Soovitakse saadud vastuseid täpsustada Soovitakse saada põhjalikku teavet (saab kasutada lisaküsimusi) Soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid Intervjuu liigid: · Struktureeritud ehk ankeetintervjuu eelnevalt koostatud küsimused esitatakse planeeritud järjestuses · Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, küsimused pole eelnevalt täpselt sõnastatud ega järjestatud · Avatud intervjuu vaba, süva, informaalne, mitteametlik, juhtimata, struktureerimata intervjuu. Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema võib vestluse käigus muutuda. Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda. Läbiviimine: Individuaalintervjuuna kõige levinum Paariintervjuuna rühmaintervjuu alavorm, näit. kasvatusteadustes lapse ja vanema koosintervjueerimine Rühmaintervjuuna kui uuritakse rühmade kultuure, vt fookusgrupp 10. Dokumentide analüüs Andmete kogumine mõtestatult. On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod
87. Missugused on võlaõigusseaduse järgi varalise kahju eest väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest? § 139. Lg 1 ja 2 järgi võiks eristada järgmist liiki aluseid hüvitise vähendamiseks: lg 1 on üldnorm, mis võimaldab hüvitist vähendada, kui kahju tekkis osaliselt kannatanust tuleneva ohu tagajärjel; lg 2 järgi saab hüvitist vähendada siis, kui kannatanu jätab kahjutekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahjutekkimise ohule; võimalik vähendada, kui kannatanu jätab ohu tõrjumata; võimalik vähendada, kui kannatanu jätab tegemata tpimingu, mis kahju oleks vähendanud, kui seda võiks temalt mõistlikult oodata. Oluline ka lg 3, mis surma põhjustamise või kehavigastuse/tervise kahjustuse korral võimaldab hüvitist vähendada kannatanu tahtluse või raske hooletuse korral. ka selle sätte kohta on palju RK praktikat
sarnaste abinõude rakendamist. 17. Missugused on võlaõigusseaduse järgi kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest? § 139 lõiked 1 ja 2 sisaldavad nelja liiki aluseid varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamiseks: 1) Kahju tekkis osaliselt kannatanust tulenevatel asjaoludel kui ohu tagajärjel, mille eest kannatanu vastutab. 2) Kannatanu jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. 3) Kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata. 4) Kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui temalt oleks võinud seda mõistlikult oodata. Kahjuhüvitist vähendatakse selles ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist või selle suurendamist. § 139 lg 3 sätestab piirangu, mille kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise
Intervjuu alateemad on teada, kusimused pole eelnevalt tapselt sonastatud ega jarjestatud. · Avatud intervjuu vaba, suva, informaalne, mitteametlik, juhtimata, struktureerimata intervjuu. Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema voib vestluse kaigus muutuda. Votab palju aega, subjektiga raagitakse mitu korda. · Dokumentide analuus - andmete kogumine motestatult.
Eeldused: kui on kestev kahju või kui ähvardatakse. (?) 17. Missugused on võlaõigusseaduse järgi kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest? 139 lg 1 ja 2 sisaldavad 4 liiki aluseid varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamiseks: 1. kahju tekkis osaliselt kannatanust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kannatanu vastutab 2. kannatanu jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule 3. kahjustatud isik jättis ohu tõrjumata 4. kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks võinud kahju vähendada kui temalt võis seda mõist- likult oodata. Kahju hüvitamist vähendatakse ulatuses, milles kannatanu tegevus või tegevusetus soodustasid kahju tekkimist või selle suurenemist. Üheaegselt võib esineda mitu vähenemise alust
reguleeritud VÕS §-s 139. § 139. KAHJUSTATUD ISIKU OSA KAHJU TEKKIMISEL (1) Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. (3) Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.
analüütiline mõtlemine Isiksuseomadused 55 Juhtimisvead tulevad ebapiisav juhtimisoskuste tase või liidrivõimete puudumine, mille tõttu töötajad ei taha järgijad olla ja toimetulematus suurendab võimuvajadust veelgi vastatstikuste ootuste hägusus töötajatega ei lepita kokku õigustes ja kohustustes. Arvamus, et hakkama saab ka juhtimata. 7. Juhtimine kui teadvustatud loovtegevus, loovjuhtimine ja innovatsioon Loovus on võime mõelda süsteemselt, hoida fookuses oluline, koondada üksiktegevused tervikuks ja olla sihipärane. On distantseerumine probleemist (helikoptermõtlemine), probleemi kohale tõusmine, uute seoste otsimine, võime näha õppimiskohti, lahendusi, mida "maa pealt" ei näe , on kontseptuaalne mõtlemine, mis tähendab nägemust tulevikust, pilti
Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kahju võib tekkida ka kahjustatud isikust endast tulenevatel asjaoludel. Sel juhul kuulub kahju hüvitus vastavas osas vähendamisele. Kahjunõuet vähendatakse ka siis, kui kahju tekkis osaliselt ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik ise vastutab, samuti kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebataviselt suure kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. 11.1.3. KÕRVALKOHUSTUSED Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on tagada nende (st võlasuhtest tulenevate) kohustuste kohane täitmine. Need kohustused kannavad kõrvalkohustuste nimetust. VÕS-e kohaselt on nendeks: 1
ise süüdi, kohaldasid nad põhjendatult VÕS § 139 lg-d 1-3. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seda sätet kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 järgi ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Isiku tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 3 kohaselt vähendada sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alusel üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus
arvates ka ,,liha" ja ,,maailma". On huvitav, et intensiivsuse poolest on kahe saksa kultuuriruumis elanud mõtleja vaated väga sarnased, vahe on ainult traditsioonilise kristliku usu radadelt eemalekaldumise määras. 2.2. Kurja seostamine Kolmainuga Nagu nägime, meeldib Jungile paljusid nähtusi, sealhulgas Jumalat vaadelda läbi heegelliku prisma. Tees ja antitees peavad leidma sünteesi. Hea ja Kuri peavad uueks kvaliteediks ühinema Kolmainsuses. ,,Ma ei saa jätta tähelepanu juhtimata huvitavale faktile, et kuigi kristluse keskne sümbol on Kolmainsus, siis teadvustamatuse poolt esitatud vormel on nelisus. Kristlikult ortodoksne vormel ei ole tegelikkuses päris täielik, sest kurja printsiibi dogmaatiline aspekt on Kolmainust puudu ning viib rohkem või vähem raskestimõistetavale omapäi eksistentsile kuradi näol. Siiski paistab, et Kirik ei hülga seesmist seost Kolmainu ja Saatana vahel. Katoliiklik autoriteet
..). keskendatud kõne on kehtestamise tuumaks. Meie enesekindel „rahumeelsus“ rahustab sageli Ma olen töötanud kolleegidega, kes ei püüa sellist koridorirahutust kuidagi teadlikult ohjata. ka teist isikut ja kaaslastest publikut, kes loomulikult tunnevad ümbritsevat pinget. Avades klassi ukse, lasevad nad õpilased sisse juhtimata tähelepanu erisustele välise (mängu- „Mina ei kommenteeri sinu keha (või riideid või seksuaalset orientatsiooni...). Ma ei taha (ega väljaku) kultuuri ja klassisisese (õppetöö) kultuuri vahel. Mõned õpetajad isegi ei tervita õpilasi, oota), et sina minu oma kommenteerid.“ kui need klassi ukse taha kogunevad või järjekorda võtavad. Klassi ettevalmistamiseks koridoris
hoonetel esinev nähtus – kahjustatud vihmaveetorud olid rennidest lahti ühendatud ning vihmavesi ei voola otse fassaadile; sademeveerenn puudub. Kui katusel sademevee kogumise renntorud puuduvad või on katkised, juhitakse kõik kokkukogutud vesi seinale, vt. Joonis 2.15. Selle tagajärjel satub välissein suure veekoormuse alla. Probleemne lahendus on ka sademeveetorude puudumine ning vee hoonest eemale juhtimata jätmine. Selle tagajärjel võidakse ära uhtuda pinnast hoone 48 kõrvalt, mis omakorda põhjustab hoone või hooneümbruse vajumise, vt. Joonis 2.16 vasakul. Sagedased sademeveesüsteemi mittetoimimise põhjused olid ka ummistunud ja katkenud rennid ja torud, vt. Joonis 2.17. Kuna puitkorterelamud asuvad tihti linnatänavate ääres, siis on üheks vihmaveetorude lagunemise põhjuseks ka vandalism, vt. Joonis 2.18
Avatud infovahetusest tarneahela liikmete vahel on vähe kasu, kui tarneahelas puudub vastastikune usaldus. Valdavalt hoolitsetakse selle eest, edu saadaks eelkõige oma ettevõtte tegevust, pööramata seejuures suuremat tähelepanu kogu ahela toimimise efektiivsusele. Juhtimata jäetud või osaliselt juhitud tarneahel on üldjuhul eba- efektiivne, mis pikemas perspektiivis mõjutab negatiivselt iga selle liiget. Säärast ebaefektiivsust aitab hästi iseloomustada bullwhip efekt ehk piitsaplaksu efekt, mida on nimetatud ka Forresteri efektiks. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
