1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................... 2.Victor Hugo elulugu................................................................................... 3.Sisu 4.Tegelaste iseloomustus 5.Hinnang loetud teosele 2 Sissejuhatus Valisin lugemiseks romaani,nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis",kuna see tundus mulle väga huvitav ja mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajastab probleeme ja selle vahelist armastust,kus armutakse ja tunnetele ei vastata. 3 Victor Hugo elulugu Victor Hugo sündis 26.veebruaril 1802
«Jumalaema kirik Pariisis» Kirjanik Victor Hugo sündis 26.02.1802. a Besanonis ja suri 22.05.1885. a Pariisisis. Raamat «Jumalaema kirik Pariisis» ilmus 1831. aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu;
,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo
(Kool) Referaat Romaani põhjal ,,Jumalaema kirik Pariisis" V. Hugo Koostaja: Tallinn 2010 Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armee, reisis Hugo juba lapsena palju. Vanemad läksid peagi lahku ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821
hoogsust ja pühendas revolutsiooni ohvritele luuletuse ,,Hümn Juulipäevil langenuile". Aga ta pilk ulatub nägema ühiskondlikku võitlust ka väljapoole Prantsusmaa piire. Hugo võtab avalikult sõna Poola ülestõusnute ja Itaalia vabadusvõitlejate kaitseks ja ta manitseval häälel on juba rahvusvaheline kõlaulatus. Hugo teostes üha süvenev poole hoid rahvale ning tugevnev antifeodaalne hoiak lmnevad selgesti tema tolle aja silmapaistvaimas töös, romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Romaanis ilmneb Hugo kui romantiku loomingulise meetodi omapära. Kirjanik oli seda romaani kavandanud juba 1828. aastal, selle loomisele asus ta juulis 1830 ja lõpetas järgmise aasta jaanuaris. Arvestades teose mahukust näeme autori töö suurt pingsust. Ajalooprobleemide ilukirjanduslikku käsitlemist oli Hugo varem juba harrastanud draamas, romaanis leidsid need nüüd hoopis võimsamalt ja ulatuslikumalt rakendamist.
Hugo nime ümber peeti kirjanduslikke ja poliitilisi võitlusi, talle endalegi meeldis võitlusmöll, suured zestid ja ilukõnelisus. Emigratsiooniski elas ta otsekui pidevas rambivalguses ning nii eluajal kui ka pärast surma austati teda enam kui ühtki teist kaasaegset kirjanikku. Hugo kujuneski romantismiajastu olulisimaks proosakirjanikuks Prantsusmaal. Erinevalt näidendeist on enamik tema romaane säilitanud populaarsuse tänapäevani. Tähtsaimad neist on : ,,Jumalaema kirik Pariisis!"(1831), millega kaasnes populaarsus ja Prantsuse Akadeemiasse valimine; ,,Hüljatud"(1846-1862); ,,Mees, kes naerab"(1869); ,,93. aasta"(1874); ,,Tapakirve aastal"(1927); ,,Meretöölised"(1866). 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" (1826), ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused"(1829), mis tõid Hugole laiema tuntuse. Luule jätkus ka 1830-ndate esimesel poolel kogudes
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Tegevus toimub vabas looduses. Karjased vestlevad intelligentselt kirjandusest, muusikast, riigikorrast. Taustaks on karjaloomad. Paljud on armastusele pühendatud. Temast sai äkki armastatud ja tuntud avalikuelu tegelane. Kaunis keel, dialoog on kahe targa ja haritud karjaserüüs mehe vahel. 4. ekloogis ennustab ette poisslapse sündi, kellest saab õiglane ilmavalitseja, sajandeid hiljem kasutas seda kristlik kirik. Selle tõttu kuulutati vergilius pühakuks: kuulutas ette Jumal-lunastajat. "Georgica e Põllutööst" kirjutamine võttis aega 7 aastat, sisu õpetlik ja didaktiline. Pühendatud Augustinusele ja Maecenasele. Täpne põllutöö kalender, eesm näidata, et põllutöö pole orjatöö, see õilistab inimest. 1. rmt: muldade omadused, seemnete külv. 2.rmt: puit, pookimine. 3.rmt: loomakasvatus. 4.rmt: mesilaste eluviisid.......... /põnev/
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
