ja arvas, et noor Andres sobib suurepäraselt Vargamäe peremeheks, kuid Andresel olid teised plaanid. Nagu teisedki Mäe Andrese lapsed, ei tahtnud tema vanem poeg jääda Vargamäele, vaid minna kuhugi paremasse kohta. Sellele otsusele jõudis ta kroonus olles. 3. Kuidas kosis Juss Marit? Ühel hetkel sai Jussil Mari norimisest villand ning otsustas endalt elu võtta, kuid Mari takistas tal seda tegemast ning rääkis talle, kuidas ta tegelikult hoolib Jussist ning seejärel nad otsustasid abielluda. 4. Kuidas kontrollis Indrek Riia ausust? Indrek kontrollis Riia ausust teda salaja piiludes põõsaste vahelt, kui Riia oma kassiga Indreku linnupesa juures käis. Indrek tahtis tüdruku vahele võtta, aga ta pidi enne olema veendunud, et tüdruk on tõepoolest tema linnupoegi kassile andnud. Selleks ütles Indrek meelega Riiale, kus tema uus avastatud pesa asub.
!?! lk 30 -Pearu kui talu peremees tundub väga diktaatorliku ja kõikvõimsana, kelle ees kõik pere inimesed peavad lömitama ning pidevalt üritama teda mitte vihastada. -Iganenud arusaamised elust. Näiteks füüsiline tugevus ja jõud näitab, kes ,,kõvem" mees on. -Perenaine on kui puuri pistetud orav, kes seal oma ratast tallab... -Tundub, nagu Juss armastas Mari, kuid Mari viskas selle peale ainult kergelt nalja, kuid sellest hoolimata tundub Mari suure, sooja südamega ning tundub Jussist hoolivat. Kuid Juss lihtsalt ei saa Mari naljadest aru. Juss tundub ka olevat äärmiselt õrna hingega. (Juss armastas Mari, Mari Jussi ei armastanud?!?) -Poja sündi peeti raamatus positiivseks, kuid tütre sündi rohkem negatiivseks.
ning jumalasõna luges. See tegi mu meele väga hellaks. Oeh, no ei suuda seda meenutada, pisarad kipuvad jälle peale... Juss oli tore mees, mis sest, et tal kõverad jalad olid. Mäletan ikka, kuidas ma noorena tema üle lõõpisin ning laulukesi tegin. Juss on mamma-pojuke, nannipunnike! No, miks ometi nii läks, et teda enam pole. Ma tean, et käitusin tema suhtes ülekohtult, kuid ei tea miks ma seda tegin. Nüüd ei ole mul Jussist enam peale mälestuste midagi. Isegi Jukut ja Katat mitte.(pühin pisaraid) Aitab nüüd pisarate valamisest, pean minema. Muidu veel lapsed näevad ning seda ma ei taha. Lähen parem vaatan mida sulased teevad. Nendega olen ma ikka hästi läbi saanud. Oskan alati neid kuulata ning vajadusel isegi nõu anda. Aitab lobast!
lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased-Vargamäe kandis elav rahvas 5. Sauna-Juss teeb enesetapu, tähistati nelipüha, tegeleti heinatööga, Jussist ja Marist sai paar, Maril ja Andresel sündisid lapsed. 6. Liisi, Maret, Anni(suri ära) ,Indrek ,Ants , väike Andres. 7. Sauna-Juss, Mari mees, teeb enesetapu. Krõõt jäi aina nõrgemaks. Peale viimase lapse, poisi, ilmale toomist ei suutnud ta enam edasi elada ja suri. Enne seda soovis ta aga, et Mari hakkaks talu perenaiseks ja kasvataks üles tema lapsed. Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. 8
perenaiseks. Mari tegigi nii, kõik olid õnelikud peale Jussi, Mari mehe. Naine lahkus saunast jättes Jussi teise mehe pärast. Ta oli õnnelik,et sai parema elu peale, aga Juss mitte. Mees käis teda palumas, et too sauna tagasi tuleks, sest kokkulepe oli selline, et Mari tuleb sealt varsti tagasi, kuid asjatult. Ta ei tulnud. ,,Igaüks tunneb ainult iseenda südant," ja peabki tundma. Mari järgis seda, mis süda talle ütles, kuigi tal oli ka Jussist kahju. Möödusid päevad ja Juss enam ei suutnud, tegi enesetapu. Pärast seda polnud enam Mari elu endine. Mari õnn oli Jussi õnnetus. Selleks et õnnelik olla peab palju vaeva ka nägema. ,,Tee tööd, siis tuleb ka armastus" nagu on Tammsaare oma teoses öelnud. Miski siin elus ei juhtu ise, peab pingutama. Raha ja jõukus ei kuku sülle, see tuleb väja teenida. Andres töötas palju, et talu oleks korras ja kõik sujuks hästi. Ta leidis naise, kelle tõi enda juurde elama
a)Jussi surm jäi painama b)Mari hoidis salaja alles Lullu lorilaulu ja see külvas Vargamäele nukrat meelt. c)Andrese arvates käitus Mari perenaisena ikka nagu Sauna Mari- iga tühise asja pärast vaevas südant. Mari pidi arupidama kuidas oleks käitunud Krõõt tema asemel. Andresele valmistas abielu Mariga pettumuse, sest neil olid teineteisel omad mured ja rõõmud. Lõpuks oli töö ainuke õige ajaviide, ajatapmine, ning tõsine lohutaja. Mari ei julgenud Andresega Jussist rääkida ja mees ei pannud märkamagi, kuidas ta kannatas Jussi meenutuset all. Andres läks alati marru, kui sai aru, et Mari tema õigluses ja õiguses Pearu vastu kahtleb. Maril oli vahel tundmus, nagu ta oleks Indreku sigitusele oma südames aluse pannud juba enne Jussi surma ja surm oleks nagu sellest alusest tekkinud. Indrek oli nagu piinav etteheide Marile. Mari muretses, miks on Indrek nääpsuke ja nõrguke, kui Jussi lapsed olid hoopis tuiakamad
kuna siis sai ta Mari endale naiseks võtta. Aga muidugi tundis Andres Marile kaasa Jussi surma puhul, aidates matustel ja olles toeks Marile. Kuid ega selleks korraks ei olnud surm Vargamäelt kadunud. Nüüd vaevas lapsi haigus, mis lõppes surmaga. Haigeks jäid Oru, Hundipalu, Ämmasoo ja Rava lapsed. Ühel päeval maeti korraga 8 last. Vargamäel suri Andrese tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Aeg möödus ja lapsed kasvasid aina täiskavanumaks, aeg oli nii kaugel et lapsed armusid juba ja nii juhtus ka Liisiga, kes oli Andrese tütar, ja Joosepiga, kes oli Pearu poeg. Kuid ega vihavaenlased ei saa ju lubada et nende järglased suhtlevad omavahel ning seetõttu suhtlesidki Joosep ja Liis salaja, sellest teadis ainult Mari, kuna tema oli alati laste poolel. Tõde oli see, et Vargamäel poleks need kaks noort
28.Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu? Krõõt tahtis enne surma, et Mari jääks Mäe pealsele perenaiseks. Sammuti oli abielu põhjuseks laps, keda Mari ootas. 29.Miks ei kujunenud see abielu õnnelikuks? Sest Mari ei armastanud tegelikult teda ja oli Andresega vaid lapse pärast ja seetõttu, et Krõõt nii tahtis. 30.Mis suhtes valmistas abielu Andresele eriti ränga pettumuse? 31.Iseloomustage Mari muresid ja hingepiinu. Millest need tulenesid? Need tulenesid Jussist ja tema surmast. Mari tundis end selles süüdi, et Juss end üles poos. 32.Iseloomustage Pearu abielu oma "lambasihvriga". Ta oli väga leppiv sellega, et Pearu teda peksis ja sõimas.
Mõtte formuleeringus ei pruugi problemaatilisus rõhutatud olla, see võib esineda varjatult. Näiteks, Juss on hea mees on formuleeritud kui kategooriline üldjaatav otsustus. Kuna otsustus sisaldab hinnangut, mis on kellegi arvamus, siis saab seda tõlgendada problemaatilisena. Kui arutlejaks on Jussi pruut Maali, siis tuleks Jussi kohta öeldut mõista: Juss on loodetavasti hea mees. Seepeale võib naabrimees Juhan õlgu kehitades märku anda, et temal on ükskõik, mida keegi Jussist arvab; Rosalie jääb erapooletuks, sest tema on veendumuselt vanapiiga; Johannal on teistsugune kogemus ja vastavalt ka arvamus Jussist kui mehest on erinev Maali omast jne. Mõtetu on küsida, kelle arvamus on tõene. Iga arutleja peab enda seisukohta tõeseks ja teiste oma ekslikuks. Kuid Jussi kui hea mehe reitingut on võimalik ligilähedaselt kindlaks määrata, kui küsida teatud hulga inimestelt nende arvamust Jussist. Sel viisil toimub üleminek subjektiivselt arvamuselt objektiivsele
Peeti matused, kui aga koju jõuti leiti juba järgmised lapsed surnuna, neile järgnesid ühekaupa teised- kokku suri Kassiaru peres 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Lapsed muutusid aga peale haigust kurvemaks kui nad enne olid olnud, sest nende õigusi kärbiti ja ei lastud enam sinna kuhu nad oleks väga minna tahtnud- enne olgu peaaegu surm kui niisugune elu. Vanemad lapsed rääkisid noortematele rõõmsamatest aegadest ja tegudest, millest pisikesed aga midagi enam ei mäletanud. Mõneks ajaks polnud surma ega haigusi lastel ega ka vanematel.
minnakse esimest vett laskma. Pearu aga laseb ise vee lahti. Et teistele tünga teha. Pearu tegi aga tükke edasi. Et mitte ise oma lõhutud aeda parandada, hakkas ta Andrese hobuseid koplist oma põllu peale viima, et nii sundida naabrit aeda parandama. Tööd ja tegemised jätkuvad. Krõõda elu läheb raskemaks. Ta on nõrga kehaehitusega ja peab pidevalt töötama. Lisaks laste eest hoolitsema ja pidevalt sünnivad uued. Juss püüab Marile külge lüüa. Mari hoolib Jussist aga pilkab teda. Jussil aga on niigi elu otsas ja ta läheb ennast üles pooma. Mari ehmatab ära ja veenab Jussi ümber. Lubab ta enda juurde aita lasta. Varsti peavad pulmaplaane ja tahavad sauna elama minna. Hakati ehitama uusi kambreid. Krõõt on tööst ülekoormatud. Ta tahaks ka väheke puhata. Mari ja Jussi pulmaplaanid tulevad välja ja Andres lubab pulmad korraldada. Madis oma naisega saunast ära Pearu maadele, kuna arvab, et kahele saunikule jääb muidu kitsaks
Juss läheb pussiga metsa, kuuskede vahele. Kukub ja puss lõikab jalga, võtab siis pükstelt tolle sama vöö millega eelmine kord tahtis ennast üles puua ja poobki ennast üles. Juss maeti laupäeval, kuna siis palju rahvast ei liigu, maeti surnuaia müüri taha, mitte surnuaeda. Andres pidas ise kõne. Mari otsustas Mäele jääda, tema lehmgi toodi tallu. Mari ja Andres käivad surnuaias, ei lausu sõnagi. Pearu tuleb Eesperre, täis, räägib Jussist ja Krõõdast, nutab. Andresel ja Pearul oli väga palju kohtuprotsesse üksteisega. Andres läks ühel ööl koju ja nägi, et Pearu on tema rukkis vankriga, ise täis ja magab. Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi. Kõrtsis ütles Andres Pearule 30 rubla eest, et ta ise vedas Pearu rukkihakkisse. Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud, kuna nägi Jussi pussi.
lähemad tuttavad, kuigi ka kontvõõraid saabus üksjagu. Teiste seas ka Laulu Lullu, kes krõbistas klaasi süüa nagu jääd, väänas aruheinu keresse nagu mõni mäletseja ja valas pudeli õlut endale kurgust alla, ilma et oleks kordagi neelatanud. Laulu Lullu laulud aga polnud alati just kõige meeldivamad kuulata, kui siis ainult nooremate poiste hulgas tekitasid need palju naeru ja elevust. Kuna Oru Pearu ei saanud ilma Andresega kemplemata kuidagi elatud, lasi ta Lullul Jussist, Marist ja Andresest ühe laulu teha, mida aga Eespere peremees pulmas kuulda ei tohtinud. Andresele oli aga poiste naermine tundunud kahtlane ning kui teda ennast ei lubatud kuulama, siis saatis ta enese asemel kellegi teise, keda ei teatud karta, ja see avaldas värskele peiule laulu sisu. Teada saades, sai Andres tulivihaseks ning lasi kohe poisid minema saata. Marile ei tahtnud ta aga põhjust öelda, miks ta poisid oli ära ajanud. Kuid Mari pinnis
- Kingu Priit- naist ega ka lapsi polnud - Riia-(Pearul) madal ja matsakas plika, kes karjas käis - Liisi ja Joosep- neist sai paar ja nad lahkusid Vargamäelt Õnnetu talv: Jaska peres suri kokku 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. I osa väga põhjalik kokkuvõte https://abimaterjalid.blogspot.com/2012/11/tammsaare-tode-ja-oigus-i-osa- kokkuvote-pohjalik.html I osa lühem kokkuvõte http://meeldiblugeda.blogspot.com/2017/11/tode-ja-oigus-ahtammsaare-1926- tode-ja.html II osa- https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II V osa raamat https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_V V osa https://abimaterjalid.blogspot
lapsi paariks tunniks hoidma tulla, et Mari ka hinge tõmmata saaks, ja nii sündiski - Mindi hobuse ja vankriga, Juss luuras neid metsast, oli armukade - Kui kirikust tagasi tuldi jäi Mari lapsi imetama, Juss oli kurb ja vaikne, saunatädi üritas poisiga juttu teha, aga Jussil polnud midagi vastata, lõpuks läks noormees ka peresse vaatama, mis seal toimub, sauna-Madis manitses saunaeite, et see oma nina teiste asjadesse topib, eit ütles et tal Jussist kahju, kuid see Madist ei kõigutanud, käskis siiski vait olla ja eemale hoida - Juss tahtis Marilt aru pärida, miks naine peremehega läks kirikusse aga temaga mitte, küll aga tuli tema etteheitvast küsimusest mitu uut küsimust ja nii jäi asi lahtiseks, Mari ütles mehele, et kui ta too ei taha, et Mari peremehega kirikus käiks, siis ta enam ei lähe ka - Andres pani Mari ebameeldivasse olukorda, sest rääkis sama juttu nagu Krõõt, et Mari oleks
väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei lubata. kauplema. "Mõni mees, kes koha võtab, kust mina kaks peremeest välja XXIX Kogu ümrusel oli laste suremine veel meeles. Mari oli väga löönud. Löön ka sinu," ütles Pearu. "Kolme armastab jumal: kolmas kurb, sest ta mõtles kogu aeg Jussist, kelle pärast jumal Andrest ja Marit jääb," vastas Andres. karistas. Rõõmsameelset meeleolu tõid Vargamäele sulane Jaagup ja IV Tagapere ootas peremeest koju. Pearu tuli ja tahtis kaevu oma tüdruk Leena. Jaagup hoidis kroonust kõrvale. Jaagub armastas Roosit häda teha. Lõppes rahulikult. ja sai sellepärast külapoistelt peksa
Ta judis tpselt rongile, mis tuli linna poolt. 28. peatkk Hmarikus judis Indrek Vargamele. Liine(tema de) oli vga llatunud kui Indrekut ngi. Rkis talle kui haige ema on ning et ta jb iga pevaga jrjest vetimaks, oigab aina oma valudes. Peale vestlust isaga lks Indrek ka ema vaatama. Ta sai aru, et ema on testi vaevas olnud, sest ta oli tundmatuseni muutunud. Ema vitis, et valud on tal sellest kivist, mis Indrek lapsena viskas ning millega ta pihta sai. Ema rkis talle oma esimesest mehest Jussist, kes enne enda lespoomist oli tahtnud Indreku isa Andrest tappa. Juss maeti aia taha ning ka ema tahtis oma matmispaika sinna. Indrek lubas teda aidata. 29. peatkk Indrek lks tagasi eeskambrisse. Ta rkis isaga ning lubas emale linnast mnda kangemat rohtu tuua, mis natukenegi valusid leevendaks. Siis kis ta lbi kik laudad ja vaatas le loomad. Ants tuli Indrekut vaksalisse saatma, et see saaks ise rongiga linna tagasi minna. Ants lks tagasi koju, Indrek ji rongi ootama
Mari kahtles kaua, kuid oli nüüd valmis Andresega abielluma. XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja jutule. Neil tuli õpetajat kaua veenda, et ta abiellumiseks nõusoleku annaks. Mari ja Andrese pulma tuli ka kutsumata külapoisse, kes suure huviga Laulu-Lullu laulu kuulasid ja irvitasid. Kui peremees laulu kuulama tahtis minna lõpetas mees laulmise. Andres lasi ühel külalisel laulu sisu välja uurida. Laul oli Andresest, Marist ja Jussist (Pearu tellitud laul).Andres vihastas ja lõi Laulu-Lullut ning viskas kutsumata külalised välja. Laulu-Lullu lubas endale, et ta täiendab laulu. Mari soovis meeleheitlikult teada saada, millest laul oli.Ühel hommikul leidid ta aidast kirstukapist lauluraamatu vahelt selle laulu sõnad. Ta luges laulu läbi ning otsustas seda Andrese eest varjata. Nüüd hoolitses ta selle eest, et aita alati lukustatud oleks. XXIII Mari peitis laulu kirstu põhja riiderullide alla
Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga
ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi 14 polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Räägiti et aasta tagasi sai üks suur joodik ja kange kakleja imelikul viisil surma. Kogus ei selgitanudki välja kelle süü läbi asi juhtus. Kuulati üle Kassiaru Jaska, Aaseme Aadu, Oru Pearu, Hundipalu Tiit, Ämmasoo Villem, Rava Kustas ja palju teisi (nende lapsed surid). Kõik arvasid nüüd et Jaska oligi selle mehe surmas süüdi, sest temal suri kõige rohkem lapsi. Teised olid aga süüdi selles et nad
üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Räägiti et aasta tagasi sai üks suur joodik ja kange kakleja imelikul viisil surma. Kogus ei selgitanudki välja kelle süü läbi asi juhtus. Kuulati üle Kassiaru Jaska, Aaseme Aadu, Oru Pearu, Hundipalu Tiit, Ämmasoo Villem, Rava Kustas ja palju teisi (nende lapsed surid). Kõik arvasid nüüd et Jaska oligi selle mehe surmas süüdi, sest temal suri kõige rohkem lapsi. Teised olid aga süüdi
annaabi.ee 
