Pidev tunnus võib omada arvtelje teatud lõigul kõiki reaalarvulisi väärtusi (näiteks õhutemperatuur, inimese kehakaal jms). Saadakse tavaliselt füüsikalise mõõtmise tulemusena. Diskreetne tunnus saab omada väärtusi teatud vahemike järel (laste arv peres, tudengite arv loengus jms). Saadakse tavaliselt loendamise teel. Valim on üldkogumi alamhulk, millelt kogutakse andmed järelduse tegemiseks. Valimi juhuslikkuse tagamiseks on olemas vastavad valikumeetodid (näiteks juhuvalik). Vajalik on selleks, et saada võimalikult esinduslik valim ning seeläbi tõepärasemad järeldused üldkogumi kohta.
võimalus valimisse valitud saada. NB! See küsimus hinnatakse hiljem käsitsi! Valim on üldkogumi alamhulk, millelt kogutakse andmed järelduse tegemiseks. Valimi juhuslikkuse tagamiseks on olemas vastavad valikumeetodid (näiteks juhuvalik). Vajalik on selleks, et saada võimalikult esinduslik valim ning seeläbi tõepärasemad järeldused üldkogumi kohta. Comment: Question 2 Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Complete Mark 5.0 out of 5.0
välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus diskreetne juhuslik suurus, dispersioon, integraal, mediaan, ülemine rada 19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik fikseeritud samm, süstemaatiline valik, punkthinnang nihketa, efektiivne, optimaalne keskväärtus, normaaljaotus, suur valim keskväärtuse standardviga standardhälve standardviga, keskväärtuse usalduspiirid valimvaatlus usaldatavus suur valim, usaldatavus suurem üldkogumi keskväärtuse usaldusvahemiku laius, vabadusastmete arv studenti jaotus
Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad Küsimuste formuleerimise reeglid Prooviküsitlus Korrelatsioonimeetod Testid Jagunevad: · grupitestid · küsimustikud · projektiivmeetodid · käitumistestid testidele esitatavad nõuded: · valiidsus · reliaablus · adapteeritus · standardiseeritus Sotsiomeetriline test Alusepanija J. L. Moreno Ühiskonna tasandid: · väline e makroskoopiline
evolutsiooni neutraalse teooria, mille väitel geneetiline muutus (mis ei pea tingimata avalduma fenotüübis) fikseerub populatsioonis enamasti just geenitriivi tagajärjel. HardyWeinbergi mudeli järgi püsivad piisavalt suures ja vabalt ristuvas populatsioonis alleelisagedused muutumatutena ka põlvkondade vaheldudes, kui seda tasakaalu ei häiri migratsioon, mutatsioonid või valik. Geenitriivi käigus ei omanda populatsioon uusi alleelivariante, kuigi juhuvalik võib tingida osade alleelide kaotsimineku. Kui populatsioon on piisavalt arvukas ning looduslik valik ja mittejuhuslik ristumine ei mõjuta geneetilist varieeruvust on populatsioon HardyWeinbergi tasakaalus. Kui genotüübisagedustest on alati võimalik arvutada alleelisagedused, siis vastupidine (ehk alleelisagedustest genotüübisageduse arvutamine) on võimalik vaid ennustusena, mis on täpne kui populatsioon on HardyWeinbergi tasakaalus
üldkogumi objektide loendist, kusjuures esimene objekt valitakse juhuslikult. valimiintervall=populatsiooni suurus/valimi suurus valimisuhe=valimi suurus/populatsiooni suurus · lihtsam realiseerida; · objektide paigutus nimekirjas peab olema juhuslik, selles ei tohi olla perioodilisust Kasutatav nt üldkogumi mitteelektrooniliste nimekirjade korral. Tõenäosuslike valimite alaliigid 3. Stratifitseeritud valim (ka kihtvalim) - juhuvalik teostatakse eraldi üldkogumi alamkogumites (straatides, kihtides (näit. mehed, naised; eri erialade üliõpilased): peaksid uuritava tunnuse seisukohalt olema võimalikult homogeensed). Üldkogumi parameetrid saadakse reeglina eri kihtide parameetrite kombineerimisel. · reeglina ökonoomsem (nimekirjad sageli homogeensete rühmade kaupa); · suuremat täpsust võimaldav (homogeensed kihid). Tõenäosuslike valimite alaliigid 4. Stratifitseeritud süstemaatiline
jaotustabel: Koordinaatide jaotustabelid x x1 x2 ... xn y y1 y2 ... ym f1(x) f1(x1) f1(x2) ... f1(xn) f2(x) f2(y1) f2(y2) ... f2(ym) Kovariatsioon cov(X,Y)=E[(X-EX)(Y-EY)] cov( X , Y ) Korrelatsioonikordaja = -1 1 DX DY Statistika teooria III 1. Matemaatilise statistika põhiülesanne. Lihtne juhuvalik. Matemaatilise statistika põhiülesanne on üldkogumi parameetrite hindamine valimi põhjal. Klassikalises matemaatilises statistikas loetakse üldkogum reeglina lõpmatuks ja üldkogumi elementidel mõõdetud tunnust käsitletakse juhusliku suurusena. Lihtne juhuvalik: · Valimi iga element võetakse samast üldkogumist. · Üldkogumi igal elemendil on võrdne võimalus sattuda valimisse. · Elemendi valimisse sattumine on sõltumatu mistahes teise elemendi valimisse
tagajärg EKSPERIMENDID Eel-eksperiment (pilootuuring) -katse ilma kontrollrühmata •Quasi-eksperiment(quasi = “peaaegu”) –faktori ja kontrollrühmaga kuid ilma juhuvalikuta katse (probleemiks on –kas tulemused kehtivad ka väljas pool antud gruppi?) •Individuaalne(ühe subjekti) katse–vaadeldakse indiviidi(de) (erakordne indiviid, kallis metoodika, kitsas huvigrupp jmt.) •Puhas eksperiment–olemas kõik tunnused: faktori saajad, kontrollrühm, esinduslik juhuvalik suuremast populatsioonist, jaotus rühmadesse on randomiseeritud 2) Vaatlus – andmete kogumine (ajas, läbi populatsiooni jne) kasutades ankeete, küsitlusi ja intervjuusid, et teha üldistav järeldus (mitte oletus ega teooria) • Kvalitatiivne: 1)Etnograafia – tervikliku kultuurigrupi uurimine selle loomulikus keskkonnas pikema aja jooksul korjates peamiselt vaatlusandmeid. – Uurija võib liituda uuritava grupiga (n. alternatiivkultuuri, pärismaalaste vmt mõistmiseks; teinekord on
kvantitatiivanalüüsil – Statistiline meetod – põhineb kvantitatiivanalüüsil – Võrdlev analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil – Juhtumi analüüs – põhineb nii kvantitatiiv- kui ka kvalitatiivanalüüsil Eksperiment • Tõeline katse loodusteaduse tähenduses • Sisaldab kõiki kolme eksperimendi olulist komponenti: – Enne ja pärast mõõtmine – Võrdlusgrupid – Juhuvalik • Pluss – parim viis põhjusliku seose leidmisel • Miinus: – Üldistamine ei ole alati võimalik – Laboratoorne ≠ reaalne • Inimesi ja organisatsioone ei saa lõpuni kontrollida ja juhtida – Harva võimalik kasutada riigi/ühiskonna uurimisel – Eetilised probleemid, nt sääsevõrkude kasutamine malaariapiirkondades Pooleksperiment • Erisus eksperimendist – ei rakendada juhuvalikut • Näited vahenditest:
· kogumi vaatlus rikub kogumit. Valimite kasutamisele pandi teoreetiline alus 19.saj keskel, mil Norra statistik Kiaer avaldas oma töö representatiivsest valikumeetodist. Valimite moodustamise viisid jagunevad kaheks: 1. Valikuuring on statistiline uuring, milles otsustused kogumi kohta tehakse valimi (kogumi ühe osa) baasil. 2. Tõenäosuslikud valikud - iga kogumi objekti jaoks on teada tema üldkogumisse sattumise tõenäosus. Lihtne juhuvalik. Kõigil üldkogummi objektidel on võrdne valimisse sattumise tõenäosus. Näiteks juhuslike numbrite alusel. Süstemaatiline valik. Objektide valimine toimub fikseeritud sammuga. Näiteks sotsioloogilise uurimuse korral küsitletakse elanikke teatava numbriga korteritest, oletades, et uuritav tunnus ei sõltu korteri numbrist. Ostjate küsitlemisel küsitletakse igat kümnendat ostjat. Empiirilised valikud - ülkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosused pole teada. Kvootide meetod
Valimi valikumeetodid jagatakse kaheks, tõenäosuslikud ja empiirilised valikud. Tõenäosuslik valik - iga üldkogumi objekti kohta on teada tema valimisse sattusime tõenäosus. Tõenäosuslike valikute probleemiks on üldkogumi jaoks registri olemasolu ja sellele juurdepääs ning seejärel valitud objektidega koostöö saavutamine. Lihtne juhuslik valik (juhuvalik) Empiiriline valik - üldkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosuses ei ole teada. Empiiriliste valikute korral on probleemiks tulemuste usaldusväärsus, valim ei ole juhuslik, saadud tulemused sõltuvad objektidest, keda uurija (ekspert) suudab või soovib valimisse kaasata. Mugavusvalim, lumepallimeetod mõõtmisvahendi koostamine (otsimine) ehk meid huvitatavate tunnuste koostamine;
Tõmbeviisi valik - Ühe juhusliku katse tulemus otsustab, millised üldkogumi objektid valimisse võetakse. Kasutatakse näiteks juhuarvude generaatorit. Valimi maht ette antud Loeteluviisi valik - Korduvad juhuslikud katsed: üldkogumi iga objekti korral sooritatakse katse, mille tulemusel otsustatakse, kas see objekt võetakse valimisse või mitte. Valimi maht pole täpselt ette teada. Tõenäosuslikud valikumeetodid Lihtne juhuvalik – Kõigil objektidel ühesugune valimisse sattumine tõenäosus. Ei taga piisavat representatiivsust Süstemaatiline valik – Objektide valik loendist toimub fikseeritud sammuga, mis määratakse juhuslikult Kihtvalik - Üldkogum jaotatakse tausttunnuste järgi kihtideks. Igas kihis rakendatakse mingit tõenäosuslikku valikumeetodit Klastervalik – Üldkogum koosneb objektigruppidest ehk klastritest (üldhariduskoolid, vallad).
EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!! (nt kuidas uurida lapse väärkohtlemise mõju arengule?) • Saame järeldada põhjuste ja tagajärgede kohta, eeldusel et osalejad…. Sarnased omadustelt (nt taustategurid) ja samades tingimustes (nt väsinud või mitte) – Juhuvalik – Eksperimentgrupp ja kontrollgrupp JUHTUMIUURING (Case study) • Sügavuti analüüs üksikindiviidi või väga väike valimiga, võib ka mitu korda lühema aja jooksul • Kasutatakse palju erinevaid allikaid andmete kogumiseks– – vaatlus (loomulik), – intervjuud, – dokumendid, – arhiivimaterjalid, – osalusvaatlus • Kasutatakse kliinilises uurimuses sageli • Nt Päeviku uurimused • Annavad
· Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib Sõltuv muutuja m õ õd etud väärtus, mis (tõenäoliselt) sõltub sõltumatust muutujast · " Tuhkatriinu efekt" Juhuvalik kui võrdsustav tegur MINA käsitus · Idee ,, minast" kui teadvuse kesk m e st (17. sajand Descartes, Locke, Hume ) · W. James (1890) sotsiaalsed v õrdlused · C o oley (1902) oluline tagasiside teistelt, ,, p e e gel mina" 23.01.2012 MINA käsitus, kontseptsioon MINA olen ... · .................................................................................... · .................................................................................... · ........................
Millist valikumeetodit igal üksikul juhul kasutati? a. Valiti juhuslikult välja viis omavalitsust ning igas omavalitsuses valiti juhuslikult välja 100 elanikku. klastervalik b. Eesti elanike hulgas viidi läbi küsitlus. Igast vanusegrupist valiti juhuslikult välja 100 inimest. kihtvalik c. Ülikoolis viidi läbi küsitlus, üliõpilaste nimekirjast valiti juhuslikult välja 30 üliõpilast. lihtne juhuvalik d. Poes küsitleti igat viiendat ostjat. süstemaatiline valik 3. Tõenäosusliku valikumeetodi korral: iga objekti korral on teada selle valimisse kaasamise tõenäosus. 4. Kui objektide valik loendist toimub fikseeritud sammuga, siis see on süstemaatiline valik. 5. Kas on õige väide: kogumi keskväärtuse punkthinnang on juhuslik suurus. Tõene 6. Kui parameetri hinnangu keskväärtus võrdub tegeliku väärtusega, siis hinnang on nihketa. 7
mõisteid ja erinevate valikumeetodite omadusi. Valimi valikumeetodid jagatakse kaheks, tõenäosuslikud ja empiirilised valikud: · Tõenäosuslikud valikud eeldavad, et iga üldkogumi indiviidi kohta on teada tema valimisse sattusime tõenäosus. Tõenäosuslik valik eeldab loendi olemasolu (N on teada), millest uurija mingi valikueeskirja alusel kaasab uuritavad. · Lihtne juhuvalik tähendab, et igal üldkogumi indiviidil on võrdne võimalus valimisse sattuda, vastav lihtsaim korrektne valikumeetod on süstemaatiline juhuslik valik mingist registrist, näiteks äriregistrist iga 100. ettevõtte, telefoniraamatust iga 50. elanik jm. Teine sobiv lahendus on valitavate objektide järjekorranumbri määramine juhuslike arvude genereerimisega. Tõenäosuslike valikute probleemiks on üldkogumi jaoks
tingitud sellest, et NeoD ei soovinud anda piisavalt "väärilist" kohta loomulikule geneetilisele triivile. JUHUSLIKUD SÜNDMUSED POPULATSIOONIS Mingis lookuses asuvate genotüüpide sobivus (fitness) võib olla praktiliselt võrdne. Kui populatsioon on väike, allub genotüüpide sageduste muutumine juhuslikule geneetilisele triivile (random genetic drift, random drift, genetic drift, neutral drift). Iga järgnev põlvkond on juhuvalik eelmise põlvkonna geenitiigist (gene pool). Olgu meil populatsioonis genotüübid AA, Aa ja aa nii, et A ja a sagedus on mõlemal 0.5 - seega võrdne. Olgu A ja a ühtviisi kohased e. sobivad (same fitness). Milline on nende genotüüpide sagedus järgmises põlvkonnas? Kihlveos on otstarbekas pakkuda, et sagedus on endiselt 0.5/0.5. Tegelikkuses tähendab see aga vaid, et kõige tõenäosemalt on sageduste jaotus sama, kuid võib olla ka erinev
Võimaldab saada põhjalikumat infot, samas pole võimalik niipalju inimesi uurida. Olulisemad mõisted: Populatsioon e üldkogum inimeste hulk, kelle kohta tahetakse infot saada. Valim inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme. Kas valim esindab ikkagi populatsiooni? Probleem Valimi representatiivsus e esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab. Juhuvalik selline valim, mis on populatsioonist juhuslikult valitud. Seega on see ka esinduslikum, kuna need peaksid esindama kõikvõimalikke inimtüüpe populatsioonist. Valim võiks olla ka võimalikult suur, mis tõstab selle usaldusväärsiust. Tavaliselt on valimi suusrus kuskil 1000 inimest. Ajalugu ANKEETKÜSITLUSE: George Gallup ankeetküsitluse meetodi pioneer, uuris poliitilisi eelistusi. Vaatlus:
annaabi.ee 
