Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhan Liiv \'\'Vari\'\' (kokkuvõte)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
villul, villule, helene, perenaine, villut, villem, rein, peremees, minevik, noorh, mmend, vaese, kirves, peipsi, kohin, haigeks, hobused, laulis, kubjas, ikas, kadus, htul, kuhugi, isnik, skis, udnud, pajupill, poisi, kuulis, stiga, lega, evad, isah, sugugi, halliks, linnukesed, muinasjutt, sepp, rahvalaul, tungida, istatus, pikemalt, hale, tubliII Villu ja järv metsa taga Villu oli ühe vaese pere laps, kes elas Kukulinnas. Ta tahtis teada, mis on järve, sest ta polnud kunagi järve näinud. Ta ei saanud järve minna vaatama, sest järve varjas mets ja tal polnud särk ega saapaid. Villu ema pidi kellelegi midagi tegema, et ta saaks küla peal pütitäie piima. Nende elu ei olnud kerge, sest nad olid väga vaesed. III Villu ema minevik Videvik oli juba kätte jõudnud ja väljas mühas tuul üha tugevamini. Järsku Villu küsis emalt, et kus on minu isa. Seepeale käskis ema tal magama jääda. Ta hakkas siis oma minevikule mõtlema. Ta elas siis õnnelikult koos mõisnikuga, kuini tuli suur tüli. Mõisnik ja talupoeg olid suured sõbrad ja kui nad ühel päeval tülli läksid, siis peksti Villu ema mõisast minema. Keegi ei teadnus siis, kuhu ta läks. Ühel päeval kohtus Villu ema oma emaga.
Tegelased: Katku Villu, Villu ema Villu isa Jüri Katku talu koer Neero Kõrboja Anna Kõrboja Anna isa Rein Kõrboja Anna tädi Madli Kõrboja Anna koer Mousi Mikk Liisa Leena Jaan KOKKUVÕTE: Raamat algas Villu vangist tulekuga, kus ta istus mehe tapmise eest. Öösel koju tulles läks Villu kohe lauda peale magama. Hommikul leidis ema ta sealt. Ning teatas ka, et Kõrboja Anna olla Kõrbojal.Villu tahtis kohe tööle hakata. Kuna tööga oli ta ju harjunud. Kuid enne kui ta tööle asus otsustas ta minna järve äärde ujuma
LEKTÜÜRILEHT ,,Vari" Juhan Liiv 66 lk. Tegelased: Villu, Helene, Räpsi Rein, Veni- Villem, Hugo, Adelheid jt. 1. ENNUSTAMINE Millest raamat võiks Millest raamat rääkida? tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida Ühe vaese poisi (Ville- mingist tumedast ja mi) elust, kus poissi, kui kurvast sündmusest või vaest koheldi teistest kellegi koledast halvemana ja, kus ta pi- saatusest. di tegema kõik endast oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks
jäänud vanaks. Anna palus kaks nädalat aega mõtlemiseks, kas ta hakkab seal perenaiseks või mitte. Kui Anna kahe nädala jooksul ei olnud linnast tagasi tulnud, hakkas ta isa muretsema, kas ta veel tuleb tagasi. Kuid õnneks ta siiski naases ja ütles isale, et ta on nõus jääma sinna perenaiseks, juhul kui ta saab endale võtta peremeheks Katku Villu. Isa ei olnud sellega nõus, kuid Anna veenis teda, et kui ta ei saa Villut peremeheks, siis ta ka ei jää perenaiseks. Isal polnud muud valikuvõimalst, kui nõustuda. Villu oli päevad läbi Kivimäel kive purustamas ja ära vedamas. Tal isegi ei olnud aega süüa. Kõrbojal sai nüüd perenaiseks Anna. Annal oli jaanipäeval sünnipäev ning ta soovis sel sünnipäeval tähistada tema perenaiseks saamist. Ta lasi Jaanil kutsuda terve küla rahva kokku järve äärde. Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut
linnast lugu. kuid Kukulinnas teadsid kõik kõiki. ¤ Uus info * Tegevus toimub Peipsi ääres. * Halva mainega linn Kukulinn. * Kukulinna lähedal ka rikaste küla Kuuse küla. * Kukulinnas elatakse hüttides. * Liulaskmise eest talvel peab loa eest koolis nii mitu pekki ja nii mitu silku andma. * Kuuse küla perenaine ja peremees tahavad Villut endale. * Villu ema sureb. * Villu saab kuuse küla peremehe ja perenaise kasulapseks * Villu saab Kuuse talu karjapoisiks. * Villu on nüüd näinud Peipsit ja siis tahtis ta näha suuri laevu ja linnu. * Villu kutsutakse mõisa kohtusse mõisa jänese küttimise eest ja ta saab ka karistuse. Kuid kuna kohtumehed märkavad, et Villu on väga tark siis säästetakse Villu peksmisest. * Villu töötab mõisas on mõisas teomees ja ka talumees. * Villu ei ole enam mõisas teomees vaid talumees
Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud töid tegema
Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil tõesti aeg naaseda Kõrbojale.Kõrboja Rein,kooliõpetaja,nüüdseks juba Kõrboja peremees,on mures. Ka Mädasoo,Põrgupõhja ning Metsatoa rahvas ootavad preili käiku. Kas tõesti Anna tuleb ja jääb,ning hakkab perenaiseks? Kõrboja vajas uusi inimesi,lapsi,naisi, noori mehi. Muidu rohtuvad põllud ja rägastuvad heinamaad. Reaalne Kõrboja oli väga halvas seisus ,elamumajas on vihmavesi palgivahel mädaniku sünnitanud,katus laseb läbi,viljapuuaiast on järele jäänud vaid riismed,aiasaadused on nakatunud ja rohkem ussi süüa kui inimese
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud.
TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat
linnas, mis kandis nime Kukulinn. See linn oli räämaks, soo peale ehitatud, seal ei elanud eriti palju inimesi, elati väikestes hütikestes, kus oli väga kitsas ja see küla asus Peipsi ääres. Keegi ei pidanud sellest linnast lugu. Selle küla kõrval asus jõukas küla, Kuuse küla, kus elasid jõukad inimesed ja mõisapidajd. Kui Villu ema sureb, läeb ta kasulapseks Kuuse külla, kus teda ootsaid teda tahtvat peremees ja perenaine. Ta hakkab nende heaks tööle olles neile karjapoisiks. Villu esimeseks suuremaks unistuseks oli näha Peipsi järve, mis oli ka teose üheks läbivaks teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem. Ta tahtis näha suuri linnu ja laevu. Villul tekkis ka pahandusi seoses jäneste ebasedausliku küttimisega. Ta kutsuti ka selle eest kohtu ette, kuid kohtunikud ei karistanud teda karmilt jättes Villu peksmine ära.
(Villu plaanis Eeviga abielluda ning ta Katkule koos pojaga elama tuua, et poeg suureks kasvatada, uueks peremeheks. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta üldse Katkule ka peremeheks sobib? Ning järgmisel päeval tema ema leidis ta surnult, Villu oli käe eneseelu külge pannud. Isa kostis selle peale vaid: " Ainuke mehe temp tema elus.") ---------------------------------------------------------------------------------------- 1. Katku Villut iseloomustavad: laisk, vägivaldne, rutakas,põikpäine,uudishimulik. ,,Villu isegi ei, miks, aga alati, kui tal on tegemist olnud naistega, on pidanud ta jooma ja kaklema" (lk.6) ,,Villu oleks heameelega ümber pööranud ja järele vaadanud, kui kaugele järljed viisid ja kust nad tagasi olid tulnud" (lk..11) Kui aga Villu vanglast naases, siis abistas Katku Jüril töödel, mida ta varem ei teinud. Villu tegi Kivimäe kividest puhtaks. Ta oli justkui teine inimene. 2
Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas see vastas tegelikkusele? Raamatul on naiiv-utopistlik idülliline lõpp, sest selline oli arvatavasti raamatu kirjutamise ajal Juhan Liivi nn. unistus et mõisahärrad oleksid suhtunud talupoegadesse inimlikumalt.
kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi müüa ega rendile anda ja Rein peab seal surema.Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta üha rohkem meeldima.
1.Kirjelda sündmust Villu lapsepõlvest, mille tagajärjel halvenes ta nägemine Villul oli väga vilets nägemine tänu lapsepõlves aset võtnud sündmusele. Nimelt jooksis ta koos Annaga ja too haaras joostes puuokstest kinni ja lasi need nagu vibuga Villule vastu silmi. Seetõttu jäi Villu ühest silmast ilma ja näeb kehvasti. 2. Miks oleks Villu Kõrboja peremeheks sobinud ja miks mitte? Nimeta 2+2 isikuomadust 1) Oleks sobinud, sest ta oli väga töökas. Ta nautis töö tegemist ning tal oli visioon, milline võiks Katku tulevikus välja näha ja oli valmis selle nimel pingutama. Isegi ta isa oli Villu jõu ja püsivuse peale rahul. 2) Ta oli ka väga kangekaelne. Villu üritas kodus parimat mulda kivide alt kätte saada
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade
Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätte jõudis Jaanilaupäev, kui Kõrboja peremehe tütar Anna tuli Kõrbojale. Kõrboja Rein pakub Annale Kõrboja perenaiseks hakata, sest muidu peaks ta selle maha müüma, kuid Anna ei
Kõrboja Peremees Raamat saab alguse kui raamatu põhitegelane Katku talu perepoeg Villu, kes on kõva purjutaja ja kõva kakleja, saabub vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde
Kõrboja peremees Kõik sai alguse sellest, et Villu lõi Eevi pärast, kellega tal laps oli mehe maha. Selle eest läks ta mõneks ajaks vangi. Koju saabudes sai ta teada, et ka Kõrboja peretütar, Anna on kodus. Annaga olid nad lapsepõlves head sõbrad olnud ja Anna pärast oli Villu oma ühe silma peast jooksnud. Nüüd kui Anna oli sirgunud preiliks ja linnas õppinud ei tahtnud lihtne Villu teda näha
,,Kõrboja Peremees" Anton Hansen Tammsaare Kogu tegevus toimub Katku ja Kõrboja talus. Katku Villu oli saanud just vanglast vabaks, kuna ta tappis ühe mehe ära. Kui ta tagasi Katkule tuli, siis kõik rääkisid tema saabumisest. Villu oli pool pime, sest kunagi lapsepõlves, Marert( kes oli ka Kõrboja perenaine), kes temaga metsas mängis jooksis mingi ork käes ja sellega jooksis ta Villu silma pihta. Sellest ajast ei näe ta enam parema silmaga. Rein ehk kõrboja endine peremees, Mareti isa nägi palju vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks. Kui Maret ohjad oma kätte võttis, siis korraldas ta Kõrbojal Jaanitule ja ka samas oma sünnipäeva. Ta kutsus terve küla elanikud kohale. Ka Katku inimesed. Katkust tuli ainult Villu, tema vanemad ei tahtnud Kõrbojale tulla, kuna nad pidasid mingisugust viha Kõrboja vastu, kes tahtsid kunagi Katku talu karjamaid ära osta. Seal jaanipäeval olid kõik kohal
"Orjakivi", et eesti müüdid ja rahvapärimused unustusse ei vajuks. Ta tahtis oma lugejatele meelde tuletada folkloori võlu ja selle juuri. 6. Villu elu traagika seisneb selles, et ta on lihtne talupoeg, kellel on raske kõrgustesse pürgida. Tahtmatult tunnevad saksid või temast kõrgemal redelipulgal asuvad inimesed end ohustatuna, kui Villu neile vastu julgeb hakata. Seepärast surutakse teda maha ja suhtutakse temasse eelarvamustega. 7. Helenel ja Hugol oli õigus Villule haridust anda, hoolimata sellest, et 19. saj polnud kohaseks endast alamatele seesuguseid võimalusi kinkida. Nad olid uuendustemeelsed saksid ja omast ajast ees ning sellepärast neid tihti ei mõistetudki. Helene ja Hugo uskusid võrdsusesse ja õiglusesse. 8. Villu jäi oma sünnikodu juurde Kukulinna, kuid ta ei saavutanud oma unistusi heast haridusest. Teose lõpus unistab ta endiselt kaugematest maadest ja avaramast maailmast, mis tema jaoks kättesaamatuks jäid. 9
poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini ja kiiremini seda lugu lugema, et teada saada kelle jäljed need on. Mina küll kunagi ei hakka uuristama jalajälgi ega mõtlema sellest kellele need küll kuuluda võivad. Võib- olla sellepärast see mind äkki nii huvitavama hakkaski. Raske seletada aga lõpuks jõudsin selleni välja, et need jalajäljed kuulusid naisele ja koerale. Lapsepõlve sõbra Kõrboja Anna ja tema vigase koera Mousi jäljed.
töötavatena,elutarkadena. ,,Soo järel algavad talumeeste viljapõllud. 2. ,,ukulinn on linn, mis asub kõvera looga sarnase saarekesepeal liivikul". ,,See linn ei ole suurem kui üksteistkümmend hütti, üksteistkümmend sauna". Kõik ühesugused, ühesuurused. See linn on kogu vallas kuulus linn, sest selles elavad vaesed inimesed, kes kellegi päralt ega kellegi teenistuses ei ole ega ka kedagi teenida ei võinud. 3. Villu kujunemise lugu on selline, et Villut kasvatas vanaema. Kuuse Peetri naine käis neil külas koos oma perekonnaga. Kuusepere käest osteti piima. Villut hoiti väiksena hästi, nii et ei lastud kukkuda ega kana jalale astuda. Villu isa oli juba surnud. Villu tahtis suuremana rohkem teada isast. Villut jäi peale ema surma kasvatama vanaema. 4. Teoses on haridusest juttu nii, et Villul loomupärasele andekusele oli mõisnikust soosik Hugo, kellel oli haridus olemas. Hugo õpetas Villut lugema ja kirjutama. See
suure kiirusega. Anna äratas temast justkui poisilikkust, tahet näidata oma võimu ja julgust. Nii nagu tahavad seda teha armunud, kes endast võimalikult head muljet jätta soovivad. Sellega pingutatakse aga enamasti üle, nii ka Villu. "Kõik pidid nägema, kuidas Katku Villu oma Kivimäel kive põmmutab, mis paneb nõmme paukuma, nii et lajatab Kõrboja järvgi. Villu kutsus ka Kõrboja perenaist, Villu palus teda ilusasti, aga perenaine ei tahtnud minna. "Ma lasen need kivid teie auks, teie sünnipäeva auks." Siiski polnud Anna ainus naine Villu elus. Mehel oli laps Kuusiku sauna Eeviga. Naisega, kelle pärast mees omasuguse tapnud oli ja selle eest ka vanglakaristust kandnud. Ta ei kahetsenud midagi, sest oli kaitsnud seda, mis talle kallis. "Villu tundis, et nii hellalt ja õrnalt polnud tema haiget kätt veel keegi vaadelnud, nagu seda tegi Eevi, emagi polnud vist, kui ta ulatas temale katsekakku kõhuvarjuks
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14
Ta oli kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Ta nägi umbes selline välja: üle kuue jala pikk, keha nagu tamme tüvi, käsivarred päris karu käpad, reied kui samblad, nägu rõõsk ja hästi joones, silmad lahked ja sügavad kui suvine taevas. Villu vanemad olid pärisorjad ja seega oli ka tema noorena pärisori. Kuid oma rammu tõttu võeti ta sõjaväkke ja ta aitas oma peremehe vaenlaste käest kätte saada. Tema peremees komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas elupäästjale sepapaja ja jättis selle täiesti Villu hooleks. Kuid keset linnamüüre Villule ei meeldinud ja talle ehitati linnast eemale uus sepapada. Kuna ta oli väga hea sepp siis paljud tähtsad isikud pöördusid tema poole ja pidasid temast lugu. Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta aga välja ei näidand, kandis talupojariiet
KÕRBOJA PEREMEES Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud
Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud kaks aastat kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei
Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis. Ühel päeval, naases Kõrboja talutütar Anna isa tallu, et seal perenaiseks asuda, kuid Anna ei oleks ise talu ülalpidamisega toimetulnud, seega hakkas ta otsima Kõrbojale peremeest. Anna ja Villu olid lapsepõlves koos sõprustanud. Kord juhtus nõnda, et Kõrboja Anna süü läbi oli Katku Villu metsas joostes omal ühe silma oksaga välja torganud. Kui anna ja Villu uuesti kohtusid tahtis Anna Katku Villut Kõrbojale peremeheks. Villu keeldus, sest ta ütles, et tema sandina Kõrbojale peremeheks ei lähe ning ühest küljest keeldus ta ka oma uhkuse tõttu, kuid see ei tähendanud, et ta ei oleks soovinud Annale peremeheks olla, sest neil olid siiski vastastikkused tunded teineteise vastu. Hiljem Anna auks kive lõhates juhtus Villuga õnnetus, ning ta jäi ka oma tervest silmast pool pimedaks ning kaotas ühe oma käe ja sellepärast ei meeldinud mõte, et Villust saab
tülitas. Kuna Katku Villu vend Juhan lahingus langenud oli ja Katkule kunagi uut peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi tegi lõhkus ta Kivimäel neid kive. Samal ajal oli aga Kõrbojale tagasi tulnud Kõrboja Anna. Isaga rääkides Kõrboja saatusest jõudsid nad lõpuks kokkuleppele, et Annast saab Kõrboja uus perenaine. Niisiis Jaanipäeval peeti suurt pidu. Jaanipäeva iseennast, seda, et Kõrbojal nüüd perenaiseks uus preili ja ka seda, et uuel perenaisel sünnipäev, kuigi seda rahvas ei teadnud. Suurel peol järve ääres kohtusidki Katku Villu ja Anna uuesti. Vahetasid muljeid ja rääkisid oma tegemistest ning terve õhtu tantsisid üksteisega. Anna rääkis ka Villule, et tema nüüd Kõrboja uus perenaine ja sinna ka peremeest vaja.
Ajasin end püsti ning enne töö kallale asumist otsustasin käia ka järveääres. Leidsin sealt tuttavad jäljed, mis kuulusid Annale ja tema koer Mousile. Varsti jõudis kätte jaanipäev ning nagu kombeks, tähistati seda peoga järveääres. Algul ma küll ei tahtnud sinna minna, kuid ema tagautsitamisel läksin siiski kohale. Anna oli lasknud kokku kutsuda kõik kohalikud noormehed, sest nüüdsest oli ju tema uus Kõrboja perenaine ning talul pidi olema ka peremees, keda Anna peolt leida kavatses. Algul ei tehtud minust seal väljagi, kuid koidu lähenedes otsustas uus peen Kõrboja perenaine rakette laskma hakata. Ta käskis oma alluvatel leida keegi, kes seda teha oskaks. Kuna ma seda oskasin, aga tähelepanu keskpunktis olla ei tahtnud, hakkasin ära kõndima. Kuid kutid lükkasid mu Anna ette. Pidin seda siiski tegema. Läksime järvele ja keset järve saime need raketid lastud. Alles tagasiteel hakkas Anna minuga rääkima
Põhiideestik: Mitte põgeneda probleemide eest, sest igale asjale on lahendus. Tihti tuleb elus ette olukordi, mis pole meeldivad, kuid tuleb kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas asjad lahendada. Paljudel juhtudel ei saa ainult oma tunnetest lähtuda, on kohustusi mida ei saa vältida aga millele võib leiduda erinevaid võimalusi, kuidas probleeme lahendada. Villu poleks pidanud sooritama enesetappu, vaid oleks võinud kohe mõelda, et võimalus on kasvatada Eevi pojast uus ja sobilik peremees Kõrbojale. Keeleline analüüs: „Kõrboja peremehes“ on välja kujunenud isikupärane, ehttammsaarelik väljenduslaad, mida iseloomustab mõttetihedus, väljenduse sugestiivsus, tugev emotsionaalsus, kirjanikule ainuomane korduste kasutamine. Oskuslikku ühendamist leiavad rahvapärane ütlemisviis ja romantiliselt varjundatud keelepruuk. Igas reas on tunda väljakujunenud esteetiliste tõekspidamiste ja maailmavaateliste veendumustega kunstnikku.
Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus enesetapu teeb, ütleb ta isa, et see oli mehe ainus õige tegu. Ta ütles, et ta poeg oli seda teinud nagu aumees. Raamatus tekib suhete puntraid. Kõrboja peretütar Anna naaseb linnast tagasi maale, isa Reinu tallu.(Rein teeb hiljem ka Annast Kõrboja perenaise, Anna jääbki maale.) Villu oli aga Annaga väiksena hea sõber olnud. Ükskord oli ta Annaga metsas ringi tormates ka oma ühe silma kaotanud
annaabi.ee 
