originaalseid rahvaviise koos ‘’Kolmteist klaveripala eesti motiividel’’ (1941). Kirjutas instrumentaalmuusikat, kammer- ja orkestriteoseid. Tema Muusikaline käekiri on lüürilise karakteriga ning eepiliselt jutustava väljenduslaadiga. Väga kõrge koht loodusmotiividel (poeetilised pealkirjad). Helikeel on lähedane impressionistlikule laadile. ELUKÄIK Sündis Tartus 12-aastaselt alustas viiuliõpinguid, 1907. aastal oli Peterburi konservatooriumi viiuliklassis, kuid loobus sellest. Proovis õppida ka õigusteadust. 1919. -1940. aastatel oli Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud. 1940. aastast tegutses Tallinna konservatooriumi muusikaprofessorina.
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve ...
Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul) Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega Uuema rahvalaulu põhitunnused Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Hulgaliselt leidub mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi viiuli, lõõts- või torupilli saatel. Uuemat laulu esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema
can---->could will----->would must----->had to 4.Kui otsekõne saatelause on minevikus, muutuvad kaudkõnes järgmised sõnad: this--->that today---->that day these--->those yesterday------>the day before here----->there tomorrow------>the next day now------>then last week------->the week before ago--->before this year-------->that year soon--->later next month----->the next month 6.Kaudküsimuses on jutustava lause sõnajärg. Saatesõnana kasutatakse ask, want to know. Kaudküsimuse lõppu pannakse punkt. My friend asks me, Where is Tuhala? My friend asks me where Tuhala is. I ask, What was Mother Shipton famous for? I want to know what Mother Shipton was famous for.
· Maastik pidi jääma selliseks nagu see oli, ei mingit ilustamist · 17.sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsengu Peamised zanrid · Olustikumaal · Portreekunst · Natüürmort · Maastikumaal, eriti meremaalid kuna Holland sai oma rikkuse tänu merele Portreemaal · Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals · Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega. · Oskas tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal
põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada) HONORE DAUMIER GUSTAVE COURBET "Transnonaim'i tänav 1834" "Kohumine ehk tervist härra Courbet " VEEL TUNNUSEID · Maaliti seda, mida nähti · Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati · Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid · Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone · Toone ei asendatud erksamate või harmoonilisematega · Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas ILJA REPIN "Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile" REALISTID · Prantsusmaal: Gustave Courbet, Jean-François Millet, Honoré Daumier, Camille Corot, Henri Fantin-Latour, Rosa Bonheur
Nt (Söö-ge, lan-gud, joo-ge lan-gud) Meloodia lühike ja väikese ulatusega ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust Palju rühmaviise Esitus Eeslaulja ja koor Koor ühehäälne Lauljad olid põhiliselt naised Parimateks peeti suuremate kogemustega keskealisi või vanemaid naisi. Rahvalaulu zandrid Meeleolu ja elamusi vahendavad lüürilised laulud Sündmustest jutustatavad lüroeepilised laulud Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Pulmades Talgutel Kiigel Üksiklaulud
Vene muusika Kert Puusta Kujunemine 18. Sajandi lõpus. Samal ajal tegutsesid Euroopas Viini Klassikud. Vene algupärasele muusikale pani aluse Mihhail Glinka. 1862 rajati Peterburgi konservatoorium, asutajaks oli Anton Rubinstein. Kuni 20. sajandini kuulus vene heliloojate loomingus esikoht vokaalzandritele. Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus.
Nende muusika võib jaotada viieks: ● Tantsulaulud ● Rituaalsed šamaanilaulud ● Tseremoniaalsed laulud ● Nalja- ja lastelaulud ● Mängulaulud 5. Euroameerika Muusika - suurt mõju avaldanud Briti Kultuur. Traditsionaalsed laulud - ballaadid, mereteemalised laulud, kauboilaulud. Pillid - viiul, kitarr, akordion, suupill, banžo. 6. Kauboilaulud, hillibilly, cajun-muusika Kauboilaulud - 19. saj. lõpp, suguluses Briti ballaadiga, jutustava või lüürilise sisuga, saateks kitarr, banžo, suupill. Hillybilly - jutustavad kodumaa ajaloost, eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest, sageli vaimuliku sisuga, algupäraselt saatepilliks fiidel. Cajun-muusika - levis Kanadas ja USA’s, algselt jutustavad soololaulud, mida esitati pulmades ja matustel, hiljem muutus tüüpilisemaks pillikoosseisuks. 7. Afroameerika - kujunes välja Ameerikas veetud mustanahaliste orjade ja valgete muusikakultuuri sünteesina. 8
ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. See on tema loome kaalukaim osa. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Varjus ja päikesepaistel", klaveripalad ,,Kellad", ,,Liblikas", ,,13 klaveripala eesti motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad tema omad teemad rahvaviise ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja.
jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid. Tema olulisim luulekogu on 20
Kontserdid, Viiulikontsert. Kammermuusika, kvartetid,vintetid,oktetid. Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola lihtrahva tants, Polonese-poola kõrgklassi tants, Skertso-humoorikas klaveripala, etüüd- harjutuspala, nokturn-ööpala, prelüüd-sissejuhatus, ekspronts-hetkeline looming, ballaad- jutustava sisuga pala, kontserdid klaveril, klaverisonaadid,LEINAMARRS!! Revolutsiooniline etüüd, vihmapiiskade prelüüd, minuti valss, Lizt- Ungari helilooja. neli eluperioodi, u. 700 teost. Teoste ainestik kunstis ja kirjelduses. Lõi uue zanri sümfoonia poeem (13tk) lõi uue klaverimängu stiili , mis kõlas nagu orkester. NT: Amuunelmad, sümfooniline poeem:,,Tasso'' Oratoorium: Kristus,
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid
Kunstiteose analüüs Analüüsitav teos on „Eine murul“ ja autoriks prantslane Édouard Manet. Kunstnik elas 23. jaanuar 1832 – 30. aprill 1883 Pariisis ning maal valmis aastal 1863. Iseloomulikuks tehnikaks on katkestatud visandlikud pintslitõmbed. Monet ise ei pidanud ennast impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega. Kunstiteos „Eine murul“ loob harmoonilise ja jutustava meeleolu. Pildil on kujutatud metsaniitu, kus vestlevad kaks hästiriietatud härrasmeest. Nende vahel istub alasti enesekindel naine, kõrval kortsus sinine kleit ja korv puuviljadega. Alasti naisekeha kujutamist peeti solvavaks ja väärituks. Tagaplaanil kummardub oja kohale teine naine, kehakatteks särk. Manet pildil oli rõivastus kaasaegne ja reaalne. Maal on põikformaadis, sest pildil on maastik ja inimesed. Teoses on kasutatud
Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvorm. Iseloomustav: probleemide rohkus, suur tegelaste hulk, mitmekülgsus elu kujutamisel. )Kantsoon-Lembelaul, ülistab rüütlite armastust. Ilmalik laul. 2)Sonett-Levinuim luulevorm keskajal. 3)Ballaad- Luuleteos, mis on lüroeepilise sisuga. 4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine
annaabi.ee 
