EKSAMIKÜSIMUSED jaanuar 2016 Küsimus 1 Vastutus on: a. meeldiva ülesande täitmine b. ebameeldiva ülesande täitmise kohustus koos vastava aruandlusega c. teiste poolt määratud või endale võetud tööde sooritamise või ülesannete lahendamise kohustus Küsimus 2 Ettevõtte strateegilise orientatsiooni komponentide hulka kuuluvad: a. ettevõtte jaoks oluline materiaalne vara b. ettevõtte töötajad c. missioon, visioon d. ettevõtte eesmärgid e. taotletav konkurentsieelis Küsimus 3 Juhtidel soovitatakse delegeerida alluvatele a. konfidentsiaalseid ülesandeid b. eesmärke c. ülesandeid, funktsioone d. süsteemide loomist Küsimus 4 Organisatsiooni struktuur a. ei ole mõjutatud ettevõtte sise- ja välistingimustest b. on juhtimises eesmärk omaette c. on äri organiseerimise viis, mis kõige paremini soodustab edu saavutamist ettevõtte tegevuses d. on kauakestev ja püsiv Küsimus 5 Küsimuse tekst Delegeerimisel peab juht kehtest...
ettevõtteid: tüüpilised Ameerika ja Jaapani Neljas tase firmad ning Z-tüüpi Ameerika firmad Viies tase · Töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. · Kohandas Jaapani juhtimisstiili Lääne, eelkõige USA ettevõtetele · Ouchi kohaselt on Jaapani edu aluseks eriline inimeste juhtimisviis TEISI KAASAEGSEID JUHTIMISTEOORIAID · Süsteemiteooria- Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning nende omavaheliste seoste välja toomisel · Terviklik kvaliteedijuhtimine- Terviklik kvaliteedijuhtimine on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu · Eesmärgiline juhtimine- Eesmärgiline juhtimine kujutab endast
tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemised ja välised tegurid. Sisemised omakorda jagunevad nn. "kõvadeks" teguriteks ja "pehmeteks" teguriteks. Keerulisem ja kulukam on
Väga paljud teadlased maailma eri paikadest on käsitlenud juba olemasolevaid teooriaid ja kaasajastanud ning kohaldanud neid vastavalt hetkelisele ühiskonna seisundile ning enese tõekspidamistele. Vaatamata ühiskonna üldisele erudeeritusele ning rohkete ajalooliste kogemuste põhjal omandavate faktide võimalikkusele, on tänaseni äärmiselt raske teha kindlaks isegi fakti, kas on olemas üks üldine juhtimisteadus, mille hulka kuuluvad mitmesugused teooriad või palju erinevaid juhtimisteooriaid, mis ongi teaduseks ning mille alla kuuluvad erisugused koolkonnad ja kontseptsioonid. Samuti, osaliselt süstematiseerimise raskustest tulenevalt, on küsitletav ka teooriate vastavus tegelikkusele, pidades siinkohal silmas praegusel ajal tudengitele õpetatavaid arusaamasid, mis on üldjuhul tsentreeritud industriaalühiskonna ettevõtlusele. Tänapäeval on käsitlusel palju erinevaid kaasaegseid juhtimisteooriaid, mis kõik keskenduvad mingile kindlale eesmärgile ja orienteeritusele
KLASSIKALISED JUHTIMISTEOORIAD JA TEOREETIKUD Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis võrreldakse erinevate klassikaliste juhtimisteooriate põhimõtteid ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid
1. JUHTIMINE Organisatsiooni edu sõltub võimest kohaneda keskkonnaga, teadmistest toote valmistamise protsessi kohta, tehniliste vahendite olemasolust ning ennekõike oskuspärasest juhist. Juhtide ülesanne on juhtida inimesi, tehnoloogiat, toodet ja selle valmistamist ning informatsiooni. 1.1 Juhtimisõpetuse koolkonnad Juhtimisõpetuse koolkondi on kolm: ratsionaal tehniline, käitumuslik ja tunnetuslik. Erinevaid juhtimisteooriaid on väljatöötatud palju, kuid ettevõte peab leidma nende seast endale ainuõige. A) Ratsionaal-tehniline inimesi käsitletakse kui masinaid. Juhi kohustus on tagada nende ladus töö. Henry Fayol'i definitsiooni järgi juhtimine tähendab planeerimist, organiseerimist, koordineerimist, otsustamist ja kontrollimist. Selleks, et juht suudaks edukalt juhtida peab ta iga funktsiooniga toimetulemiseks võimalikult palju suhtlema. Selles mudelis on
eduka töötamise korral uuesti alles kümne aasta pärast. Enamasti jäävad töötajad siiski samale algsele töökohale. Vaid vähestel väärilistel õnnestub saada ametikõrgendust ja neil, kellel õnnestub, nendest vaid üksikud kasutavad seda võimalust. 7 Z TEOORIA LISA LUGEMIST 2. TEISI KAASAEGSEID JUHTIMISTEOORIAID 2.1 Süsteemiteooria Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning nende omavaheliste seoste välja toomisel. Organisatsioon saab oma sisendid keskkonnast ja muudab need enda sees omakorda väljundiks keskkonda. Organisatsiooni kõik osad on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. 2.2 Terviklik kvaliteedijuhtimine Terviklik kvaliteedijuhtimine on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise
loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtluse sarnast töökeskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E
loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtluse sarnast töökeskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E
selle asemel, et astuda otsesesse kontakti juhtkonnaga, saab oma igapäevased tööülesanded ja abi kaheksalt erinevalt ülemuselt. See on iga töötaja jaoks teostamatu olukord, sest igal ülemusel on omad põhimõtted ning ootused.". Seega arvas Fayol, et töötaja peaks ise juhtkonnaga otsese kontakti kaudu suhtlema, mitte saama käske mitmelt ülemuselt (Henry Fayol 2011). Fayol arvas, et eelkõige tuleks juhtimisteooriaid arendada ning alles seejärel õpetama hakata. Tema teooriad avaldati monograafis pealkirjaga General and Industrial Management (1916) See oli esimene avaldatud raamat Inglismaal üldise ja tööstusliku juhtimise kohta 1949 aastal, kus arutati läbi tema 14 juhtimise põhimõtet ning seda peetakse klassikaliseks juhtimisteooria raamatuks. Irwin Gray toimetas ja avaldas 1987. aastal ümbertehtud versiooni Fayoli klassikast. Gray säilitas seejuures Fayoli 14 juhtimise printsiipi (Ibid.).
pärandatakse isalt pojale. Vanade austamine Eakad väga austatud Vanusel pole tähtsust Kaebuste Alluvad ei tohi teha kriitilisi Sõnavabadus. liikumine märkuseid juhile. Juhtimine Eesmärk tuleb ülevalt, alluvatel Kõrgema vastutusega töötaja on puudub sõnaõigus. Ei saa motiveeritum. rakendada juhtimist eesmärkide kaudu. Enamus juhtimisteooriaid sobib siia. Ebakindluse vältimine Kõrge riskivältivusega riik Madala riskivältivusega riik (Kreeka, Portgal) (Eesti, Rootsi) Organisatsiooni Palju rituaale Vähe rituaale rituaalid Planeerimine Leitakse et ilma plaanideta ei ole Ei tehta pikaajalisi plaane, sest võimalik tegutseda niikuinii kõik muutub
HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD CARL ROGERS Et isikust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus tekib elutegevuse käigus. „Inimene on oma loomupoolest hea“. Selle all mõeldakse edasipüüdlevat ja arenguvõimelist persooni.see püüe areneda ja kasvada, end täiustada, on omane ka teistele elusorganismidele. Need teooriad hakkavad tekkima 20saj 30ndatel. Eriti popid 50-60ndad. Suuresti mõjutanud erinevaid valdkondi, eriti sotsiaalpsühholoogiat, erinevaid teraapiad ja ka juhtimisteooriaid ja isegi religiooni ja usu sfääris tekitanud uusi lähenemisviise (väljaspool psühholoogiat). Esmaseks autoriks peetakse Carl Rogersit. Teine esindaja ka nt Maslow. (püramiid). Rogers elas 1902-1987. Nim kliendikeskne teraapia v patsiendile keskendunud teraapia. Uus suund. Tema idee oli, et põhiline inimolemuse osa väärib usaldust ja on hea alge. tuleks toetada ja kasvab nii automaatselt õiges suunas. Kõik ei lase sellel välja paista.
muutus üha raskemaks tõsta töötajate tööviljakust. Teiseks, töötajate pahameel kasvas koos suureneva töö spetsialiseerumisega ja juhtide ebainimliku suhtumisega töötajatesse. Need kaks asjaolu panid juhte rohkem mõtlema töötajate eest hoolitsemisele, mille tulemusena kujunes välja inimsuhete ja käitumuslik suund juhtimisteaduses. Kü s i m u s e d a r u t e l u k s j a ko r d a m i s eks 1. Miks on vaja tunda erinevaid juhtimisteooriaid? 2. Millised juhtimisteooriate koolkonnad kuuluvad klassikaliste juhtimisteooriate hulka? 3. Millised muutused tööstuse arengus tõid kaasa vajaduse arendada juhtimist? 4. Millele keskendus teaduslik juhtimine? 5. Mida positiivset tõi juhtimisteooriasse Taylor ? Miks on kritiseeritud Taylori töö organiseerimise printsiipe? 6. Mida tähtsustas Lillian Gilbreth erinevalt teistest teadusliku juhtimise koolkonna esindajatest? 7
üleüldisi häid emotsioone töötajate seas. Fayoli juhtimispõhimõtted, mis käivad printsiipidega käsi käes: · plaanimine eesmärkide püstitamine · organiseerimine eesmärkide täitmise korraldamine · mehitamine sobilike töötajate leidmine · käsutamine juhendamine, tegevuse koordineerimine · kontrollimine info kogumine täitmise käigust Fayoli 14 printsiipi oli üks esimesi ja on senimaani üks kõikehõlmavamaid/laialdasi juhtimisteooriaid. Samuti peetakse tema panust tänapäevaste juhtimisteooriatele kõige suuremaks. 5. F.W.Taylor'i ja tema kaasaegsete panus juhtimisõpetusse ja töökorralduse põhimõtetele FREDERICK WINSLOW TAYLOR 1856 1915 `Teadusliku juhtimise vaimne isa' insener firmas Bethlehem Steel A PIECE RATE SYSTEM 1895 SHOP MANAGEMENT 1903 PRINCIPLES OF SCIENTIFIC MANAGEMENT 1911 soov leida lahend: Kas on võimalik töötada kvaliteetselt, lihtsalt, kiiresti ja ohutult? LÄHTEKOHAD
individuaalne Mitteametlik, Ametlik, Kontroll Enesekontroll infole tuginev reeglitele tuginev Olenevalt ajastust saab välja tuua põhimõtteliselt aastakümned, millal üks või teine juhtimisteooriate grupp aktuaalsem on olnud. Sisuliselt on koolkond grupp sarnaste vaadetega juhtimisteooriaid. Selliseid gruppe võib nimetada ka eestvedamisteooriateks, kuigi üldistatult on tegu siiski juhtimisteooriatega. Teooriate grupi vahetumise on tinginud iga eelneva grupi teooriate kritiseerimine, sest see pole andud pädevat vastust, kuidas kujuneda heaks, edukaks juhiks. Eestvedamise teooriad jagunevad: 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (hakkasid levima 20.saj. esimesel poolel), 2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad (1950-ndad aastad), 3
sest keskkond muutub kiiresti, samuti on ebapiisavalt infot ja inimese tajuvõimalused on piiratud. Seepärast on juhtimisel suur osakaal ka intuitsioonil ja spontaansusel, mille olemasolu tunnuseks on võime kiiresti ja hõlpsasti tunnetada situatsiooni võimalusi.264 Eelkirjeldatu lõi eeldused loominguliseks juhtimiseks, mis aitab kiiremini ja paremini toime tulla ebamäärastes olukordades. Sellega seonduvalt saavutasid XX sajandi lõpus suure populaarsuse lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad anglo-ameerika juhtimis- ja eestvedamisteoreetikud (konsultandid), kellest tuntuimad koos põhiteose esmaavaldamise aastaga on Tom Peters (1984), Eliyahu Goldratt (1984), Peter Drucker (1985), John Kotter (1990), Stephen Covey (1989), Charles Handy (1994), Daniel Goleman (1995), Margaret Wheatley (1999), Peter Senge (1990)265 jt. T. Peters rõhutab bürokraatlikult juhtimiselt lihtsale juhtimisele (simple management) ülemineku vajadust, põhjendades seda inimeste loovusega
annaabi.ee 
