VÜRST GABRIEL Eduard Bornhöhe Küsimused ja tööülesanded arvestuseks LUGEMISKONTROLL 9. KLASSILE 1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus? 2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees? 3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud? 4. Kellega junkrud kohtusid? 5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel? 6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13
aastatel), teist uueks ajalooliseks koolkonnaks (tekkis 70. aastatel). Vana ajalooline koolkond võitles ühelt poolt klassikalise poliitilise ökonoomia seisukohtadega, teiselt poolt utopistliku sotsialismiga. Uus ajalooline koolkond astus võitlusse marksismiga Seisukohad: eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu (igal rahval olevat oma seisukohad ja eksisteerivat oma majandusarengu teed). 5) Tuli keskenduda suurtööstusele. Junkrud e suurmaaomanikud. Kapitalistlik/ettevõtja/kodanlik ideoloogia. Esindas suurettevõtjate huve 6) Saksamaa pooldas kapitalistlikku arengut. Utopistid tahtsid eraomandi likvideerimist e likvideerida olemadśolev keskkondlik kord.
kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesaksamaal olid pisikesed talud,mõisaid plnd.Kasvatati viinamarju ja tehti veini.Riigi synd:2 suuremat konfliktikeskust.Berliinis toimus rahva ja sõjaväe kokkupõrge,kuningas vabandas rahva ees,et ei kukutataks.Mynchenis oli Lola montes asja põhjustaja,sest lubas kuningale naiseks minna,siis kui too ylikooli sulgeb.1848.Revolutsiooni ajal tuleb
Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks. 1315 Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale 1329 ka tütrele 1397 Jungingeni armukiri > Harju-Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni 1450 Tartus Jungingeni armukirja soodustused 1524 Saare-Lääne piiskopkond Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus 14. saj kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus. Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi) Läänistamata maade haldamine ja majandamine > ametkonnad (suured halduspiirkonnad), võisid hõlmata mitut kihelkonda, keskmeks ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Maaisandate omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskoppide võimuvõitlus. Poliitilised intriigid, kodusõjad. Vahekohtunikuks paavst.
Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks. 1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus? 2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees? 3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud? 4. Kellega junkrud kohtusid? 5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel? 6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13
Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja vasallitruuduse vandumine investituur sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja sõlmitakse leping, vastastikused kohustused. Kui üks pool ei täida kohustust, leping kaotab kehtivuse. Leping on isikuline minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Kuningas on kõrg- Keskaja alguses kõige väiksema maa-alaga. Tema maad kutsutakse domeeniks. Benefiits
täitmata jätmise korral vasallsuhe katkes. Vasallisuhete sõlmimine toimus investituuriga. Vasall vandus senjäärile truudust, tasuks andis too vasallile maavalduse- lääni. Seal omati piiramatut võimu; hierarhiline üks lepingu poole teisest kõrgemal; isikuline kehis põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Tagajärg: vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustatud. Väikefeodaalid rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud. Suurfeodaalid krahvid, hertsogid, vürtsid, grandid, parunid. Kõige tipus kuningas süserään. Heraldika - Rüütliseisuse liikmeil kombeks lisada oma ristinime juurde kohanimi ning tarvitada sugukonna tunnusena vappi pärilikult edasiantav sümboolne värviline märgis, mis on loodud kindlate reeglite alusel. Ajapikku hakati koostama aadlimatrikleid. §7 Viikingid ja nende kultuur Viikingid olid põhjarahvad, Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Mitme
teoreetitsemises tähendas kapitalismi kaitsmine kapitalismi arengu preisi tee kaitsmist. Kaitsti feodaale. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Oma arengus läbis Saksamaa ajalooline koolkond 2 peamist faasi: -1840-ndad, seda iseloomustab võitlus klassikalise majandusteaduse seisukohtadega mis tulid Saksamaale seoses tolliliidu moodustamisega. Sellest ajast algas tegelik import Inglise ja Prantsuse majandusteaduse import. Preisi junkrud olid huvitatud põllumajandussaaduste ekspordist ning kaubandusvabadus pidi seda soodustama. Asus ründama utopistlikke sotsialiste teist äärmust. - 1870-ndad, Saksamaa ajalooline koolkond ründas marksismi. Klassikalise majandusteaduse ideed oldi vastavalt olukorrale Saksamaal vastu võetud, kuid võitlus vasakpoolse äärmusega jäi endiselt nende eesmärgiks. 19 saj Saksamaal suurtööstuse rajamine. Saksamaa poliitiline ühendamine ning
Istanduste omanikud USA-s Lõuna-Ameerikas tulid hästi toime ja pooldasid vabakaubandusst. See oli algusest peale turule orienteeritud tootmine(soodne kliima jne). Istanduste põhiline turg peale USA siseturu oli Kesk- ja Lõuna-Ameerika kuni tehnilise progressini (st laevanduse arenguni, siis euroopasse eksportima). Preisi junkrute põhiturg oli Lääne-Euroopa (seal hulgas Lääne-Saksa ja sealt edasi, mööda Läänemerd) Hiljem muutus kui Saksamaa ühines, enam ei pooldand junkrud vabakaubandust. Usa-s jäi situatsioon samaks. Teema 19 Ajalooline koolkond Saksamaal, Friedrich List Ajalooline koolkond. Majandusteadust peeti eelkõige normatiivseks teaduseks. Arvasid, et väär on tegeleda väärtus- raha palga kasumi maaomandi jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses pole. Eitasid. Kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Tugev natsionalism. 19 saj Saksamaal suurtööstuse rajamine
isanda sõjaväes, toetada isanda poliitikat, nõuandmine, vajadusel lunaraha maksmine (kui isand langeb vangi) Senjööri ülesanded: (lääniisand) Lääni andmine, vm. Tulusa ametikoha andmine, Vasalli kaitsmine Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht. LÄÄNIPÜRAMIID Kuninga süserään. Suurfeodaalid- krahvid, hertsogid, vürstid, grandid, parunid. Väikefeodaalid- rüütlid, hidalgod, skvaierid, junkrud HERALDIKA Ajaloo abiteadus- teadus vappidest. Rüütlite sugukonna tunnusena kasutati vappi. Vanimad on kolmnurksed. Mida keerulisemaks vapikilp muutub seda hilisema vapiga on tegu. INGLISMAA KUJUNEMINE 1066 hakkavad Inglismaad valitsema Normannid. KÕRGKESKAEG 11.(teine pool)-14. saj KESKAEGNE PÕLLUMAJANDUS IX saj-ks oli feodaalsuhted põhiliselt välja kujunenud. Kadunud olid vabade talupoegade kiht. Sõltuvate talupoegade kiht kujunes järgmiselt
pärandada. 1329 laiendati pärimisõigus tütardele. 1397(1450 Trt pk, 1524 S-L pk) nn Jungingeni armukirja alusel muudeti Harju-Virus läänid päritavaks mõlemale soole ka kõrvalsugulusastmetes kuni 5.põlveni-seega läänid võõrandamatuks omandiks pm > vähendas maaisanda võimutäiust. Ordu alal kehtis keskaja lõpuni lääni mittepärandamise pm. 14.saj kohtuvõim talup üle vasallidele, ennem maaisandal. Vasalli-senjööri suhe muutus fomaalseks>"rüütlid" ja ,,junkrud" kui omaette seisus> läänistamine maj kaalutlustel mitte sõj. Läänistamata maad jaotatud ametkondadeks, need vakusteks(4-6 küla). Sks ordu ja p-de võimvõitlus, algab 13.saj, mil Mõõga ordu ja Riia p õiguslik vahekord jäi tõpselt määratlemata-Liivim p-d eesotsas Riia pp väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab p-dele alluma v olema neist lauaa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei
Kehaline kasvatus keskajal. Germaanlaste sõjalis-kehaline kasvatus: jooksmised, hüpped, visked-heited, ratsutamine, ujumine, mõõgavõitlus, maadlus ja vb ka suusatamine ja uisutamine. Rüütlikasvatus: seisuselt kõrgema feodaali õukonnas kujundati välja rüütlile vajalikud oskused. Kuni 7aasta vanuseni kasvati poisse kodus; 7- 14aastased: lääniemanda paazid; õpetati käitumist ja häid kombeid ; 14- 21aastased: läänihärra relvakandjad(junkrud), kes saatsid oma isandat sõjaretkedel ja turniiridel; õppisid võitlusvõtteid ja käitumist seltskonnas 20-21aastaselt toimus rüütliks löömine rüütellikkuse koodeks kujunes välja 12. sajandiks; rüütel pidi lähtuma kolmest põhimõttest: ustavus, heldekäelisus ja vaprus rüütli seitse voorust: ratsutamine, ujumine, relvakäsitsemine ja vehklemine, jahipidamine, vibu- ja ammulaskmine, malemäng, luuletamine ja laulmine
Jumalaga, junkur.» Võõras pööras junkrule selja ja tegi minekut. «Pea kinni! Hoi, sõbrad!» hüüdis Risbiter. Kaaslased lähenesid kurelt ratsutades. «See on kahtlane inimene,» seletas Risbiter, «vist vene salakuulaja. Me peame ta mõisa kaasa võtma.» Noor talupoeg silmitses uurivalt, aga ilma kõige vähema arguseta uhkeid ratsamehi, kelle seltsi ta nii ootamatul viisil oli sattunud. «Kes sa oled?» küsis Delvig. «Rootsi kuningas!» kostis võõras tõsiselt. Junkrud pidid vastu tahtmist naeratama. 236 «Ära nii palju naljata, talupoeg, sa võiksid seda kahetseda,» hoiatas Delvig. «Kui ise teate, et mina talupoeg olen, miks te siis veel küsite?» ütles võõras õlgu kehitades. «Mis seal palju lõriseda!» hüüdis Risbiter, kärsitult. «Ma viskan talle silmuse kaela ja lasen teda enese järele traavida. Astu siia, talupoeg!» Risbiter tegi oheliku otsa sadula küljest lahti. Et aga talupoeg paigast liikuda ei tahtnud, siis
riigi · Tsentraliseerimine: nt uued keskametid · Riigiametit pole võimalik osta · Põhimõte: Kõik seisused peavad riiki (mitte kuningat!) teenima 1. Kuningas valitseb ainuisikuliselt nõunike ja sekretäride abil ja jälgib ja kontrollib isiklikult kõike. · Iga-aastased kontrollreisid maakondadesse: Riigiametnike töömoraal ja riigitruudus · Hoolekandeküsimused · Aktiivne kultuuripoliitika 2. Aadel (Mõisnikud,junkrud) · Andis ohvitserid ja kõrgemad riigiametnikud riigi teenistusse. · Kuninga ja riigi heaolu sõltusid aadli toetusest 3. Kodanlus · Ei ole suur ega tugev · Merkantilism: majandus oli riigi eestkoste all (manufaktuuride riiklik toetamine) 4. Talupojad · Olid aadlikest mõisnike sõltlased · Pidid teenima Preisimaa armees reameestena · Kuna Preisimaa ühiskonna, majanduse ja armee III Moodsad õigusreformid
25.okt õhtul, lahkudes II nõuk kongressilt, kogunesid vähemlased ja parempoolsed esseerid Petr linnaduuma ruumidesse, kutsuti vana KTK liikmed, talurahva Nõuk KTK liikmed ja mõnede vasakmeelsete revol demokr esindajad, koosolekul moodustati Kodumaa ja Revolutsiooni Päästmise Komitee, mis pidi astuma vajalikke samme enamlaste riigipöörde kukutamiseks. 29.okt vallandas see enamlaste vastase väljaastumise, relvajõududeks peamiselt ohvitserid ja relvakoolide junkrud. Arvuliselt vähemuses, otsustav tegutsemine näis tagavat teatava edu. Enamlased panid massiivse ülekaalu maksma kiiresti, 31.okt- ks väljaastumine maha surutud. Vb oleks suudetud midagi saavutada, kui oleks suudetud Petr siseste ja väliste jõudude kootööd koordineerida. Kerenski oli midagi kiiresti kokku kraapinud, 3.kasakakorpus- Kornilov oli pannud Petr poole liikuma, kasakad ei sallinud enamlasi silma otsaski
annaabi.ee 
