väljasõidul ja lavastavad selle paadiõnnetuseks. Olles pääsenud Camille'st ,tunnevad nad, et nad ei ole õnnelikud , sest nende kirg on lahtunud ja neid jääb ikkagist kummitama Camille vaim, kes ei lase neil enam rahulikult elada, magada ja pluss veel proua Raquin, kes ei suuda lahti lasta oma poja surmast. Asi muutub nii hulluks, et Therese ja Laurent ei suuda enam teineteise varjugi taluda ning tapavad endeid ära, et pääseda sellest jubedast ängistusest ja süümepiinadest. PÕHIPROBLEEM: Kuidas inimesed käituvad olenevalt vajadustest.
otsida peavalu rohtu Samal ajal on juba turumutt ammu üleval ja teel juba koju, sest turult kuuldud jutud on vaja rääkida oma sõbrannadele edasi. Kindlasti ei saa veel ka unustada ,seda et peab ka juurde lisama mõnda valet , Koju jõudes helistab ta siis oma sõbrannadele ja räägib , kuidas üks või teine inimene jälle mingisse jamasse sattus ning ka sellest , kes nüüd rasedaks jäi ja kes on lapse isa. Sellel ajal on juba gümnasist oma jubedast peavalust peaaegu ,et üle saanud ning heliseb telefon ja kutsutakse välja eilse peo muljeid jagama. Ta on muidugi sellega vägagi nõus ,sest tal pole midagi paremat niikuinii teha. Tööinimene otsustas minna just parasjagu oma maakoju ,et teha seal sauna ning veel puhata viimast päeva enne , kui alustab oma uut tööpäeva. Teel trepist alla jookseb kiirustades gümnasist tööinimesele otsa ,sest ei pannud teda tähele . Tööinimene kukub maha ja gümnasist jookseb
Raskolnikovi suurimaks karistuseks oli tema enda süümepiinad, mis tekitasid temas paranoiat. Näiteks jäi ta peale mõrva haigeks, sonis ning käitus mitmel korral hullumeelselt. Ta läks mõrvapaika ning karjus seal kõigi peale, äratades ise tähelepanu. Mõrvajärgsel päeval läksid talle külla politseinikud, sest Raskolnikovi kohta oli esitatud kaebus võla tõttu. Süümepiinadest tulnud paranoia mõjul arvas mees kohe, et kõik juba teadsid tema jubedast roimast. Raskolnikov ei suutnud enam normaalselt elada, sest tema hingel on kahe teise inimese veri. Tegelikult annab ka väitele, et vangla on varjude riik vastu vaielda. Mitmetes kirjanduslikes teostes otsitakse võimalust oma patte üles tunnistada, sest see kergendab kurjategijate karistust. Öeldakse ju, et jagatud mure on pool mure. Raskolnikov jagas oma hirmsaid tegusid Sonjaga, kes aitas mehel lõpuks politseisse minna ning oma tegu üles tunnistada. Selle põhjal
-Sa häiri mu hullu lootust ja kiusa mu üksindust. -we can't cry the pain away . -..ja tallad sa kergemeelselt minu tunnetel -Homme oleme nii, kui poleks meid olnudki -I guess I'm getting tired of being that last thing on your mind. -miks tuju rikud sa? -siis kui täna ei vea, kas homme on parem? -unistused purunevad, killud toovad õnne. -You and me never had love. -Vaid kõige süütum ingel naeratab nii nagu sina! -Oskan kaduda iseendasse, aga sa tule ja otsi! -Mälestus jubedast eilsest paneb mu hirmu tundma veel võõra homse ees. -Tee häält, siis ma kuulen sind! -Ma otsimas tolmunud valest puhast tõde. -Ka võiduta võitlus on võidetav. -Printsess naeratas nõiale, et temalgi oleks oma õnnelik hetk. -Mineviku meenutamine on suurim kuritegu oleviku sisustamisel. -The biggest mistake a girl can make is thinking that the guy who broke her heart once won't do it again. -You had me at hello and lost me at goodbye. And everything in
tõmbunud ja isa hakkas alkohoolikuks. Sädel on ka noorem õde Lee. Neile pakub emaarmastust tädi Gertrud, kes omab loitsupoodi. Säde kohtub Naataniga, kellese ta peagi armub, kuid enne seda oli ta juba kohtunud salapärase Rubeniga. Ruben tundub Sädele kahtlane ning peagi selgub, et Ruben ei olegi elavate kirjas. Nimelt on Ruben juba kolm aastat surnud olnud. Peale selle on Ruben Naatani vend, ning ta palub Sädel rääkida Naatanile oma jubedast saatusest. Kuid Säde ei julge rääkida, kuna kardab et Naatan hakkab teda vihkama. Rohkem ma raamatu saladusi ei reeda, aga võin öelda et lõpp tuleb väga üllatav. Kokkuvõtteks Leidsin, et Kristel Kriisa raamat on tõesti teistsugune ja huvitav. Üllatava lõpuga raamat annab lootust ka järjele, mida tuleb kindlasti ootama jääda. ,,Piinatud hinged" paneb kindlasti mõtlema. Olen valikuga rahul, kuna tavaliselt viskan ma raamatu nurka pärast 50
panna, tema tädi oli seal abtiss. Alguses koheldi tütarlast hästi, aga hiljem kui tädi sai aru, et Agnesel on patune armastus, muutus tema kohtlemine totaalselt. Preilile anti väike ruum, ta pidi vee ja leiva peal paastuma, temaga ei räägitud nädalaid, kuldsed kiharad lõigati maha ning ka piitsutati. Seda kõike kannatas ta oma armastuse nimel, keda reeta ei soovinud. Lõpuks saabus päev, mil Gabriel tungis Pirita kloostrisse ning päästis Agnese sellest jubedast elust. Klooster põletati maha, aga noored jäid peale seda alatiseks kokku. Tõeline armastus on võimas, selle nimel on inimesed võimelised rohkemaks kui tavaliselt. Agnes ja Gabriel pidid palju kannatama ja vaeva nägema, aga see oli üksnes õnneliku tuleviku nimel. Nende tunded üksnes kasvasid ajaga, mil nad olid lahus. Selle eest said nad oma elu lõpuni koos, rahus elada.
4. Pildil on Johannes VaresBarbarus. Valisin tema pildi, kuna ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks 1940-aastast alates. Seda aga ainult 1946 aastani. 5. Pildil Eduard Päll. Tema oli mees kes jätkas Johannes VaresBarbaruse tööd pärast ta surma. 6/7. Need pildid on valitud ,kuna annavad hea võrdluse milline nägi Eesti NSV haldusjaotus välja enne maarajoonide moodustamist.(1950 alustati ENSV rajoniseerimist. ) 8. Pilt on paljude jaoks jubedast mälestusest ,kui eestis toimus järjekordne toimus massiküüditamine. 1949 25.märtsil deporteeriti Eestist Siberisse 20 722 inimest. 9. See pilt sümboliseerib esimeste kolhooside rajamise algust Eestis(1949) . 10. Johannes Käbini oli teine Eestimaa Kommunistliku Partei juht(1950-1978) Vahetati Nikolai Karotamme vastu ,kuna Johannes Käbin oli veidike Moskva meelsem. 11
talle tuletati meelde, et ta on väliselt ikka ilus ja noor aga seest kohutavalt jube. Pärast Basili mõrva muutub Dorian paranoiliseks.Ta on nii teistsugune, et isegi Lord Henry märkab seda, öeldes: ,,Midagi on sinuga juhtunud, Dorian, ütle mulle mis see on. Sa ei ole sina ise täna." Peategelane muutub närviliseks ja ebastabiilseks, ta arvab, et Jamse Vane, Sibyl´i vend, jälitab teda. Dorian kaugeneb endisest rõõmsast elust, teda kummitavad mälestused jubedast mõrvast, mille ta toime pani. Ta hakkab tundma valu, vastutust ja süütunnet, kolm kõige hullemat asja, mida üks hedonist võib tunda. Rahulolu leidmiseks kasutab ta oopiumi, narkootikumi, mis kergendab veidike tema olukorda. Kuid see ei lahenda mehe probleeme, vaid vangistab ta tema halba eluviisi ja muudab sellest pääsemise veelgi raskemaks. Kui tema enesehävitus muutub hullemaks, hakkab ta lunastust otsima. Dorian proovib võluda noore
tutvusi luues, uusi teadmisi ja kogemusi omandades, tekivad ka uued maailmavaated, uued sihid. See on asi mida kool meile annab. Mälestused meenutavad meile midagi tähtsat ning aitavad sellest kinni hoida. Mälestused võivad tuua esile nii naeru kui ka pisaraid. Üldjuhul mälestused lapsepõlvest ja sellega seonduvast on kui midagi ülimalt idüllilist ja puhast. Just nagu mälestused lapsepõlvekoolist on kõige kaunimad. Samas võivad ka mälestused koolist olla kui millegist jubedast ja vaenulikust ning need mälestused võivad edasist elu tugevalt mõjutada. Nagu on öelnud kirjanik Arvo Valton: "Lapsepõlvest on pärit mitte üksi sinu helged mälestused vaid ka pimedad eelarvamused. " Kool õpetab meile oskust mõelda kuid mõnes olukorras jätab meile õpetamata oskuse kasutada omaenda pead. Halvemal juhul kool matab noorte andeid, õpetades neile, mis on õige. Kool suunab meid tegema otsuseid tuleviku planeerimiseks. Vahel võib
Mõelda vaid millega pidi vaene mees toime tulema.Esimese naise surm sünnitusel. Uue naise elurõõmu kadumine kodune matuse meeleolu. Paljude laste suremine läbi katku ja tagatipuks järelejäänud laste saatus - noor Andres kroonus, Indrek linnas õppimas, tüdrukud mehel , ainult väike Ants veel kodus. Kui kauaks sedagi?! Mees tahtis, et keegi kindlakäeline võtaks tema talupidamise üle. Jäi justkui mulje, et raske maatöö tegemine oli tema viis põgeneda sellest jubedast argipäeva õudusest. Võimalus olla oma unistusega, mille läbi jõuda õnneni, tundus niigi saavutamatu. Mina kui mesterahvas põgenen suhete argipäevast töörüppe igal võimalusel, lootes, et suhteprobleemid lahenevad ise. See on meie mõlema viis kui just mitte enamuste Eesti meeste viis põgeneda oma probleemide eest. Selleasemel, et tegeleda inimestevaheliste probleemiga, põgeneme hoopis ületöötamise rüppe, mille suremusega oleme juba Euroopa esinumbrite ligidal.
sõjaväega sõja alguses. Te kasutasite aatelisi ja patriootilisi ilukõnesid, et edasi anda rahvuslikku lojaalsust ja hiilgust. Te kutsusite meid Raudseks Noorsooks, vihjates et me oleme rasked, tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole ju sõjas käinud. Te ei tea, mis tunne on karta iga hetk kuuli saada. Me vaatame oma elu hoopis teise pilguga, me mõtleme asjade üle teistmoodi ja ainus soov, mis meil on, et me saaks siit jubedast kohast minema. Me oleme noored, meil on ees terve elu, mis peaks olema täis rõõmu ja helgust, kuid sõda on meid muutnud. Tänu Teile oleme meie muutunud ja me ei oska enam tulevikku oodata. Ma kirjutan Teile seda kirja, et teatada Teile, et te eksisite, kui Te meid lahinguväljale innustasite minema. Me olime siis alles poisikesed ja Teie panite meid uskuma, et me oleme mehed. Te andsite meile valelootusi. Teie õhutasite meid, kuid nüüd me istume kaevikutes,
siis sul hästi käivad käbarad ära korda oma isa vigu õpi keeled kanna kübarad OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isa-ema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast Väljas lõõmab juuli väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. MA OLEN PANNUD SEGAST ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad
Ta lisas veelgi kiirust ning peagi ta komistas vastu kivi. Maas lebades oigas ta valust. Ning jälle kuulis ta samme mis tulid tema juurde. Pead tõstes seisis tema ees tumedas riietuses mees. Äkki haaras ta naiselt juustest kinni ning tõstis ta püsti. Naine palus nuttes mehelt, et ta maha paneks, kuid mees ei kuulanud teda ning lõi talle maast leitud kiviga pähe. Enne minestamist kuulis naine veel mehe irvitavat naeru ning siis tuli pimedus. Uuesti ärgates leidis ta ennast jubedast vanast majast , avastades end kettidega aheldatuna. Naine oli shokis ning hirmunud ja ta ei julgenud püsti tõusta, sest talle tundus nagu keegi seisaks tema ees. Kui naine oli natuke aega maas valudes lebanud, otsustas ta siiski üles tõusta. Proovides tabas teda shokk! Ta tundis, et ta ei saa ennast liigutada. Ta proovis ja proovis, kuid asjata. Äkki märkas ta, et keegi on maas. Ta oli hirmul ja lootis, et temaga saab kõik korda. Natukese aja pärast kuuleb ta kaugemalt tulevaid samme
arvamusega inimeste vastu. Suurimad 20. sajandi küüditamised, mis ka Eestit puudutasid, ei tulnud mitte kellelegi kasuks vaid väljendas lihtsalt võimude suhtumist rahvasse- antud juhul kommunistide suhtumist rahvasse kui kahurilihasse või lõppematusse ressurssi. Ning Taavet ei olnud otseselt mitte milleski muus süüdi, kui selles, et tema poeg teenis Saksa sõjaväes, mis ei olnud samuti isiklik valik. Taavet üritas oma poega päästa sellest jubedast kogemusest, kuid tal ei õnnestunud see. Arvestades seda, et Mats Traat kirjutas teose sotsialistlikul ajal, leian, et Mats Traat suhtub eesti rahvasse täie tõsiduse ning armastusega. Midagi taolist nii naljalt sellise reziimi all puhtalt kunsti nimel või lõbu pärast ei kirjutata. Tunnetasin autori kaastunnet, eriti tantsude lõpus, kui keegi jälle lahkus kuskile, kust ta eales tagasi ei tulnud.
ja tuhandeaastane lind ta oskab aga ei räägi sest ta armastab sind Ootamatu surm kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isaema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast Ta kartis iga puhta mõtte puhul Ta kartis iga puhta mõtte puhul et äkki on ta vagatseja ning ta küsis igal võimalikul juhul kuskohas asub inimese hing ta kartis kõige rohkem hingerahu ta arvas et see pole inimlik mis rahmelduserööpasse ei mahu ta arvas nii et see on jumalik või loomalik või loomulik või jube kui miski sügav teda läbistas ta müüris kinni oma hinge tube ja leebeid tarku laialt häbistas miks nad ei hõiska miks ei tõsta tuju
siis sul hästi käivad käbarad ära korda oma isa vigu õpi keeled kanna kübarad OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isa-ema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast 9 TUNNELIS noor mees rebib tunnelis kuulutust maha ma möödun ja mõtlen kas tahab? ei taha? tahab ta kuulutust endaga viia või ta ei taha et vaadataks siia või ta ei soovi et minnakse sinna kuhu see kuulutus soovitab minna vaatan kui noormees saab paberi lahti mõtlen kui palju on minu sees prahti aga see mees võtab kuulutust ära silm tahab puhata suutmata vaadata enese sisse KUI LAPSENA TELEVISIOONIS Kui lapsena televisioonis
on töötanud aastaid Iraagis. Tema jutust selgub tegelik tõde sõjast ja päevavalgele tuleb iraaklase mõttemaailm ja üllatav elurõõm, lahkus ja lustlikus. Muidugi ei puudu saatest sõjakoledused: inimröövid ja enesetaputerroristid, mis on osaks Bagdadi igapäevaelust. Ivar Soopani eesmärk on luua Eesti inimesele pilt tegelikust Iraagist, mitte hägustatud USA propagandakonveierist manatud projektsioon jubedast Al-Qaeda tandrist. Saame teada, et Iraak on riik, kus inimesed käivad väljas ja naudivad elu, hindavad läänelike elumalle ja armastavad pidutseda ja tantsida. Ivar kirjeldab ka kuidas näeb välja ühe kriisikoldes töötava ajakirjaniku tööpäev, kus padjaks Kalashnikov ning tööpõlluks teeäärsetesse koeralaipadesse paigutatud pommid. Minu küsimused ajakirjanikule 1. 2. 3. 4. 5. Minu tähelepanekud räägitu kohta .....................................................................
tunnustati alles hiljem. Oli kaupmehe poeg. EI võtnud osa ühiskonnaelust. Mõtlik, kurva iseloomuga, tõsine. Teosed: ,,Kükloop" saatürdraama, tragöödiad ,,Helena", ,,Troojalannad" Trooja naiste saatus pärast linna vallutamist, ,,Medeia" , ,,Hippolytos" 16. Kuidas saate aru tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? Põhjendage oma arvamust. Sophoklese tragöödias on minu arust näidatud inimese saatuse ja tema käitumise vahekorda. Olenemata jubedast ettekuulutusest, võitlevad tegelased selle vastu, esiteks Laios ja ta naine Iokaste üritavad oma last hukule määrata, see neil ei õnnestu ning teiseks Oidipuse lahkumine oma kodulinnast ja arvatavatest vanematest, et ei täituks jube ettekuulutus, kuid mis siiski täitub just selle tõttu, et ta lahkus. See teos näitab ka saatuse ette määratust, kuid selles ei anna tegelased siiski kohe alla , nad võitlevad oma elu eest. Samas näitab see inimese elu ebakindlust, võid arvata, et
hakkab juubeldama, et ta on päästetud, nad on mõlemad päästetud. Nimelt oli kirja teinud Krogstad ja selles kahetseb oma tegusi, ning räägib õnelikust pöördest ta elus mille pärast võlakiri on tagastatud. Helmer rebib võlakirja tükkides ja viskab kaminasse. Samas lohutas ta ka Norat, et ta kolm päeva hirmus pidi olema ja ka Nora nõustus, et need päevad on olnu raskeks võitluseks tema jaoks. Helmer jätkab, et sellest jubedast asjast ei taha enam mõelda ja nüüd on aeg rõõmustada, Nora ei tundu reageerivat ootuspäraselt. Helmer lausub veel, et teab, et naine tegi kõike armastusest oma mehe vastu ning lubab Noral toetust ja nõu kõiges asjus, ärgu pangu tähele neid pööraseid asju ja karmi sõnu mis ta hirmus oli lausunud ning vannub, et on Norale andeks andnud. Nora tänab andeks andmise eest ja lahkub teise tuppa, et kostüüm seljast võtta. Helmer
Ma võin sind lõplikult ära päästa. Mul on kõik valmis seatud. Tarvitseb sul ainult tahta, ainult sinust oleneb kõik.» Ta jäi äkki vait. «Ei, ei, ma räägin midagi muud...» Joostes ning ka teda jooksutades, sest tütarlapse kätt ta lahti ei lasknud, jõudis ta võlla juurde, osutas sellele ja ütles külmalt: «Vali nüüd ise: kas see või mina!» 2 7 1 Tütarlaps rabeles ta käte vahelt lahti, langes võlla jalamile ja haaras kätega sellest viimasest jubedast toest kinni. Siis pööras ta pisut oma ilusat pead ja vaatas üle õla preestri otsa. Ta oli nagu püha Neitsi ise risti jalamil. Preester seisis ikka veel liikumatult, sõrm võlla poole tõstetud, nagu raidkuju. Lõpuks ütles mustlastüdruk: «Kardan seda vähem kui teid.» Preester laskis käe aeglaselt alla, lõi pilgu lootusetult maha ja sosistas: «Kui need kivid siin kõnelda võiksid, siis ütleksid nad, -- vaadake inimest, kes on tõesti õnnetu! 458 Ta hakkas uuesti kõnelema
annaabi.ee 
