Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põhjustatud, ta arvab ise ka et on Heddast madalamal. Eilert Lóvborg, kes on samast külast, Jorgeni konkurent, Hedda kunagine austaja ja suur napsumees, ilmub jälle välja. Ta on end peale oma langust ravinud ega joo enam
sie für Nirgendwo in Afrika eben diesen Preis, für den 1998 auch schon ihr Debutfilm "Jenseits der Stille" (welches wir auch in der Schule angeschaut haben) nominiert war. Er wurde ihr später per Post zugeschickt. ,,Nirgendwo in Afrika" hat mehrere Filmpreise gewonnen, darunter Oscar in der Kategorie Bester fremdsprachiger Film. Die Hauptdarsteller sind alle schon erfahren. Sie haben alle in ausgezeichneten Filmen gespielt und gute Leistungen gebracht. So zum Beispiel Juliane Köhler, die die Frau von Walter Redlich, Jettel Redlich spielt. Sie hat schon in grossen Filmen, wie in dem Film ,,Der Untergang", der über Hitler und das Ende des 3. Reichs spricht. Ausserdem hat sie noch in dem Kinderfilm ,,Pünktchen und Anton" gespielt. Das zeigt, dass sie eine vielseitige Schauspielerin sein kann. Juliane hat zwei Jahre in New York in dem berühmten ,,HB Studio" das Schauspielen gelernt. Sie ist die Tochter eines Puppenspielers und hat eine Waldorfschule abgeschlossen
4 LAPSEPÕLV Peeter Siegfried Nicolaus Põld sündis 30. juunil 1878. aastal Jõhvi vallas Puru koolimajas pere kolmanda pojana. Tema isa Peeter Põld (sen) (1848 1919) oli koolmeister. Isa Peeter Põld oli optimistliku meelega, seltskonda ning laulu armastav, keskmist kasvu, tõmmuvereline ja jõuline mees, kes oli külas väga lugupeetud ja mõjuvõimas. Ema Juliane Põld oli keskmist kasvu, kõhnapoolne ning olemuselt tõsine naine. Oma aja kohta hea haridusega lõpetanud Rakveres kõrgema tütarlastekooli valdas ta võõrkeeli ning oli hea kasvataja. Juliane Põld (1851 1918). Erakogu Peeter Põld (1848 1919). Erakogu Aastail 18751912 elasid Peeter ja Juliane Põld Puru koolimajas. Ilumeelsele perenaisele polnud sealne korrastamata kooliümbrus meeltmööda. 19. sajandi lõpul ei tuntud ju veel
Tartu reisilaevastik XX sajandil Proloog: ,,Juliane Clementine" & ,,Alexander" ,,Dorpat" (,,Liflandija") ,,Jurjew" Väikesed reisiaurikud ,,Pfeil" & ,,Tivoli" ,,Hansa" & ,,Delphin" ,,Tsesarevits Aleksei" ,,Imperator" Sõiduplaanid 1915 C o l u m n 13 2 ,,Sofia" (,,Ilmatar") ,,Endel" & (,,Aleksander"),,Sulev" (,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2
Uexüll-Güldenband (surn. 1713). Viimane oli abielus Wendula Kalitiniga (surn 1766). Aastatel 1716, 1726, 1732-1734 oli mõis panditud Joseph von Gröningule (surn. enne 1751), kes oli abielus Johanna Charlotte von Uexüll-Gülenbandiga (surn 1743) ja kes oli Otto Hermanni (surn 1713) õde. Peale isa surma saab Särevere mõisa omanikuks 1711. aastal Otto- Reinhold von Uexüll-Güldenband (surn 1773) ja aastast 1774 tema lesk Juliane (surn 1783). Aastast 1769 oli Särevere mõis terviklik allodiaalmõis (läänikohustustest vaba). Aastast 1782 kuulub Särevere mõis koos küladega Juliane pojale Fabian Uexüll-Güldenbandile (surn 1831). Vahepeal oli mõis renditud 1795. aastal Georg von Wrangelile (surn 1831), hiljem panditi 9200 rubla eest mõis Fabian Johann von Schulmannile (surn 1809). 1811. aastal ostis mõisa koos küladega Fabian Wilhelm von Schilling (surn 1831) oma pojale
Karl Ernst von Baer Ann Hansen Marii-Marleen Altrof 11A Sünd 17. veebruar 1792 Piibe mõis Isa Magnus Johann von Bear, ema Juliane von Baer Kolmas laps Kuus õde-venda Karl Ernst Ritter von Baer Haridus Tallinna Toomkool Tartu Ülikool arstiteaduskond Haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige Huvid
avastas imetajatel munaraku. Ta oli Venemaa Geograafiaseltsi üks asutajatest. Kogu elu elas ta mujal, aga viimased aastad elas ta Tartus, kus ta oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimeheks. Ta on maetud Tartusse, seal asub ka tema auks püstitatud mälestussammas ning tema portreed kujutati ka Eesti 2 kroonisel rahatähel. Karl Ernst von Baer sündis 17 veebruar 1792 aastal Piibe mõisas Järvamaal kolmanda lapsena. Isa oli tal Eestimaa rüütelkonna peamees Johann von Baer ja ema oli Juliane von Baer. Karlil oli kokku kuus õde-venda. Alghariduse sai ta koduõppes, kuid hiljem 15 aastasena läks ta õppima Tallinna Toomkooli. Lõpetades Tallinna Toomkooli 1810 aastal, suundus ta Tartusse ning läks seal ülikooli arstiteadust õppima. Tartu Ülikooli lõpetas Baer 1814 aastal ning läks Saksamaale. Ta täiendas end Saksamaal Berliini, Viini ja Würtzburgi ülikoolides. 1819. aastal kolis Baer Königsbergi (Kaliningradi), seal abiellus ta 1.jaanuaril 1820 Auguste von Medemiga.
Karl Ernst von Baer (1792-1876) Elulugu Sündinud 1792 Piibe mõisas Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal
Venelased omakorda pidasid neid sakslasteks, kes kujutasid endast riigile ohtu ning tuli seetõttu moraalselt alla suruda (saksakeelse koolihariduse keelustamine jmt). Eestlased ja lätlased omakorda võõristasid ja vihkasid neid kui vallutajaid ja võõraid valitsejaid. Baltisakslaste jaoks olid äärmiselt tähtsad märksõnad mineviku austamine, viisakus, kokkuhoidmine, uhkus, aga ka sõnapidamine muuhulgas lubadus olla truu Vene keisrile. Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias
Karl Ernst von Baer Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos. Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus
mai hilisõhtul kommunisti veel viimast korda üle. Linkhorst oli kindel kui kalju ja ei andnud komandandile mingit informatsiooni (sellest tulenes ka tema hüüdnimi "Malm"). Kuid siis käis komandant välja trumbi, lubades Linkhorstile tema surmaotsuse tühistamist, kui ta annab välja Kingissepa varjupaiga. "Kas annate ausõna?" nõudis Linkhorst. Selle saanud, teatas mees ülekuulajale, et Kingissepp varjab ennast Karu tänaval kommunistidele Salomonia ja Juliane Tellmannile kuuluvas korteris. Tallinna komandant kutsus kohe välja Kaitsepolitsei ametnikud ning andis samas ka 40 sõdurile ja ohvitserile käsu Kingissepa varjupaik sisse piirata. Kingissepa salakorterit rünnati 3. mail kell 1 öösel. Toimunust koostati hiljem kaks suisa vasturääkivat raportit, sõjaväelaste ja kaitsepolitseinike oma. Neist esimese järgi tungisid ohvitserid majja ühes KAPO
toimus 3. juulil 1809.Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 käib hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.Tartu ülikooli arhitekt on Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziemorowice) 10. august 1828 TartuAastail 18031828 oli ta Tartu Ülikooli põllumajanduse, tehnoloogia ja tsiviilarhitektuuri professor.Alates 1797. aastast oli Johann Wilhelm von Krause abielus Juliane Hausenbergiga (I abielus Steingötter).Johann Wilhelm Krause on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartu ülikooli Ähvardav varing Mitmes välisriigis on ülikoolide riiklikul rahastamisel arvestatud nendele kuuluvate hoonete erilist rahvuslikku väärtust. See oleks hädavajalik ka Eestis. Pisteliselt on Eesti riik ülikooli aidanud. Silmapaistvaks saavutuseks on olnud keskaegse Tartu toomkiriku varemete konserveerimine, milles osalesid peale ülikooli ka Tartu linn ja
mööda ajaloolist teed joa juurest peahoone juurde ning vastupidi. Mõisakompleksist idas, mõisa ja Rannamõisa-Laulasmaa-Klooga maantee vahel paikneb Nõukogude sõjaväe poolt rajatud elamurajoon. Selle suur osa hooneid on orienteeritud mõisa sihiteele, olles kaunile mõisale teravaks kontrastiks. Kalmistu Benckendorffide kalmistu Keila-Joa mõisas. Mõisaparki rajati ka suguvõsa rahula, kuhu on maetud: · Christoph von Benckendorff · Anna Juliane von Benckendorff, sündinud Schilling von Canstadt · Alexander von Benckendorff · Jelizaveta von Benckendorff, sündinud Donets-Zaharzevskaja · Maria Aleksandrovna Volkonskaja, sündinud von Benckendorff · Pjotr Grigorjevits Volkonski Võõrandamisjärgne saatus Peale võõrandamist kuulus mõisasüda Eesti Välisministeeriumile. Nõukogude ajal paiknes seal sõjaväeosa. Kaasajal on säilinud nii härrastemaja kui suurem osa kõrvalhooneid. Paljud siiski
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821
endale poeg (maakohtunik) Aleksander-Georg-Gottlie von Stryk (14.XII 1787 - 14. X 1845) 53 300 rubla eest. See kinnitati aktiga 8. juulil 1842. 5. oktoobril 1845 tehtud testamendi järgi omandas Suure-Kõpu mõisa 60 000 rubla eest tema tookord veel alaealine poeg (hilisem abiõpetaja) Alexander-Otto-Heinrich von Stryk (1839-1903), kellele mõis 23. novembril 1854 ka kinnitati. Alexander - Georg-Goettlieb von Stryk oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Juliane Charlotte Frederice von Dochenhausen, lesestunud majaproua, kes tegelikult pärines Hannoverist ja peatus tol ajal Liivimaal. Ta oli 15 aastat vanem kui abikaasa Alexander-Georg-Gottlieb. Tal oli esimesest abielust väike poeg Julius de la Nöe, kes varases lapseeas suri ja puhkab Riidajas perekonna kalmistul. 1825. a. põles maha Suure-Kõpu mõisa elumaja. Mõlemas tütred hilisemast abielust Alexandrine (Alla) ja Mathilde abiellusid hiljem. Juliane von Stryk suri pärast 17 aastat
privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism · Suured saavutused kirjanduses Juliane von Kridener ,,Valerie" · Tartu Ülikool Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: · Estofiilide liikumine uurisid eesti keelt, kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. · Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. · Fr. R. Kreutzwald, D.H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann liitusid baltisakslaste estofiilse tegevusega. · 1838. Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. · 1842. Loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
Meisterist, kelle Pasteur oli marutõvest päästnud, sai hiljem majahoidja Pasteuri Instituudis , kuhu teadlane maeti. 1940 aastal jõudsid natsid Pariisi ja käskisid Meisteril Pasteuri hauakamber avada, et seda uurida. Haua rüvetamise asemel otsustas Meister aga hoopis enesetapu teha. ( 100 teadlast, kes muutsid maailma) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer (vt foto 4) sündis 28. veebruaril 1792 Järvamaal Piibe mõisas. Ta oli Eestimaa rüütelkonna Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri poeg. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. 1807-1810 õppis Baer Tallinna Toomkoolis. Peale selle kooli lõpetamist läks ta 1810 Tartu Ülikooli, õppis seal neli aastat arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Aastast 1817 töötas ta Königsbergis, kus sai zooloogia- ja anatoomiaprofessoriks. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks,
Oma rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu kinkis Tartu ülikoolile. Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde, portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Baeri ausammas Karl Ernst von Baer (28. Veebruar 1792 Piibe mõis, Järvamaa 28. november 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (sügisel 1814 kaitses doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest) ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis.[1] 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826
Chapel Hill 118 Jake Szypulski 87 Stacey Rd. Raleigh 119 Eric Oglesby 91 Glenwood Ave. Durham 120 Jacek Slobodowski 7 Greene St. Cary 121 Filip Piatek 99 Steven Rd. Raleigh 122 Lew Riley 31 St. Mark's St. Raleigh 123 Maciej Pajak 21 Hillsborough St. Apt. 6 Raleigh 124 Andrew Bedinger 28 Juliane St. Raleigh 125 George Wein 33 Bartholomew Ln. Raleigh 126 Dane Raught 54 Micah Rd. Raleigh 127 Ed Bradshaw 3221 St. Matthew's St. Raleigh 128 Will Martel 910 Elizabeth Lane Raleigh 129 Yann Augerot 88 Carolina Rd. Raleigh 130 Kellen Leigh 12 Florida St. Raleigh 131 Andrzej Wujek 424 Georgia Ct. Raleigh
tõlketeaduse suunad, järgnevate eranditega. Pariisi koolkond (Seleskovitch ja Lederer 1984, Lederer 2003) on alates 1960ndate lõpust rääkinud interpreteerivast tõlkimisest, rõhutades sealjuures lähteteksti instrumentaalsust ja tõlkija staatust suhtluse täieõigusliku osalisena. Interpreteeriva tõlkimise vastand on transkodeerimine – lähteteksti lingvistiline teisendamine sihttekstiks. Kaks liiki tõlkimist 173 Juliane House’i (1997, 2001) analoogne jaotus on ilmsete (overt) ja varjatud (covert) tõlgete vahel. Esimeste puhul on ilmne nende tõlkestaatus, nad on metatekstid teiste tekstide kohta. Varjatud tõlked toimivad iseseisvate tekstidena, olenemata oma võimalikust seosest ühe või mitme muukeelse originaaliga. Christiane Nordi (1997) jaotus on instrumentaalse ja dokumentaalse tõlke vahel. Dokumentaalse tõlkega dokumenteeritakse ehk kirjeldatakse lähteteksti, instrumentaalsega