Üliõpilane: Piia Kreitsman KLÕ-12Õ Rühm Kurekellad Laste vanus:5-6 Aeg: 14.november-18.november 2011 Nädala teema: Olen väike jutupaunik! Üld- Laps oskab käituda avalikus kohas viisakalt. oskused Laps oskab arvestada oma rühmakaaslastega mängides. Laps kasutab erinevaid vahendeid eesmärgipäraselt ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt. Mina ja keskkond Laps teab raamatut"Klaabu". Keel ja Laps annab edasi kuuldud teksti (raamat Klaabu) sisu suunavate küsimuste abil. kõne Laps tunneb tähemärki "A" ja oskab seda nimetada, kirjutada. Mate- Laps loendab 12 piires.
kuju võtnud kuri hing. See on üks näide sellest, kuidas Hamlet alati uuris välja, mis on tõsi, mis vale. Muidugi ei mõista ma Hamleti järske tapmisi täiesti õigustatuks, kuid samas ma ei mõista teda ka hukka, sest selleks ajaks oli ta otsustanud mitte kuulata oma mõistuse häält ning tegutses ainult emotsioonide ajel. Tapmine, mida ma absoluutselt hukka ei mõista, on Poloniuse pussitamine. Minu meelest sai ta selle, mida vääris. Ta oli suur jutupaunik, kellele meeldis kuulata teiste inimeste vestlusi, mis polnud tema kõrvadele mõeldud. Hamlet tõesti tappis ,,roti", kui ta Poloniust pussitas. Hamleti hullu näitlemine oli samuti minu jaoks õigustatud, sest nii sai ta võimaluse kritiseerida, ilma et keegi tema peale halvasti vaataks või teda karistaks, sest kõik halb, mida ta ütles aeti hulluse kaela. Minu jaoks olid Hamleti tegutsemine õigustatud ja arusaadav ning on võimalik, et kui ma
Ajavampiirid Dan Kennedy järgi 1 1. “Kas-sul-on-hetk”-tüüp - Temale sobival (ja sulle vägagi mittesobival) ajal astub sinu juurde ja küsib – “Kas sul on hetk?”. See võib olla 5 minutit, aga päeva peale juhtub seda päris mitu korda. Nagu enne oleme rääkinud – sellised katkestused on väga ohtlikud Lahendus: Pead määrama kindlad kellaajad, millal sind võidakse tülitada. Või paluda suhelda e-posti teel.. 2. Jutupaunik- Kogu aeg on midagi huvitavat rääkida. Ohtlik on just see, et on väga meeldiv inimene ja räägib väga põnevalt, uudiseid, kuulujutte, teinekord isegi mõne anekdoodi. Lahendus: Tuleb lihtsalt panna ajalised limiidid ja jälgida, et Jutupaunik liiale ei läheks. Ajavampiirid Dan Kennedy järgi 2 3. “Saame kokku”-tüüp Moto: Teeme koosoleku ja arutame asja. Lahendused: 1. Küsi: Mida me arutame? Äkki räägime telefonis kiirelt ära. 2
Hiljem kui ta ilmub jõuka aadliku koju ekstraavagantsele ballile, hakkab ta üha enam unistama suurejoonelisest elust. Kui ta hakkab võrdlema oma unistusi ja üksluist külaelu, satub ta sügavasse depressiooni. Tagajärjeks tema depressioonile ja loiule olekule jääb ta haigeks. Kui aga Emma jääb rasedaks otsustab Charlie kolida mõnda teise linna lootuses parandada nii Emma tervist. Uues väikelinnas Yonville'is kohtavad Bovarid Homaid, küla apteekrit, kes on väga särav jutupaunik ja kellele meeldib iseennast kuulda rääkimas. Seal kohub Emma Leoniga kes töötas notari juures kirjutajana. Leon oli väga tüdinenud maa elust ning talle meeldis tegevust leida läbi romantiliste novellide. Leonile hakkas Emma meeldima. Kuid kui Emmal sünnib tütar, ja jääb tulemata tema ihaldatud poeg, kurnab teda mõte olemaks ema langeb ta uuesti depressiooni. Nüüd aga puhkeb Leoni ja Emma vahel armastus. Kuigi kui Emma sellest lõpuks aru saab, et
Peale seda kui ta osaleb ühel suursugusel ballil ühe rikka aadli kodus, hakkab ta tihti unistama rohkem keerulisest elust. Tal on igav ja ta on masenduses, kui ta võrdleb oma fantaasiaid üksluiselt reaalse külaeluga, ja lõpuks tema loidus teeb ta haigeks. Kui Emma jääb rasedaks, otsustab Charles kolida teise linna, lootuses taaselustada Emma tervist. Yonville'i linnas kohtavad Bovaryd Homaisi, kes on linna apteeker. Homeis on pompöösne jutupaunik, kes armastab kuulata iseennast rääkimas. Emma kohtab samuti Leoni, õiglusametnik, kes nagu Emmagi on tüdinenud maaelust ja kellele meeldib rännata läbi romantiliste teoste. Kui Emma sünnitab tütre Berthe, siis emadus valmistab talle pettust. Ta oli ihaldanud poega ja ta on edaspidigi rusutud. Romantilised tunded õitsevad Emma ja Leoni vahel. Kuigi, kui Emma taipab, et Leon armastab teda, tunneb ta ennast süüdi ja hakkab kohusetundlikuks naiseks
lasteperioodika; temaatiline avardumine; stiili-zanri mitmekesistumine. 11. Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) - Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt). Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12
Kus sellised lood tulevad ? Miks neid lugusid tehakse, kas see on kadedusest või lihtsalt vajadusest ise parem välja paista. arvan, et inimesed kes neid lugusid sepistavad ja levitavad on ise kaelani pasas, kas see võib tulla sellest, et tahetakse mingeid juppe pihta panna. Eesmärk on ikka mingit võltsi muljet teisest inimesest üles ehitada. Teine võimalus on otsida üles kuulujuttude allikas ja temaga tõsiselt kõnelda. Tihti ei ole jutupaunik otseselt pahatahtlik ning hakkab oma tegevuse üle järele mõtlema, kui talle selle tagajärgi rahulikult selgitada. Tihti jaoks on tagarääkimine kaitsemehhanism, millega ebakindel inimene maandab oma hirme. Nende taha peitudes pole vaja väljendada otseselt oma emotsioone või arvamusi, võtta endale vastutust ebaõnnestumiste eest. Seepärast ongi harjumusest isegi soovi korral raske loobuda.
Ülbe, pettunud, vihane, igatsev, peab ennast teistest paremaks, kibestunud vanamees. Kaie Skalle Tantsija, Kapten Skalle tütar, Joosepi armastatu. Rõõmus, isepäine, sõbralik. Kai-Kadri Taavet Rabaraua abikaasa. Ronivere talu perenaine. Kade, ebasõbralik. Kanuska-eit Anu Maarva tuttav. Ahne, toriseja. Ane- teenija Ronivere talus, Madise naine. Ilus Martin Vaar Joosep Maarva sõber, reporter. Kritiseeriv, jutupaunik. Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja,
tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja
tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja Mari
rajaja) · lastekirjanduse arvestatav kunstinähtus ning rahvuskirjanduse hinnatav osa. 11.Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. · Tõlkekirjanduse kasv · Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt) · Lasteperioodika kasv (Täheke) 5 Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Soosituimaid teemad: Loodus: R.Rohi ,,Lapsed, linnud ja loomad" 1947 valikogu ,,"Laaned ja veed" 1949 valikogu
tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb. Jussil oli ülemäära kurb seda metsaveerelt piiluda, kui Andres ja
Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb.
ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb.
Missuguseid eesmärke täidab lasteraamatu illustratsioon? osa oma maa ja oma aja kunstist,selgitab teksti,kaunistab teksti,arendab fantaasiat, ilumeelt ja emotsioone,avardab silmaringi,teeb nõrga teksti tugevamaks, toob tekstis olulise esile Nimetage 5 lasteraamatuillustraatorit ja nende illustreeritud teoseid. 1. E. Valter ,,Sipsik”, ,,Krõlliraamat”, ,,Aabits”. 2. Raivo Järvi ,,Edev jänku”, ,,Mutionu pidu”. 3. Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra”, ,,Aabits”, ,,Jutupaunik”. 4.Henno Käo ,,Hinge korter” ,,Kui mind üldse olemas ei oleks”. 5.Viive Noor ,,Õnne soovib õnne” ,,Väike JÕULUSOOV”. 6. Heiki Ernits ,,Kaka ja kevad”, ,,Lepatriinude jõulud”, ,,Lotte olümpiaraamat”. R. Rohti, K. Ristikivi, H. Jõgisalu ja J. Rannapi loomalood. 1. Richard Roht „Väikesed rändurid“ (1934) jutukogu,„Noor elulaevnik“ (1934) – orvuksjäänud poisist ja
H. Jõgisalu - ,,Valel poolel: mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist'' '' 1998 Kes on kes ja mis on mis eesti kirjanduses O. Kruus, H. Puhver - Eesti kirjanike leksikon 1995, 2000 R. Krusten - Eesti lastekirjandus - 1995, lk 171, 182, 184, 206-207, 236 ,,Loomingu'' ankeet - Harri Jõgisalu - Looming 1984 nr 11 Ü. Tedre - Mõnus raamat vanadest aegadest - Keel ja kirjandus 1991, nr 1. Lk 55 - 56 H. Väli - Jutupaunik 1969 H. Väli - Mallega ja Kallega 1975, Lk 61 - 62, 75, 96 - 97, 165 - 167 H. Väli - Metsade ja merelaidude mees - Pioneer 1966, nr 9 25 Elektroonilised allikad epl.ekspress.ee/artikkel/371317 Märjamaa vald http://www.marjamaa.ee/?id=11277 Raamatukoi raamatupood http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?3806 http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=9931 http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/4/8558/harri_j%C3%B5gisalu
peale ei tulnud ja et naabri peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb.
peremees, see juurikas, tuli. Läbi matuse jorutab purjus Pearu kui refrääni juttu sellest, kuidas Mäe perenaine oma heleda jaalega sigu ajas. "Veart eit, veart eit sul, naabri peremees..." Pärast Krõõda surma peab Mari peres nii amme kui perenaise kohustusi täitma, väikest Andrest ei võinud piimata jätta (Mari ise ka lapse oli saanud just hiljuti) ja suur majapidamine vajas hoolt. Juss sai sellest alguses küll normaalselt aru, kuid saunatädi, vana jutupaunik ja keelekandja, pani talle pähe mõtte sellest, et Mari ehk ei tahagi sauna tagasi tulla kui üleval perenaist mängida saanud. Mees läheb aina närvilisemaks, eriti kui laste pärast Mari lihtsalt ei saa sauna tagasi minna. Armukadedus aina suureneb, kui jõulude ajal (jälle laste pärast) ei saa Mari Jussiga (jala) kirikusse minna, kuid järgmisel päeval, kui Andres teda kaasa kutsub, Mari läheb.
annaabi.ee 
