Kasvavate riisikote ajastul nõuti õiguse rakendamisel üha enam täpsust ning vaja oli õigusteadusliku meetodit. Linnavalitsus vajas juriste, et need aitaksid tööandjal vältida vigu ja jälgiksid piinliku täpsusega õigusest kinnipidamist. Neilt nõuti suurt administratiivset võimekust. Sündik juuraharidusega isik, kes töötas linnajuristina, tihti kuulus raadi ja on võrreldav bürgermeistriga. Tunti rae koosseisus ka kui kirjutajana. Vaenus, jumalarahu ja maarahu: Tihti ei omanud üksteise kõrval elavad ühendused üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt vaenusest, tahtis ta sellega teostada oma tegelikke nõudeid ja sundima võlglast täitma oma õiguskohustusi
ametikandja, kes tohtisid sissetulekuid saada üksnes kuningalt ja ka nende kohustused olid vaid kuninga ees. ,, Rändav kuningas": Varakeskajal baseerus kuningavõim ( eriti Skandinaavias) suuresti religioonil ning kuningas esines kultuspidustustel kui jumala kehastus. Usuti, et maad mööda rändav kuningas, kes kogus makse ning andis vastu rahu ja viljakust, kehastas jumalat. Omaabi- asja valdajale antud õigus oma valdust ründe vastu jõuga kaitsta. Nt jumalarahu kehtestamine oli esimene katse takistada omaabi, faida- omal jõul õiguse otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega
Enamik rüütlitest olidki läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikse külaga. Nii suur- kui ka väikefeodaalid kuulusid kõik sõjameheseisusesse, mida üha enam tähtsustama hakati. Kuningad hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid olla eeskujuks. Sellele aitas kaasa ka kirik, kes püüdis panna rüütleid teenima ristiusku, andes nende seisusele religioose tähenduse. Kirik astus vastu ka feodaalsõdadele ja kehtestas mitmel pool jumalarahu ehk aja mil sõdimine oli keelatud. Keskaja jooksul muutus madalat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujenes järk järgult pärilik seisus aadel. Rüütlieepikal oli kolm põhimõtet: 1. ustavus kuningale kuuluv poliitiline ustavus oli kõige nõrgem. Sellest tugevam oli vasalli ja isanda vahline suhe ja kõige tugevam oli suguline side. 2. heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak tuli jagada perega
kuulus võim. DUX Herzog sõjapealik REXmeer+zug kuningas Krahv tähenda esialgselt kuninga ametnikku, kes esindab kuningat piirialadel. Margid> alad, millel on vilets poliitiline kaal. Asevalitseja markkrahv e Markii “Rändav kuningas” “Omaabi” kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, siis võib teda käsitleda türannina ning türannide vastu on õguspärane võidelda. Jumalarahu: Jumala rahu ehk Pax Dei, rahva kogunemiskohtades on vägivald keelatud (kirik, turg) lisaks inimesed keda ei tohtinud puutuda: vaimulikud, kaupmehed, talupojad, naised. Reeaalselt selle kehtestamine ei õnnestunud ning kuulutati välja ajajärkusid, mil ei võinud vägivallatseda, Treuga Dei MAARAHU, landfireden: pole kiriklikku päritolu, vaid valitseja käsul Territoriaalriikide tekke algus Läänikord ja selle kujunemine.
luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. Skriptoorium ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid. Dormitoorium ühine magamisruum ordus. Peatükk 16-17 Jumalarahu kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest. Paremini aitas sõjakuse väljapoole kanaliseerimine (ristisõjad). Ristisõdade suunad läänemere äärde, läänemere lõunakaldale, idamaadesse. Idamaade ristisõdade põhjused Jeruusalemm ja Palestiina Jeesuse kohad; et saata tülikam seltskond sõtta; alade tagasivallutamiseks; kaubateede taasavamiseks; kristlastest ristisõdijatele
kandsid kas hertsogi (van sks heerzog väejuht) või krahvi tiitlit. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui varakeskajal oli võimalik rüütliseisusesse tõusta teinekord ka madalamat päritolu meestel, siis kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine eeldas lisaks päritolule ka sõjalisi treeninguid ja seisusekohast kasvatust. Tulevane rüütel alustas teenistust paazina mõnes aadliperekonnas käitumist ja häid kombeid õppides. Umbes 15
tiitlit. Sõjameheseisusesse kuuluvad väike- ja suurfeodaalid rõhutasid, et nad järgivad rüütelliku käitumise põhimõtteid ustavust, heldekäelisust ja vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui varakeskajal oli võimalik rüütliseisusesse tõusta teinekord ka madalamat päritolu meestel, siis kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine eeldas lisaks päritolule ka sõjalisi treeninguid ja seisusekohast kasvatust. Tulevane rüütel alustas teenistust paazina mõnes aadliperekonnas käitumist ja häid kombeid õppides. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss, kes
Kuritegu võis kompenseerida rahaliselt. 6. Õiguslik omaabi ja maarahud. 10.saj lagunes tsentraliseeritud Frangi riik. Tekkis anarhia. Kaasnes korra ja seaduslikkuse allakäik. Tekkis feodaalne killustatus. Õigusliku partikularismi kõrvale asus ka igaühe omaõigus. Kõik teostasid oma õigust. Tekkis rusikaõigus, igaühe õigus ja vajadus end ise kaitsta- õiguslik omaabi. Riik ei suutnud enam kaitsta inimeste elu ja vara. Rahuinstitutsioon. Kõigepealt hakkas kasutama kirik- jumalarahu. 1123- Euroopas esimesed eeskirjad. Jumalarahu eeskujul hakkasid tegutsema ka ilmalikud valitsejad- keisrid, kuningad, maahärrad. Hakkas välja kujunema maarahude süsteem. Rahuõigus hõlmas kogu seda maa-ala, kus kuningas parajasti viibis. Esimene maarahu oli Saksamaal 1093- svaabi rahu. Kõikehõlmav rahu. Meinsi rahu- kehtestati neljaks aastaks. Kindlaks olid määratud ka teatud kohad (kirik, kodu, veski, maantee jt) ja territooriumid, kus oli keelatud rikkumisi korda saata. 7
Sageli olid vasallidel väikevasallid ja nemad ei pidanud esimestele senjööridele alluma. Pärusvaldusi riik endale tagasi võtta ei saanud. Rüütliseisus Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast, germaani suurnikest hertsogi tiitel, frangi riigi kuninglikust soost järeltulijad krahvi tiitel). Neil olid sageli suured pärusmaad, ei andnud vasallivannet. Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu. Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks aadliks. Rüütliks saamine Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening. 7 a. - paaz aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid. 15 a. - kannupoiss rüütli relva kanmine, saatmine, võitlusvõtted. 20 a. - rüütliks ristimine Vaimulikud rüütliordud Ristisõdade ajal rajati paavstile alluvad vaimulikud rüütliordud, mis kaitsesid ristiusku. Liikmed
Languedoc oli väike maailm, kus sündis uus Euroopa. Kristlased ja juudid elasid kõrvuti ja tundsid samal ajal huvi islami kultuuri vastu. Esimesed jumalarahud sõmiti Le Pyis enne 975.aastat. See sai teosk tänu Le Pyi piiskopile Wido II-le. Kirikuvara tagastati ähvarduse teel ja jumal andis piiskoppkonnale rahu ja korra. Wido sa maailmale teatada, et on jõudnud uue rahuvandeni. Pax tähendas uut hoiakut, muutunud poliitilist olukorda. Hiljem hakati seda nimetama jumalarahu, rahuvanne – treuga dei. Tähti soli teatud laadi vägivald välja juurida. Tekkisid äsjaleiutatud, kurjad maksud. Kirik hakkas nende vastu võitlema. Rapina- mõistatuslik keelnd. Tehti kaitseid tõrjuda tagasi eneseabi.Jumalarahu pidi panema piirid enesekaitse kõige jõhkramatele vormidele. Jumalarahud tõid Euroopale midagi uut. Jumalarahu vande pidid andma kõik antud territooriumil elavad inimesed. Vannuti kollektiivselt ja sundkorras
Languedoc oli väike maailm, kus sündis uus Euroopa. Kristlased ja juudid elasid kõrvuti ja tundsid samal ajal huvi islami kultuuri vastu. Esimesed jumalarahud sõmiti Le Pyis enne 975.aastat. See sai teosk tänu Le Pyi piiskopile Wido II-le. Kirikuvara tagastati ähvarduse teel ja jumal andis piiskoppkonnale rahu ja korra. Wido sa maailmale teatada, et on jõudnud uue rahuvandeni. Pax tähendas uut hoiakut, muutunud poliitilist olukorda. Hiljem hakati seda nimetama jumalarahu, rahuvanne – treuga dei. Tähti soli teatud laadi vägivald välja juurida. Tekkisid äsjaleiutatud, kurjad maksud. Kirik hakkas nende vastu võitlema. Rapina- mõistatuslik keelnd. Tehti kaitseid tõrjuda tagasi eneseabi.Jumalarahu pidi panema piirid enesekaitse kõige jõhkramatele vormidele. Jumalarahud tõid Euroopale midagi uut. Jumalarahu vande pidid andma kõik antud territooriumil elavad inimesed. Vannuti kollektiivselt ja sundkorras
oli, hakkas oma õigust teostama. Kui riik ei suuda kaitsta inimeste elu ja vara, siis kujuneb välja nn. rusikaõigus s.o tugevama õigus. Võis võtta ja teha, mida soovib. Igaühe õigus end kaitsta. Omavoli ja seadusetuse vastu hakkas võitlema riik ja kirik. Selleks kasutati, mis oli germaani hõimudel kasutusel vaherahu võimalusel lepitada vaenutsejad. Seda hakkas kasutama kirik omavoli piiramiseks ja avaliku julgeoleku tagamiskeks. Prantsusmaal sai alguse Jumalarahu. See kehtis algul piiskopkondades. Algul oli suuline vorm, hiljem tekkis kirjalik, 1123 a tekkis Jumalarahu üldised eeskirjad. Jumalarahude eeskujul hakkasid selle alusel kasutama sama vahendit ilmalikud valitsejad (kuningad, vürstid). Hakkas kujunema maarahude süsteem. Maarahu hõlmas kogu maa-ala, kus kuningas viibis. Maa-alal, kus kuulutati rahu välja ja sooritati kuritegu, siis see oli kuninga solvamine. Esimene maarahu kirjalikult 1093 a. Shvaabi rahu
vanduma, et ei maksa kätte. Vaenused kõige ohtlikumad talupoegadele, aadel võis pageda linnusesse. Korralikult relvastatud linnust ei saadus lihtsalt vallutada, pigem sai mõlemal poolel söök jook otsa. Traditsioonilised omandisuhted 10. sajandi lõpuks? Vaimulike ja rahvakogunemistel kuulutati välja rahupaigad, nt kirikud ja inimesed, kelle suhtes ei tohi vägivalda tarvitada nt relvitud inimesed (naised, talupojad, kaupmehed, vaimulikud). Reaalselt ei õnnestunud seda jumalarahu kehtestada. 1027. a Lääne Prantsusmaal kuulutati välja jumalavaherahusid (Reve leping) ehk kindlad ajajärgud, mil vägivalda ei tohi rakendada. Teatud inimrühmad, teatud ajad. 10. saj lõpus ja u 30. aastat hiljem maailmalõpu ootused. Ekskommunikatsioon kirikuvandealla panemine osadusest (kogudusest) väljaheitmine (kuni ta on meelt parandanud), ei anta armulauda, ei saa pihtida, ei rohi matta pühitsetud mulda. 16
ees paavst andis talle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt. 1080 Gregorius VII paneb Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich laseb valida vastupaavstiks Clemens III (1080-1100) 1084 Heinrich IV vallutas Rooma ning lasi end Clemens III keisriks kroonida. 1084 Saksa väed piiravad paavst Gregorius VII, too kutsub appi Lõuna-Itaalia normannid, kes vabastasid Rooma ning rüüstasid selle. 1085 Gregorius VII suri, Heinrich IV kuulutas välja jumalarahu. Paavst Urbanus II (1088-1099)1094 suutis Rooma linna vastupaavstilt tagasi saada. 1095 Clermonti sinodil uuendati ilmaliku investituuri keeldu. Heinrich IV II Itaalia sõjakäik (1090-1097) tõrjutakse tagasi gvelfide, welfide, Toskaana hertsogi ning keisri poja Konradi abiga. 1104 kuulutati üldine rahu. 1110-1111 Heinrich V tungis Itaaliasse, tegi paavstiga (Paschalis II (1099-1118) Sutri lepingu Heinrich V loobus ilmalikust investituurist, kirik loobus pärast Karl Suure
annaabi.ee 
