Mina kui tulevane sotsiaaltöötaja, tulin sotsiaaltööd just see tõttu õppima, et aidata inimesi nende probleemidega ning juhatada/suunata neid parema elu peale, sest me kõik oleme väärt inimväärset elu. 10 Laura-Roberta Ründva Kasutatud kirjandus Narusson, D. (2006). 4.2. Kliendi vajaduste ja ressursside hindamine. rmt: E. S. Kolledz, Juhtumikorralduse käsiraamat (lk 34). Pärnu: Imagoline OÜ. Payne, M. (1995). Sotsiaalpsühholoogilised ja kommunikatiivsed mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 132-133). Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Payne, M. (1995). Süsteemsedd ja Ökoloogilised mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 113). Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Payne, M. (2000). 2.1.2
Maria. 6. Sugulased- igapäevane toimetulek. hooldustöötaja Sotsiaaltöötaja Tütar, kui perearst MARIA usaldusisik eriarst Teised sugulased, kui tugiisikud Naabrid KASUTATUD ALLIKAD 1. Juhtumikorralduse käsiraamat, 2006, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, kujundaja: rebaseonu.ee oü 2. Saku valla koduleht, http://www.sakuvald.ee/sotsiaalteenused
Arvan, et sotsiaaltöö , kui valdkond on ühiskonnale väga vajalik. Olen piisava pingetaluvusega, et sotsiaaltöötajana hakkama saada ning sooviksin anda oma panuse kellegi elu muutmisele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Narusson, D. 2005. Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös. – Sotsiaaltöö nr 2. 2. Robert Kreem, Sotsiaaltöö teooria ja praktika. Tartu, 1995 3. M.Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. Tallinn 1995 4. Juhtumikorralduse käsiraamat, 2006, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, kujundaja: rebaseonu.ee oü
vastava seadusandluse täitmist valla asutustes (sotsiaalkeskus, lasteaed, koolid jt); 11. tööaruannete koostamine ja esitamine; Teine töötaja on sotsiaaltöö ja lastekaitsespetsialist ning tema ametikohustuste hulka kuuluvad: 1. Jälgida laste õigusi kaitsvate seaduste täitmist .............. vallas ja vajadusel sekkuda. 2. Esindada seadustest tulenevalt piirkonna lastega seotud probleemide ja vaidluste lahendamisel laste huve. 3. Klienditöös laste ja peredega võtta aluseks juhtumikorralduse metoodika. 4. Juhinduda kohaliku omavalitsuse lastekaitseametniku tööd reguleerivatest riiklikest õigusaktidest. .............. vallas on teiste väikevaldadega võrreldes üpris palju sotsiaalteenuseid. Vallal on olemas kaks päevakeskust – töötutele ja puuetega inimestele. Meil on oma hooldekodu, kus pakutakse ka päevahoiu võimalusi. Tulevikus tuleks rohkem rõhku panna lastevanemate koolitusele – see aitaks peresiseselt lahendada probleeme kasvatuses
oleks selline säte sees ja mille peaksid eaka väärkohtlemise juhtumiga seotud isikud allkirjastama. 5 Kasutatud kirjandus. Aljosin, I. (2011). Väärkohtlemise ennetamine hoolekandeasutuses. Sotsiaaltöö 3 (lk 47-51). Eesti Statistikaameti kodulehekülg. (2012). http://www.stat.ee/sotsiaalelu Medar, M. (2006). Juhtumipõhine võrgustikutöö. Juhtumikorralduse käsiraamat (lk43). http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TTO/Juhtumikorralduse_kasi raamat.pdf Tuherm, M. (2012). Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel. Sotsiaaltöö 2 (lk 36-40). 6
Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peamisi sihtrühmi ning nende tööhõive määr on väga madal, alustati 2004. aastal puuetega inimestele suunatud tööhõivemeetmete pakkumisega. Näiteks on tööhõiveametites puuetega inimeste konsultandid, on välja töötatud töökohtade kohandamise programm ning tegeletakse võrgustikutöö arendamisega
sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi kvaliteeti, omades võimalust rakendada ettekirjutusi ja sunniraha. Kuidas, kui tihti ja millistel alustel Maavanem järelevalvet teostab ning kvaliteeti tagab, seadus ei määratle. 21 Mis on STAR? Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks. STARi loomise peamine eesmärk on arendada välja elektroonne töökeskkond, mis aitab sotsiaaltöötajal oma tööd senisest hõlpsamini korraldada osutada isikule vajalikku abi võimalikult sihitatult ja kiiresti ning optimaalse töömahu ja kulutustega. Uus veebipõhine infotehnoloogiline lahendus annab võimaluse elektroonilise toimiku pidamiseks. 22
loomiseks); avalikkuse teadlikkuse tõstmine (konverentsid, koolitused osapooltele, hea tava käsiraamat tööandjatele); töökohtade kohandamise skeemi väljatöötamine. PITE projekti tulemusel avati spetsiaalselt puudega inimeste tööhõiveteemaline kodulehekülg www.pite.ee, kus saab tutvuda projekti aruannete ja välja töötatud käsiraamatutega. Samuti on projekti tulemusel palgatud igasse tööhõiveametisse spetsiaalselt puudega inimestega tegelev juhtumikorraldaja, kes on saanud juhtumikorralduse, töökohtade kohandamise ja puudealase teadlikkuse koolituse. Eesti invapoliitika üldkontseptsioonis esitatud mõistete kohaselt tähendab väljend "puue" inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 2 on "puude" 10 mõiste eeltooduga enamvähem sama. Lisatud on, et selle seaduse mõttes on puudel kolm
1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008) „Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine Autor: Marju Selg Autor alustab artikli kirjutamist järgmiselt : „Käsitlen võrdlevalt kahte olulist mõistet, püüan välja tuua nende tähendusnüansse ja näidata, millistesse avaramatesse mõistesüsteemidesse need kuuluvad.”Artiklis on räägitud nende kahe mõiste esisust ning erinevusest. Autorit ennast ajendas seda kirjutama Dagmar Narussoni „Juhtumikorralduse käsiraamat”, kus „ei joonistu selgelt välja nende kahe lähenemisviisi vastastikku täiendavad jooned ja põhimõttelised erievused. Need on esitatud kui ühe raamistiku komponendid, mis üksteist täiendavad”. Samuti nendib ta, et Eesti sostisaaltöö kirjanduses on nende kahe mõiste rakendus pisiavalt avamata ja lahti seletamata. Teiseks seletab ta, et sõna empowerment ei ole korrektne sõna selle tähenduse väljatoomiseks
sealhulgas juhtumite haldamisest, telefonivestlustest ning võimalusel koduvisiitidest; (b) riski suurenemise korral selgest turvaplaanist ; (c) lühiajalistest kognitiiv-käitumuslikust teraapiast, et parandada probleemide lahendamist ja vähendada suitsiidimõtteid. (kuigi see ei ole olnud efektiivne pikaajalise riski vähendamisel) (Rudd jt., 1999) 24. Kasuta lehtri kontseptsiooni kvaliteese järelravi tagamiseks . Lehtri kontseptsiooni puhul on tegemist juhtumikorralduse protokollide loomisega, kus klient ja kogu informatsioon kliendi kohta läheb ühele kontakisikule. (Chiles ja Strosahl, 2005). See võib olla vaimse tervise nõustaja, kriisisekkuja, juhtumikorraldaja või muu vaimse tervise professionaal. Infot tuleb saata nii, et kõik ravivad spetsialistid saavad jagada kõiki andmed. See on eriti oluline, kui töötatakse suitsiidsete klientidega, sest erinevatel
aastal 71% (statistikaamet). 1.3. Arengusuunad tööhõives Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda Eestis aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded ja kriteeriumid töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku 5 suurendamine läbi seadustemuutmise ja määruste ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele, et tuua inimesed tagasi tööturule ja suurendada see kaudu tööhõive määra elanikkonnast. Üldiseks tööhõive edendamiseks kavandatakse parandada koostööd tööandjatega. 2006-2008 aastaks on tööhõive valdkonna kõige olulisemateks sihtmärkideks seatud: o tööealisest elanikkonnast on tööga hõivatud vähemalt 68.3% (2003 - 62,6 %);
· Sotsiaalteenused: riiklikud- ja KOV poolt osutatavad teenused. 18 · Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet, www.ensib.ee · Kohalikud omavalitsused. Psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni peaksid pakkuma: · Rehabilitatsiooniteenuse osutajad. · KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad juhtumikorralduse põhimõttel. PROBLEEMID: · Terviklik hindamine ja juhtumipõhine ellurakendamine rehabilitatsioonis? · Juhtumikorralduse tegelik ellurakendamine KOV-s? · Lai valdkond, erinevad teenused, võrgustikutöö nõrkusega seotud probleemid. · Teiste valdkondade teenuste reaalne kättesaadavus. · Vastutus on hajunud. Rehabilitatsiooniteenus Eestis? · Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (2004) seletuskirja alusel on Eestis
valdkonnaülese koostöö ja ennetusliku ning tõenduspõhisuse tagamine piirkondlikke vajadusi arvestades; 8) abivajavast lapsest teavitamise, teabe dokumenteerimise, teabe edastamise ja teavitajale tagaside andmise korraldamine või vajadusel selle teostamine; 9) lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamine; 10) lasteabitelefoni pidamine; 11) väljaspool tööaega hädaohtu sattunud lapse juhtumikorralduse alustamine ning sellele järgneval tööpäeval juhtumi üleandmine lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele (LKS eelnõu § 13 lg 1). 9.–11. ülesande täitmiseks võib sotsiaalkindlustusameti peadirektor sõlmida halduslepingu (LKS eelnõu § 12 lg 2). Samuti teostab SKA järelevalvet LKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete üle (LKS eelnõu § 34). Maavanema ülesanded laste heaolu tagamisel ja laste õiguste kaitsel maakonnas on: 1) laste heaolu ja
Üsna selgelt on aga töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab kõige valusamalt ilma erialase ettevalmistuseta inimesi. 2.2.3. VÕIMALUSED JA MEETODID TÖÖPUUDUSE VASTU Tööpuuduse teema on Eestis tõsine probleem. Järgmise aasta lõpuks on prognoositud ca 150 tuhat registreeritud töötut ja tööpuudus ei lange oluliselt enne 4-5 aasta möödumist. Riskirühmade probleemide lahendamisel on olulisel kohal juhtumikorralduse põhimõtetele tuginev sotsiaalhoolekande, terviseteenuste ja aktiivsete tööturumeetmete integreeritud pakkumine, kuna riskirühmade probleemide lahendamisel on teatud juhtudel vajalik enne tööturumeetmete kasutamist või ka kasutamise ajal lahendada sotsiaalseid probleeme. Viimased võivad takistada tööturuteenuste kasutamist, töö otsimist või tööle asumist. Kahjuks on võrgustikevaheline koostöö olnud seni puudulik.
annaabi.ee 
