Raamatu autoriks on Mare Sabolotny. Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. Juhan luges ta päevikut ja sai aru kui väga Kati teda armastas.
vahele rääkida õuele tuleb sulane Ants (Margus Oopkaup), Jaak ajab sulase tööle, Jüri ajab Juhani üles, kes ronib lakast välja redelile istuma, paneb riidesse. Seeliohw, Jaak, Juhan räägivad kapitalismist, Jüri räägib ligimesearmastusest Jaak ja Seeliohw lahkuvad, Jüri kurjustab pojaga, Juhan rahustab isa, räägib plaanidest Jüri lahkub, Juhan viskab pikali, paneb kaabu silmadele, Maret tuleb, selgitavad Juhaniga tekkinud olukorda Juhan suudleb Maretit, Maie vaatab ehmunult Ants teeb reha, Emsi jookseb edvistades õuel ringi, meelitab Antsu järvele, jookseb minema. Maie tuleb välja, toob Antsule parandatud püksid, Ants annab naisele lauliku, Maie näitab hoiukassa arvet Maie, Ants lähevad aita, heatujuline Silvia kepsleb Mimmiga õuele, tulevikuplaanide tegemine Mimm ja Silvia lahkuvad naerdes, Maie ja Ants tulevad aidast välja, Maie jookseb minema Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt
Eesti kirjandusauhinnad: A.H.Tammsaare nim kirjauhind 2010 Tõnu Õnnepalu "Paradiis" 2009 Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule"
Kati oli tiesti tavaline 16-aastane neiu, kes pidevalt kooli hilines, suitsetas, ji ja tarvitas narkootikume. Mare Sabolonty Kirjaklambritest v Elas kord Kati, kelle mlemad vanemad olid advokaadid. Kuna isa oli inglane, siis osa elust sai Inglismaal veedetud. Perega Eestisse kolides oli kiksugu halbu asju, toitumishired ja muu jura. Millegiprast on aga suitsetajast ja joodikust peoloomal Katil (endiselt) masendus ja depressioon. Boyfriendi Juhaniga on ka tihtipeale halvad suhted lambikad nklemised ja kahtlased vihahood tekitavad mlemale palju tli. Kui ta Juhanile oma stuse kaotab (veel enne, kui nad ldse kima hakkavad), on see jrjekordne lambikas sndmus, niisama hetke ajel. Ja oi, kuidas Kati pidutseda oskab! Veel nii hsti, et talle kunagi palutud kahtlane tablett suhu pistetakse ja prast ra vgistatakse. Vgistajalt HIV saades saab Kati oma vgistajaga saatusekaaslaseks ja veedab temaga rohkem aega kui oma boyfriendiga, keda ta ei
Juhan õpetas, otseselt õpetamata. Oma olekuga. Õpetas värve. Musta ja valget. (Kaarel Tarand) Sellest argipäevast, kus Juhan ei olnud näitleja ega luuletaja, tuli musta ja valget lisaks. Neid kandis Juhan pidevalt kaasas oma riietuses.(Kaarel Tarand) Pärast surma on ilmunud... Aastal 1998 mahukas kogumik Hasso Krull "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 5 CD kogumik "Juhan Viiding" tema luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari
kannatusi, jäi suure kokkupleppega lõpuks nõusse. Von Kremer ja Prillup said oma tahtmise, Mari oli sunnitud olema Kremeri silmarõõmuks, et ta mees enam ei piinleks. Kuid mis sellest siis tõeliselt kasu oli? Polnud see piimamehe amet midagi nii erilist, pealegi oli ilma naiseta ikka kuidagi halb olla ja südamele langes raske koorem. Pealegi sai Prillup surma, aga kas ilma selle suure mürglita oleks see juhtunud? Marist räägiti lõpuks taga ning ei olnud tal ühegi mehega õnne, ka Juhaniga mitte, sest too osutus lõpuks hädavareseks. Kremer soovis noort armastust, kuid lasi end tegelikult petta, sest Maril polnud vanast mehest õieti asjagi. Nii et kes siis selles kõiges süüdi oli ja mis oleks pidanud parem tehtama? Jah, ma usun, et vaesus oli ja on siianigi halb ja tihtipeale inimese hinge seest sööv häda ning tol ajal polnud töötegemine mingi meelakkumine. Ent kas oma inimese pooleldi mahamüümine ja endale õnnetu ja hukka läinud elu ostmine oli tõesti vajalik
ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline. Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma? Võib saata Juhani erikursustele töö meeskonnaga ja suhtlemise parandamiseks. 3 TMT0040 Õppejõud: Praktikumid Läbi viia koosolekuid nii Juhaniga, kui ka teiste töötajatega, kus küsitleda neid võimalikust lahendusest ja töösuhete parandamiseks, et arvestada ka nende soove. Võib tihti korraldada korporatiive, et parandada meeskonnasiseseid suhteid. Võib Juhanil anda rohkem individuaalseid ülesandeid, aga arvestada ka seda, et teises töötajad ei tunneksid ennast vähem olulisteks. Juhanil oleks parem pühendada rohkem aega mitte emotsioonidele ja isiklikkule põlastusele, vaid tööle ja töösuhetele.
pidevalt genereerib konflikte ning takistab teiste koostööd. Tema nimi on Juhan. Samal ajal teab osakonna juhataja, et Juhan on tema osakonna kõige produktiivsem töötaja ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline. Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma? Juhataja peaks arutama olukorda Juhaniga ja töötajate esindajaga, et teada saada nende arvamusi. Johan peaks oma juhtimismeetodeid uuesti läbi vaatama, kuna need on ebaefektiivsed. Hea osakonnajuhataja peaks suutma meeskonda juhtida, et nad saaksid maksimaalset edu saavutada. Ühe inimese tootlikkus ei saa olla suurem kui kogu grupi tootlikkus. Teised töötajad peaksid valima usaldusisiku, esindaja, kes suudab probleemist oma seisukoha ja nägemuse esitada. See inimene peaks olema
Klassis töötades ootab ta õpetajalt kõigepealt kiidusõnu ja sellest sõltub tema edasine kaasa töötamine. Kui õpetajal ei ole teda millegagi tunnustada ei viibi ta ka rohkem tunnis. Kodus emalt ta erilist tunnustus ei saa ja seda ta ei ootagi. Ema pidavat vinguma tema kallal ka siis kui ta vaikselt oma toas tegeleb. Sageli ema ei märkagi Juhani kodus olemist. Juhan on öelnud, et kodus käib ta sellepärast, et nädalavahetusel ei saa õpilskodus olla. Juhaniga on vestelnud mitmed psühholoogid ning leidnud, et Juhanil tuleks minna uuringutele. See kõik on jäänud aga ema keeldumise taha, et Juhan haiglasse läheks. Aga mida me tahame siis lapsest ehk peaks alustama emast, ilma ema nõusolekuta ei saa kahjuks uuringuid läbi viia. Tänaseks on Juhani käitumine muutunud veel agressiivsemaks. Tema motoks on: parim kaitse on rünnak. Ta ei vali enam vahendeid millega ta teistele virutab, kui keegi ta endast välja viib. Olgu siis see nuga või kivi
pidevalt genereerib konflikte ning takistab teiste koostööd. Tema nimi on Juhan. Samal ajal teab osakonna juhataja, et Juhan on tema osakonna kõige produktiivsem töötaja ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline. Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma? Juht peab läbi viima vestluse, rääkima Juhaniga sellest proobleemist, võib olla suunata teda psühholoogi juurde. Võiks teha näiteks ühisüritust, kus kõik kolleegid saaksid koos aega veeta ja suhelda, võib olla siis muutub töö atmosfäär veidi sõbralikumaks. 6 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Turtsakas sekretär Ettevõtte sekretär on korraga muutunud
pidevalt genereerib konflikte ning takistab teiste koostööd. Tema nimi on Juhan. Samal ajal teab osakonna juhataja, et Juhan on tema osakonna kõige produktiivsem töötaja ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline. Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma? Esiteks on vaja isiklukult räägida Juhaniga, pärast võib korraldada koosoleku, kuhu kutsuda kõike töötajaid, juhatust ilma Juhanita, aga pärast kutsuda ka teda, et ta selgitab nüüd tekkitud konflikte. Koostöö on siin väga tähtis aspekt, sest et Juhan ei saa iseseisvalt ja korrektelt kõik tööd ära teha. Samal ajal, võiks juhtida nii, et töötajad kurdavad tema üle, sest Juhanil on väga suur omavastus, ja ta märgib teiste töötajate ebakompetentsus ja proovib kuidagi selgitada ja
aastatel eesti luulekeeles omamoodi revolutsiooni. See oli nagu teine luuleuuendus, mis tuli kohe kuuekümnendate luule uuenduse peale. Terve põlvkond uusi luuletajaid alustas sellest, et püüti Üdi (hiljem Viidingut) kuidagi järele teha, tabada mõnd ta luule iseärasust. See oli suuresti ebateadlik tegevus, ehkki ka teadlikku jäljendamist oli tavatult palju. Vahest ainult Juhan Liivi on eesti luules rohkem jäljendada püütud. Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga" lmamaa, 2008. 272 lk. Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud. Nende kõikide saatus oli traagiline. Mõtlen vahel, kas selles olid süüdi inimese geenid, mis andsid talle erakordsed anded, kuid jätsid suuresti ilma kohanemisvõimest. Mõlemat antakse meile haruharva. Või on süüdi meie provintslus, meie oskamatus erakordseid inimesi nii hinnata ja hoida, nagu nad seda väärt on. Ma ei tea. Aga oleks oluline teada. Sest
Kuues peatükk Esmaspäeval läksid Laasik ja Sirkel koos Pukspuu (Juhani) juurde. Sirkel oli seepärast kaasas, et vajadusel olukorda selgitada. Juhan võttis neid vastu ning tutvustas oma emale, kes otsemaid kiitis nende tegutsemistahet, kuid kahtles, kas Juhan selle kõigega hakkama saab. Mitte, et ta arvaks, et tema poiss ei saa millegagi hakkama, vaid pigem seda, et ta teadis, et poeg polnud just kõige parema sina peal õppimisega. Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja
tegemisega just niisama palju kuus. Kuues peatükk Esmaspäeval läksid Laasik ja Sirkel koos Pukspuu (Juhani) juurde. Sirkel oli seepärast kaasas, et vajadusel olukorda selgitada. Juhan võttis neid vastu ning tutvustas oma emale, kes otsemaid kiitis nende tegutsemistahet, kuid kahtles, kas Juhan selle kõigega hakkama saab. Mitte, et ta arvaks, et tema poiss ei saa millegagi hakkama, vaid pigem seda, et ta teadis, et poeg polnud just kõige parema sina peal õppimisega. Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat
Kuues peatükk Esmaspäeval läksid Laasik ja Sirkel koos Pukspuu (Juhani) juurde. Sirkel oli seepärast kaasas, et vajadusel olukorda selgitada. Juhan võttis neid vastu ning tutvustas oma emale, kes otsemaid kiitis nende tegutsemistahet, kuid kahtles, kas Juhan selle kõigega hakkama saab. Mitte, et ta arvaks, et tema poiss ei saa millegagi hakkama, vaid pigem seda, et ta teadis, et poeg polnud just kõige parema sina peal õppimisega. Kui Laasik suundus Juhaniga oma esimest tundi läbi viima, tahtis proua Pukspuu Jaagult teada, mis siis tegelikult sündinud oli. Jaak ei tahtnud sellest rääkida, sest ta ei teadnud, kas peab rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati
Andres mõtleb, kui jõetase vees oleks madalam. XXIII Mari on õnnetu laulu pärast. Andres saab teada, et Maril on XXXIX Noor Andres paneb Pearu paika lõhkudes tammi ära, aga laulu sõnad ja käsib need ette lugeda. protsessi ei tulnud. Indrek otsustab linna õppima minna. Mai laenab XXIV Andres tegi saunatädile peapesu. Ja ka Madis karistas oma eite talle raha. Mai peab Juhaniga kirjavahetust, läbi Indreku, sellele lõksutamise eest. Maril sündis Andresega poeg Indrek. järgnesid pulmad. Maalile meeldis Andres, aga see läks ära kroonusse. XXV Vargamäel jookseb ringi seitsmepealine lastrekari. Pearu ja Lahkumisel ütles vana Andres, "tee tööd näe vaeva, siis tuleb Andres loovad võidu raha laulale, Andres võidab kavalusega. Pearu armastus." "Sina oled seda teind ja minu ema ka, ega ta muidu nii vara
Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann. 2.2.2 Liisa Roose Liisa on sündinud arvatavasti 1868 aasta ringis, kuid tema surmaastat ei ole teada. Liisa oli väga kokkuhoidlik naine. Ta abiellus Juhan Mooritsaga, kes oli ka väga kokkuhoidlik mees. Juhan Moorits oli vaese lesknaise poeg. Oma elu jooksul suutis ta siiski ära osta Tintsu talu, kus nad Liisaga elasid. Juhan suri 72 aastaselt 1933-ndal aastal. Liisa suri Juhaniga enamvähm samal ajal. 2.2.3 Mari Roose Mari on sündinud 30. aprill 1871 uue kalendri järgi. Mari abiellus Peeter Saarega. Marist sai talu perenaine Piiri (Lambamõisa) talus. Mari oli väga töökas, rõõmus ja kannatlik inimene. Ta oli tark naine tolle aja kohta. Oma elu jooksul oli Mari matnud oma kaheksast lapsest seitse last ja lisaks veel ka oma mehe. Ka teine mees, kes temaga koos elas, läks tema juurest ära. Mari oli meeletu
kukeseenemägesid. Ja regulaarne südaöine praemuna, ilma milleta Kristal uni ei tule, aga mida ta püüab süüa Juhani eest salaja, et meest mitte raske valikuga õrritada. Jah, neid kaht vaadates hakka või uskuma, et armastust saab sõna otseses mõttes ka keelel kanda. Alati pole Kristal kodu jaoks nii palju aega olnud: rohkem kui 30 aastat Tallinna Moemajas tegid elu vahetevahel väga kiireks. On olnud aegu, mil nad Juhaniga kordamööda komandeeringutes käies veetsid teineteiseta kokku kolm kuud aastas. Aga kõik kojutulemised on olnud äraolekuid väärt. Kui kaalukamatest üllatustest alustada, siis kinkis üks teisele remonditud magamistoa ja sai mõne aasta pärast vastu värskelt plaaditud WC. Juhani viimane naasmine paneb riigi parimad kojuootajad aga üksteisele vandeseltslaslikult silma pilgutama. Krista köhatab: "Mehel on ju kohutavalt igav, kui iga päev seisab pliidi ees singirasva
nüüd ära linna. Andresele ei meeldinud see, et Indrek temalt luba ei küsinud vaid teatas, et ta nüüd läheb. Aga Indrekul ei ole veel õppimiseks raha ja ta palub seda Andrese käest laenuks. Andres saab Indrekule natuke raha anda ja ütleb, et ta ei taha seda tagasi. Indrek lubab ülejäänud raha laenata. Indrekule laenas raha Maie. Mai oli kirjutaja juures teenijaks. Mai lemmikuks oli aga köstri sulane Juhan. Kuid Juhan läks köstri juurest ära. Maie hakkas Juhaniga kirjavahetusse. Kuid kirjade kirjutamine oli Maiele raske. Mai palus Indreku abiks. Nõnda siis algas Maie kirjavahetus Juhaniga Indreku käe ja südame läbi. Pooleteise-aasta kirjavahetuse tulemuseks oli see, et Juhan sõitis Maiele kosja. Mai oli seepeale nii õnnelik, et lubas Indrekule raha laenata, kui sellel peaks kunagi raha vaja minema. Ja Indrekul läkski vaja. Indrek sai kaks kümnelist paberraha veel oma ristiisalt
sisekonflikt Poola- leedus kui varem oli olnud nende vahel personaalunioon, siis nüüd on reaalunioon, tekib ühtne riik ühise kuninga ja ühise välispoliitikaga. 60ndate lõpus on oluline ka hertsog Magnus, kes alates 1560ndast a oli Liivimaal püüdnud oma valdusi laiendada, kuid ei olnud edukas. 1565 oli I katse, alustas läbirääkimisi Sigismund II Augustiga, Magnuse ettepanek oli see, et Magnus palus kuninga õe Anna kätt. (teine õde Katariina oli abielus Juhaniga). Kaasavaraks tahtis ta saada kogu Liivimaad, sh Riia linna. Anna Jagellonica oli 1523 a sündinud, vanatüdruk ja ei olnud just kõige sümpaatsema välimusega. Sigismund leidis, et Magnus on liiga väike tegelane ning läbirääkimised jäävad ära. Järgmisena Magnus pöördub Ivan IV poole, võtab kontakti ise üles, kuid ka Ivan IV on sellest kontaktist huvitatud. On väidetud,et 1560 II p on Ivan IV tek idee luua Liivimaast vasallkuningriik, mis oleks vene riigi alluvuses olnud
annaabi.ee 
