Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhiabi exceli kordamine 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
canon, column, 40000, märgista, kvartal, 800000, 600000, 400000erenimi, kaasik, tihemets, tootlikihlakas, 3500, kuusk, 1400rinter, kvartali, sisesta, count, sendi, 35000, 30000, 25000, vaher, mänd, hulgihindostimees, format, töötuskindlustus, andmetega, eesnimi, soorita, 2400entium, ekspress, ajakirjad, töötaja, juta, ceiling, 1000000D 89000 E 175300 F 32400 G 76000 Presidendi Kokku Suurim Väikseim Keskmine Lisa tabelisse uus rida, kus oleks eriti kõrge aastapalk (näiteks Eesti president, riigikogulane vms) Harjutus 3.3 keskmine Jaanuar Veebruar Märts I kvartal Õun 7.50 8.50 7.90 7.97 Pirn 12.50 13.70 14.60 13.60 Ploom 13.70 12.90 11.80 12.80 Kartul 3.60 4.10 4.50 4.07 Porgand 4.20 3.90 4.60 4.23
2000 1439197 939310 499887 65,3% Keskmine 1494586 952587 541999 63,8% Diagrammil peab olema legendis Rahvaarv Eestis; Eestlased; Muud rahvused Diagrammialal on 3 joont X-teljel peavad olema aastaarvud 45000 44000 43000 42000 41000 40000 39000 jaanuar veebruar märts aprill mai 12 000 10 000 Juuni 6 541 8 000 5102 5430
4. Täida "Kokku" rida. 5. Leia palgafondi kogukulu juhul, kui tük lusikalt oleks 1,20 €, 1,25 €, 1,30 € ja 1, tükitasu nagilt 6,45 €, 6,50 €, 6,55 € ja 7 Selleks sisesta lahtrisse A11 lahtris F7 ol sisestades võrdusmärgi, seejärel klõpsat F7 ja vajutades Enter klahvi. Märgista an (A11-E15). Vali Data menüüst käsud Wh Analysis-Data Table, sisesta Row inpu cell lahtrisse I1 ja Column input cell la Tükitasu lusikalt 1.15 Tükitasu nagilt 6.4 uulusikate arv*tükitasu tükitasu nagilt). Kasuta lusikalt htriaadressi I1 ! brutopalgalt . gukulu (sots. . gukulu juhul, kui tükitasu , 1,25 €, 1,30 € ja 1,35 € ning €, 6,50 €, 6,55 € ja 7,00 €.
73% 31.73% Eesti rahvaarvu muutumine 1989- 31.68% 1800000 31.62% 1600000 31.57% 31.50% 1400000 31.39% 1200000 31.33% 1000000 31.25% 800000 31.17% 600000 31.05% 400000 30.96% 200000 0 1989 1990 1995 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 200
6171 6062 3740 18199 7232 1515 1534 7491 7155 4682 22602 11837 1677 2279 9972 9517 9349 32304 21664 2589 6497 17239 10070 13061 33274 30617 3217 12873 1,5 1 0,5 0 Column D -360 -300 -240 -180 -120 -60 0 60 120 180 240 300 360 -0,5 -1 -1,5 2004 2005 2006 majandusteaduskond Koosta üks tabel 75000 laenu kvartali tagasimaksete arvutamiseks kui laen võetakse 5, 10 või 20 aastaks ja laen laenu suurus 75 000,00 kr Intress Intress
Kokku 180 750,00 kr 213 285,00 kr Kaupade laos eisu võrdlus 160000 140000 120000 m aksum us 100000 80000 60000 40000 20000 0 Kapp Riiul Laud Tool Peegel
Ühiku Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind Leia kirjed, kus Kaup on a 05. nov Kork banaan 64,00 200 12800 16000 31. okt Kaasik banaan 76,00 150 11400 14250 23. okt Kaasik banaan 60,00 130 7800 9750 01. nov Kaasik banaan 20,00 200 4000 5000 28. okt Kaasik apelsin 14,20 200 2840 3550 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 16. okt Kuusk apelsin 14,50 150 2175 2718,75 10. nov Kork apelsin 14,30 100 1430 1787,5 23. okt Kuusk banaan 72,00 10 720 900 24
60-64 -34181 34181 46981 65-69 -27742 27742 46098 70-74 -15617 15617 35469 75-79 -8353 8353 20223 80-84 -6400 6400 18926 85 + -3444 3444 12466 80000 60000 40000 20000 0 20000 eri lintdiagramm, mis kujutaks rahvastikupüramiidi. Rahvastikupüramiidi saamiseks tuleb Excelis näiteks meeste arv esitada a. Sellisel juhul naiste arvu kujutav lint kasvab paremale poole ja meeste arvu kasvab vasakule poole. mi horisontaalteljel ei oleks negatiivsed arvud, võib numbri formaadiks y-teljel egatiivsete arvude näitamist teise värviga (Format axis, Number) 80-84
35404050446 Reijo Bauman mees 5.04.1954 48007150516 Erna Eek naine 15.07.1980 44311270496 Vilma Eesmaa naine 27.11.1943 Töötajad 37002030149 Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 isikukood - võti 34906210936 Jaan Kaasik mees 21.06.1949 eesnimi 48210210529 Saima Kukk naine 21.10.1982 perenimi - võti 33907250511 Riho Kuusk mees 25.07.1939 sugu sünniaeg 37906080465 Kristjan Mägi mees 8.06.1979 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktor
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
Leida, millisel aastal jõuab sõitjate arv 500 tuhandeni? Ülesanne 3-11 Firma aktsiate väärtus on muutunud järgmiselt: V(t)=-0,8t2+120t+200, kus t on aktsiate väljalaskmisest möödunud kuude arv. Leida: a) milline oli aktsia väärtus 2 aastat pärast väljalaskmist; b) mitme aasta ja mitme kuu pärast jõudis aktsia väärtus 4000 kroonini? Ülesanne 3-12 Kirjeldagu nõutava koguse sõltuvust hinnast p funktsioon = -5002 - 3000 + 40000. 60 Lähitulevikus on prognoositud hinna muutumist seosega = , kus t on aeg päevades alates +10 praegusest momendist. Mitme päeva pärast on nõudlus 32 000 tk? VASTUSED 3-9 80kr ja 50 kr. 3-10 Aastal 2000 ja aastal 2020. 3-11 a) 2619,2 kr; b) 3a 9k ja 8a 9k. 3-12 20 päeva. 20
8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk 300000 põhimaterjal 800000 tootmise üldkulud 144500 perioodikulud 30500 esmaskulud 1100000 tootekulud 124.45 konverteerimis(töötlemis)kulud 444500
Kuna Enn elab eramajas, siis on see sobiv koht muusikapoe avamiseks. Kaupluse sisseseade soetamiseks kulub 25000 kr ja kaupade ostmiseks 35000 kr. Kokku läheb vaja 60000kr. Vajalikku kapitali on võimalik saada järgmiselt: · oma vahenditest · laenates Oma vahendid tekivad ettevõtjal säästudest, mida ta ei ole oma sissetulekutest ära tarbinud. Laenata on võimalik teistelt inimestelt ja raha laenamisega tegelevatelt finantsvahendajatelt ( pangad jt asutused ) Enn on säästnud 40000 kr ja pangast võtab laenu 20000kr. Enn on teinud kaupluse avamiseks äriplaani, mille järgi ta müüb iga kuu plaate ja kassette 50000 kr eest. Kulud ühes kuus on 40000 kr. Seega teenib Enn oma ettevõtmisega 10000 kr kasumit. Võrreldes eelneva palgaga on Ennu sissetulek suurem ja see on ka ettevõtlusega alustamise põhjuseks. Kui kasumit ei tekiks ei oleks sellisel tegevusel mõtet. Tulud Kulud = Kasum Kaupluse tulud kuus: 50000 Kaupluse kulud kuus: 40000 Kasum: 10000
Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk"
sugu sünniaeg ... 37002030149 Kristjan Jürimäe mees 2/3/1970 isikukood - võti 34906210936 Jaan Kaasik mees 6/21/1949 eesnimi perenimi - võti 48210210529 Saima Kukk naine 10/21/1982 sugu 33907250511 Riho Kuusk mees 7/25/1939 sünniaeg 37906080465 Kristjan Mägi mees 6/8/1979 ... 37708220891 Leida Nõmmik mees 8/22/1977
9 õnades aktsionär, leegionär, pensionär on võimalik kahesugune hääldus: [-si-o-] ja [-sjo-], [- gi-o-] ja [-gjo-]. 2. Kahesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus oleneb enamasti rõhust. Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt. Kahel kujul on võimalikud: keefir ja kefiir sablon ja sabloon oktav ja oktaav tambur ja tambuur sümptom ja sümptoom 3. Kahe- või kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsulghäälik Kirjutus ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil: k, p, t kk, pp, tt kompvek händikäp saslõkketikett kotlet kabinet fokstrotthotentott niknäk katelok raklett kabatsokk
01.06.2008 4,55 2360,85 10931,31 NO 01.06.1995 17,56 3279,37 14386,66 NO 01.06.1999 13,56 3306,76 14489,73 NO 01.06.2001 11,56 3426,54 14940,31 NO 17269,50 78937,29 Veterane: 5 Pensionäre: 1 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Mari Jüri Kati Mati Column C Column D Column E Mati Pille Kalle Malle Nr. Firma Summa Makstud Hankijad 1 AS Piim 2500 2500 1 AS Piim 2 AS Leib 3700 3700 2 AS Leib 3 AS Juust 1700 1700 3 AS Juust 4 AS Piim 5600 5 AS Juust 1200 6 AS Juust 1300 7 AS Leib 6500
07.52 45207229411 Erkki Kivima 18.08.84 38408189748 Krista Tosso 26.11.66 46611264944 Külli Siirak 23.07.65 46507231537 Allan Hunt 05.05.86 38605055045 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 Marek Vassiljeva 29.05.81 38105292958 Tõnu Martverk 05.03.68 36803057369 Anna Saar 16.07.82 48207166492 Angelika Laidvee 09.02.60 46002091278 Kristina Niit 12.01.88 48801122698 Allan Miron 11.08.51 35108113825 Tanel Kaasik 21.03.85 38503219349 Signe Miron 08.11.55 45511081769 Lea Reinhold 29.06.88 48806291665 Oliver Liisma 19.06.86 38606197017 Indrek Jaanus 17.06.76 37606176653 Jaagup Valmra 24.07.81 38107244691 Jaan Palu 28.02.81 38102284334 Mart Jüriorg 23.09.54 35409236105 Mart Laidvee 23.07.63 36307231392 Priit Reinhold 01.10.81 38110018202 Henn Karu 18.01.89 38901189803 Uljana Reintamm 11.06.86 48606119191
04.83 48304218064 Anna Count 2 Anne Anne Ütsmüts 01.08.61 46108017060 Anne Anne Teder 31.03.64 46403317104 Anne Count 2 Annemai Annemai Ots 13.08.72 47208137072 Annemai Annemai Sillmann 23.07.81 48107237671 Annemai Count 2 Argo Argo Vaarmann 23.11.56 35611239312 Argo Argo Kaasik 01.03.83 38303012276 Argo Count 2 Ave Ave Niitsoo 20.12.80 48012204251 Ave Count 1 Dmitri Dmitri Randla 08.06.56 35606084524 Dmitri Dmitri Ruuben 23.01.68 36801239205 Dmitri Count 2 Egert Egert Raidjõe 16.08.79 37908163658 Egert Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
26 54 =IF(kogus<$F$16; $G$15; IF(kogus<$F$17; $G$16; IF(kogus<$F$18; $G$17; IF(kogus<$F$19; $G$1 iku otsimiseks rid väärtuste valimisel akse, et kui täpselt väärtust ei leita, loetakse s lähim väikseim t ; IF(kogus<$F$19; $G$18; IF(kogus<$F$20; $G$19; IF(kogus<$F$21; $G$20; $G$21)))))) Komisjoni tasu leidmine Nimi Läbimüük Protsent Tasu Pr_VL Kaasik 3240 10% 324 0.1 Kuusik 690 3% 20.7 0.03 Tammik 6320 13% 821.6 0.13 Lepik 2700 10% 270 0.1 Männik 1830 7% 128.1 0.07 M_kogus M_protsent 0 3% 1000 7% 2500 10%
44311130888 Sirje Härm naine 11/13/1943 73 Ost sekretär 570 44111240925 Leida Jaanus naine 11/24/1941 75 Tootmine tööline 640 37002030149 Kristjan Jürimäe mees 2/3/1970 46 Tootmine lukksepp 850 46809170171 Jana Kaal naine 9/17/1968 48 Müük sekretär 570 34906210936 Jaan Kaasik mees 6/21/1949 67 Transport autojuht 730 38301080820 Meelis Kalju mees 1/8/1983 33 Ladu tööline 510 34107110230 Hendrik Kanter mees 7/11/1941 75 Tootmine juhataja 2,180 48801180808 Erika Kasemets naine 1/18/1988 28 Müük sekretär 650 46908050804 Malle Kivioja naine 8/5/1969 47 Finants juhataja 2,430
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga
Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse a l b e e d o ks. Albeedo sõltub pinna iseloomust, päikese kõrgusest jt. teguritest. Näiteks kuiv muld peegeldab tagasi 18...24 %, märg muld 11...16 %, liiv 18...40 %, lumi 30...95 % temale langevast valgusest. Taimkatte albeedo oleneb liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30 %, kuusik 18 %, põllukultuurid 10...35 %. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1
1356 2284 Järveoja Martin Tartu 04:12:37 M21 1653 2407 Järvsalu Teet Harju 04:28:47 M21 1650 2199 Jääger Madis Harju 04:28:44 M21 1554 2031 Jürgenson Indrek Tartu 04:23:23 M21 1442 2261 Jürvetson Riho Harju 04:17:22 M21 790 475 Kaar Meelis Harju 03:45:44 M21 1899 1746 Kaarna Ilmar Tartu 04:45:54 M21 1057 1453 Kaasik Urmas Harju 03:58:49 M21 2045 2097 Kabin Kristjan Tallinn 04:55:44 M21 1779 1171 Kabral Iljar Valga 04:35:51 M21 1973 2915 Kadaja Meelis Tartu 04:51:26 M21 749 1497 Kadajane Erik Viljandi 03:43:36 M21 396 797 Kadajane Kaupo Tallinn 03:23:59 M21 884 528 Kadarik Janek Rapla 03:50:39 M21 266 414 Kadastu Janar Võru 03:16:10 M21
2.1) kus P on intressi kandva tehingu nimiväärtus (face value) ehk põhisumma (principal) , r intressimäär ühe aasta kohta ehk aastaintressimäär (Annal / yearly) rate of interest), t tehingu kestus ehk periood aastates (time period in years), I teenitav intress (amount of interest earned). Põhimõtteliselt võib intresside arvestamise perioodiks olla ühe aasta asemel ka mingi muu ajavahemik, näiteks pool aastat, kolm kuud ehk kvartal, üks kuu jne. Kuid enamasti kasutatakse intresside arvestamise perioodina siiski ühte aastat. Kui edaspidi pole intressimäära puhul ajaperioodi märgitud, siis loeme vaikimisi, et r ehk intressimäära väärtus on antud ühe aasta kohta. Samuti võib tehingu kestus olla antud päevades. Siis tuleb valemi (2.2.1) kasutamiseks päevad teisendada aastateks valemi N
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
Gert Jervan Raja 15-229 620 2261 Gert Toming Akad.tee 15A-111 534 94320 Grete Lind Raja 15 - 409 620 2306 Gunnar Piho Raja 15-403 620 2300 Hadi El Daou Akad.tee 15A-111 Hanno Lurje Raja 15-307 Harri Lensen Raja 15 - 307 620 2255 Harri Mägi Raja 15 - 225B 620 2257 Heimar Veske Raja 15 - 119 620 2310 Helena Kruus Raja 15-228 620 2256 Heljo Saar Raja 15-302 620 2251 Helle Tihemets Raja 15 - 235 620 3528 Igor Aleksejev Raja 15-231 620 2264 Igor Astrov II 315 620 2113 Indrek Jakobson Raja 15 Indrek Rätsep II 208 Indrek Rokk II 411 620 2369 Innar Liiv Raja 15 - 409 620 2306 Irina Amitan Raja 15 - 136 620 2302 Ivo Müürsepp II 401 620 2355 Jaagup Irve Raja 15-222 620 2326 Jaak Henno Raja 15 - 403 620 2308
annaabi.ee 
