57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula
57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea ÕLIPUULISED OLECEAE 68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii
laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis
Lehed elliptilised/munajad/ovaalsed. Serv terve/üksikute hammastega/hambuline. Servas pikad hallid karvad. 63) Robinia pseudoacacia harilik robiinia Lehed paaritusulgjad 9-19. Karvased. Serv terve, nõelja teravikuga. Kinnituvad lühikese rootsuga pearootsule. 64) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu Lehed elliptilised. Tipp teritunud. Alt helerohelised, madalate karvadega. Värsked tumerohelised lehed tugevalt läikivad. 65) Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Lehti 11-19. Serv ripsmeline. Alt hallikad. Lehed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. 66) Juglans cinerea hall pähklipuu Lehed piklikmunajad, paaritusulgjad liitlehed. Serv peensaagjas. Karvased. Lehed 50-70 cm pikad. Lehed ja leheroots Näärmekarvased. 67) Fraxinus pensylvanica pensilvaania saar Lehed elliptilised/piklikmunajad paaritusulgjad liitlehed 5-9. Peaaegu rootsuta või lühirootsulised
· Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa · Augus kasvavad 1) Magnoliaceae Liridendrou tulpifera harilik tulbipuu. Põhja- Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis! · Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3)
sisustamisel musta pähklipuu puitu kasutada. Eestikeelne nimetus: must pähklipuu Kaubanduslik nimetus: ameerika pähkel Sugukond: pähklipuulised (Juglandaceae) Liikide arv perekonnas: 21 liiki, neist Euroopas 1 liik Sarnased liigid: Euroopa pähkel Leviala: USA idaosa, Kanada I. Puuliigi üldkirjeldus Must pähklipuu (lad k. Juglans nigra), teise nimega Ameerika pähkel on üks haruldasemaid ja hinnatumaid lehtpuid. Ameerika pähkel kasvab tavaliselt 20-27 meetri kõrguseks, parimates kasvukohtades isegi 40 meetri kõrguseks. Ilma oksteta silindrilise tüve kõrgus on 8-18 meetrit. Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,6-1,2 meetrit, kuid heades kasvutingimustes võib ulatuda kuni 2 meetrini. Lülipuit on tavaliselt tume šokolaadipruun, tihti lillaka või punaka varjundiga. Maltspuit on
..20 cm pikad · Punane tamm · Quercus rubra Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga Rootsu ümbert sisse lõigatud, paljad, 7...15 cm pikad · Harilik tamm · Quercus robur Lehekesi 11...19 Keskosas pikalt paralleelsete servadega, Madalad hambad Ripsmelise servaga Alt hallikad Lehekesed ja leheroots näärmekarvased Lehed kuni 1 m pikad. · Mandzuuria pähklipuu · Juglans mandshurica Lehekesi 11...19 Piklikmunajad Peensaagjad Alt hallikad Lehekesed ja leheroots tugevalt näärmekarvased Lehed 50...70 cm pikad. · Hall pähklipuu · Juglans cinerea Leht paaritusulgjas 5-9 lehte Elliptilised või piklikmunajad Peaaegu rootsuta Madalalt saagjas Karvad lehekese rootsudel ja keskrool Pung pruun · Pensilvaania saar · Fraxinus pennsylvanica
(nagu tamme leht ikka, ümarad beebi laadsed hõlmad, tuhm) * Quercus rubra - punane tamm - leht hõlmine - äraspidine - hõlmad teravatipulised - üksikud teravatipulised hambad ja niitjad teravikud - paks/nahkne (tuhm kollakas roheline, pikklik, terav, niitjas) * Fagus sylvatica - harilik pöök - kõige varieeruvam ! - terve servaline, nõrgalt hambuline, laineline, servas pikad hallid karvad (ümarad, õrnalt saagjad servad, diagonaal siserood) * Juglans mandshurica - mandzuuria pähklipuu - paralleelsed sirged lehed - liitleheroots näärmekarvane - 11-19 lehte - peensaagja ripsmelise servaga (tume tumeroheline, suurem, piklik) * Juglans cinerea - hall pähklipuu - leht piklikum, teravam (elliptiline, piklik, tumeroheline) * Fraxinus excelsior - harilik saar - 9-15 lehekestt - paaritu sulgjad - jämesaagja servaga - õrnalt karvased roodude juurest (süstjam) * Fraxinus pennsylvanica - pensilvaania saar - 5-9 lehekest - lehel pung pruun
sisselõigatud Quercus rubra punane tamm( äraspidine leht , teravate hõlmadega , hõlmadel esinevad teravatipulised suured hambad, kiilja alusega, pealt tumerohelised sügisel värvusid punaseks) Fagus sylvatica harilik pöök(Lääne Kesk Euroopa, ellpitiline leht , terve servaga , nõrgalt laineline serv, lehe rootsul ja servas on karvad , pealt läikiv nahkne leht) Pähklipuulised- Juglandaceae Juglans mandshurica mandzuuria pähklipuu Juglans cinerea hall pähklipuu Õlipuulised- Okeaccae Fraxinus pennsylvanica pensilvaania saar( lühirootsulised, roots on karvasem kui harilikul saarel) Fraxinus excelsior harilik saar Syringa vulgaris harilik sirel(lehed on munajad, sirge või südaja alusega , terveservalised , karvatud, terava tipuga) Jalakalised- Ulmaceae Ulmus glabra harilik jalakas(Lehed ovaalse kujuga või äraspidised, kergelt ebasümmeetriline, nii
paljad, 7...15 cm pikad. Quercus rubra – punane tamm Punase tamme lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad. Fagus sylvatica – harilik pöök Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. Juglans mandshurica– mandžuuria pähklipuu Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt paralleelsete servadega, hambad madalad, harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed kuni 1 m pikad. Juglans cinerea – hall pähklipuu Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed 50...70 cm pikad. Fraxinus excelsior – harilik saar Lehed paaritusulgjad liitlehed 9..
toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast. Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- ja E-grupi vitamiine. Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Kreeka pähkel Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on ammutuntud kultuur, mille maitsvaid vilju nautisid inimesed juba 9000 aastat tagasi. Puu nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid - seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena. Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis
Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili.
Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kolmeks alamperekonnask: mustad e punased, valged ja kastandtammed PÖÖK Fagus Mullastik- happelist viljakat mulda Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse nii pargi puudena kui ka üksikult Puu võra- Lehed- munajaselleptilised, teravaservalised, heitlehised, vahelduvad lihtlehed, ühekojalised Õied- ühesugulised, Viljad- kolmekandilised pähklid, puitunud kestaga PÄHKLIPUU Juglans Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- poolvarju, päikesepaistelist Haljastusväärtus- dekoratiivne. Levinud haljastuses Puu võra- Lehed- suured, paaritusulgjad, vahelduvad, abilehtedeta, terve või hambulise servaga Õied- emas ja isasõied Viljad- tiivutu luuvili, palja või karvase rohelise viljakattega SAAR Fraxinus Mullastik- viljakat mulda Niiskus- Valgus- valguslembesed Haljastusväärtus- kasutatakse tihti Puu võra- Lehed- vastakud ja paaritusulgjad, liitlehed
Pealt on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad, sügavtäkilise ripsmelise servaga, hambad sügavad. Leht 1,5(3)...4 cm pikk, lehe pikkus sageli suurem kui laius. · Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks. Talub mulla kuivust, varju, konkurentsi puudega, lihtne paljundada. 48. Perekond pähklipuu (Juglans) Perekonna liigid on kiirekasvulised, annavad kõva ja hinnalist puitu, mis on ilusa tekstuuri ja värvusega. Perekonda kuulub u. 15 liiki, mis on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja subtroopikas, samuti Brasiilias ja Andides. Haljastuses võrdlemisi levinud ilutaimed. · Lehed paaritusulgjad näärmekarvased suured liitlehed. · Seemned on õlirikkad ja neid kasutatakse toiduainetetööstuses 49. Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia)
ninna sattuda ning põhjustada haigestumist. Amuuri korgipuu Koort võib kasutada korgi saamiseks, ühelt (Phellodendron puult saab võtta mitu korda (Amuuri amurense); korgipuust jutt). Sugukonda kuulub 7 perekonda. 3 tähtsamat: pähklipuu (Juglans); Tiibpähklipuu (Pterocarya); Hikkoripuu (Carya). Arukask (Betula pendula); Sookask (Betula pubescens); Liikide arv ca 60. Madal kask (Betula humilis); Vaevakask (Betula nana); Sanglepp (Alnus glutinosa); Hall lepp Liikide arv 30. (Alnus incana);Roheline lepp (Alnus viridis), Harilik valgepöök (Carpinus betulus);
Mage sõstar: Ribes alpinum Kasvab Euroopas ja Ees-Aasias, Eestis sage. Kõrgus 1,5m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik. Talub mulla kuivust, varju. Lehed 3- hõlmalised, hõlmad teravatipulised, pealt tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad. Sügavtäkilise ripsmelise servaga. Leht 2-4cm pikk. Õied pikkades rippuvates kobarates, väikesed, õitseb kevadel. Vili lihakas paljuseemneline mari. Kasutatakse haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis, vili. 48. Perekond Juglans Pähklipuu perekonna liigid on suvehaljad, ühekojalised puud. Lehed paaritusulgjad näärmekarvased suured liitlehed. Õied ühesugulised. Isasõied suurtes rippuvates kollakasrohelistes urbades. Emasõied koondunud 3-8 kaupa pikale rootsule. Õitseb mais. Vili luuvili, mille lihakas kest kuivab ja alles jääb pähkel. Kõva ja hinnaline puit. Liike 15(mandžuuria, hall). Levinud Parasvöötmes ja subtroopikas, Lõuna-Ameerikas. Õlirikkaid seemneid kasutatakse
tootmiseks. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Haljastuses suurepärane pargipuu, kuivõrd on maani ulatuva võra ja tumerohelise lehestikuga. Euroopas kasutatakse palju pügatavate, kõrgete hekkide kasvatamiseks, samuti pargipuuna. Vorme eksponeeritakse üksikpuudena 60. Hall ja mandzuuria pähklipuu Hall pähklipuu (Juglans cinerea L.) [tsinérea] Cinerea (lad. k.) tuhakarva, tuhkhall. Kuni 25.....30 m kõrgune laiavõraline puu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika ida - ja keskosa laialehistes segametsades, tihti jõgede kallastel. Tüvi võib olla kuni 1 m läbimõõdus, tüve koor hallikas, vanematel puudel sügavarõmeline. Võrsed: noorelt võrsed hallikaskarvased, lõvedega, tipupungad kuni 15 mm pikad, munajad, karvased ja näärmetega, külgpungad väiksemad
Kasutatakse mööbli tööstuses, peentisleritoodete valmistamisel, treimis- ja nikerdustöödel, klaverite, raadiote ja mitmesuguste instrumentide valmistamisel. Aafrika mahagoni (Khaya ivorensis) puit on jämedama struktuuriga kui ameerika mahagonil, punakas või pruuni värvusega. Aastarõngad selgelt eristatavad. Puidu kasutusalad on sarnased ameerika mahagonile. Paadiehituses sobib peaaegu kõikideks osadeks, välja arvatud painutatud osad. Pähkelpuu (Juglans sp.) maltspuit on kitsas, hallikasvalge kuni punaka värvusega. Kreeka pähklipuu lülipuit on hallikaspruun kuni pruun, ebaühtlaste tumedate joontega. Musta pähklipuu puit on tumedam pruunikas violetja varjundiga. Hajulisooneline puuliik, jämedate soontega, mis on suuremad kevadpuidus. Puidu heade omaduste tõttu kasutatakse teda mööbli ja sisustustarvete valmistamisel, samuti massiivpuiduna ja vineeri tootmisel.
lehestikuga. Euroopas kasutatakse palju pügatavate, kõrgete hekkide kasvatamiseks, samuti pargipuuna. Vorme eksponeeritakse üksikpuudena. Tähtsamad sordid: 'Ansorgei'; 'Asplenifolia'; 'Atropunicea'; 'Asplenifolia'; 'Dawyck'; 'Dawyck Gold'; 'Dawyck Purple'; 'Pendula'; 'Purpurea Pendula'; 'Purpurea Tricolor'; 'Riversii'; 'Red Obelisk'; 'Rohanii'; 'Swat Magret'; 'Tortuosa'; 'Tortuosa Purpurea' 60. Hall ja mandzuuria pähklipuu Hall pähklipuu (Juglans cinerea L.) Cinerea (lad. k.) tuhakarva, tuhkhall. Kuni 25.....30 m kõrgune laiavõraline puu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika ida - ja keskosa laialehistes segametsades, tihti jõgede kallastel. Tüvi võib olla kuni 1 m läbimõõdus, tüve koor hallikas, vanematel puudel sügavarõmeline. Tunnused: Võrsed: noorelt võrsed hallikaskarvased, lõvedega, tipupungad kuni 15 mm pikad, munajad, karvased ja näärmetega, külgpungad väiksemad. Lehearmid suured, ülaservast karvased, 3
annaabi.ee 
