ruumilise misanstseeni, aga see on alles protsessi algus ja ka fotografeerimine ning teose pealkirja või juhtsõna lisamine ei tähenda veel lõppu. Kus ta õppinud on? Eesti Kunstiakadeemia, 2003, MA Eesti Kunstiakadeemia, 2001, BA Isiknäitused (viimased) 2012 "Kuvista Sanoin", Napa Galerii, Rovaniemi, Soome "Liikumises", Fuga Galerii, Budapest, Ungari "Päev, mida ei ole olemas", Hobusepea Galerii, Tallinn 2011 "Footnotes 2" - (Taavi Talvega) Draakoni Galerii, Tallinn "Joonealused" - (Taavi Talvega) Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii, Tartu "3 merd" - (Neeme Külmaga) Labor, Budapest, Ungari Rühmanäitused (viimased) 2012 "Intimate Immensity", Musterzimmer, Berliin, Saksamaa, kuraator: Jon Irigoyen "Eksootika" - Tallina Kunstihoone, kuraator: Kirke Kangro "Aesthetics vs. Information vol. 2." - Klaipeda, Leedu, kuraator: Ignas Kazakevičius Kogud Eesti Kunstimuuseum, erakogud ,,Le système libéral #0001’’ 1. Andmed - 650x650mm
Einstein. Nende teine poeg, Eduard, sündis 1910 aastal. Kui Einstein otsustas Berliini kolida, jäi tema naine koos lastega Zürichisse. Mari ja Einstein lahutasid 14. veebruar 1919, olles juba viis aastat lahus elanud. 1905. aastal lõi Einstein erirelatiivsusteooria. See ilmus artiklis, mida peetakse siiani harukordseks teadusartikliks nii oma sisult kui esitusviisilt, sest mainitud polnud ühtegi tööd, mis oleks antud teooriat mõjutanud või sellele eelnenud. Samuti puudusid joonealused märkmed ning viited. See näitab, et Esintein jõudis teooriani vaid oma mõistusega, kuulamata teiste arvamusi. Kuulsu varem E=mc ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatükis mõni kuu hiljem. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist 1915 aasta novembris ning hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal
Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt.....
· Pealkiri ja selgitus. Annab lugejale aimu tabeli sisust. Tabelite numeratsioon on jooniste omast eraldi. Pealkiri asub tabeli peal, mitte all. · Tabeli struktuur ja tulpade pealkirjad. Iga tulp (tavaliselt tabeli ülemine lahter) peaks sisaldama üht liiki andmeid ja tulba pealkiri peaks peegeldama tulba sisu. · Andmeväärtused. Andmed tuleks esitada sobiva arvu tüvenumbriga. Pealkirjast peaks olema selge, milline statistiline näitaja esitatakse. · Joonealused märkused. Nende otstarve on lühendite selgitamine, erijuhtumite üksikasjade selgitamine. Tabel 1. Kohtla ja Ojamaa valgala andmed ning vooluhulga toiteala suurused periooditi. KOHTLA OJAMAA Looduslik valgala km2 198 231 Jõe pikkus (km) 29 29
peab sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud. Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt.....
Kasutada võib nii tekstisisest viitamist kui ka joonealust viitamist. Tekstisisesed viited (Perekonnanimi 2008: 159) S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt.....
hiljem abiellus ta sama naisega. Kogu sündmuste vahepeal võttis Albert vastu töökoha Sveitsi patendis. Sinna jäi ta järgnevaks 7 aastaks luues 1905. aastal erirelatiivsusreooria. Filmis kohtus ta oma naisega rongis, kus nad said ühiseks jututeemaks füüsika. Einstein seletas naisele, et ta lõhestas aatomi ja avastas seega valemi E=mc². Erirelatiivsusteooria ilmus artiklis, mida peetkase siiani harukordsemaks teadusartikliks nii oma esitusviisilt kui ka sisult. Selles puudusid joonealused märkmed, viited ja seal ei mainitud ainsatki tööd, mis oleks käesolevat mõjutanud või sellele eelnenud. Sellest järeldatakse, et Einstein jõudis teooriani ainult oma mõistusega kuulamata teiste arvamusi. Kuulus valem E=mc² ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatrükis mõni kuu hiljem. Esialgu ei uskunud keegi tema valemi tõelisusse, kuid pikapeale katsetati seda valemit ja tunnistati õigeks.
Maire Aunaste Neist said osad ministriteks, nt Ratas. 11. VRK-s said ringkonnamandaadi Ivari Paet ja Toom on Europarlamendis, Padar, Hanno Pevkur, Heimar Lenk, Liina Kersna, Kalvi Kõva, Uno Kaskpeit, Tarmo Savisaar oli linnapea. Tamm ja Priit Sibul. Riigikokku tulevad nn joonealused asendusliikmed. Ülesanded. Kirjuta lahtritesse sobivad numbrid. NB! Mõni number ei sobi kuhugi. Riigikogu valimised KOV valimised Europarl. valimised Presidendi valimised 2. 3. 5. 6. 10. 13. 17. 18. 2. 4. 5. 6. 10. 12. 13. 1. 3. 6. 9. 11. 14. 18. 1. 4. 6. 7. 8. 11. 16. 18. 17. 18. 19. 19. 1
1901 sündis neil vallastütar, kes loovutati häbelikult lapsendamiseks. Einstein pole seda last näinudki.Kaks aastat hiljem abiellus ta sama naisega.Kogu sündmuste vahepeal võttis Albert vastu töökoha Sveitsi patendis.Sinna jäi ta järgnevaks 7 aastaks luues 1905. aastal erirelatiivsusreooria. Teooria ilmus artiklis, mida peetkase siiani harukordsemaks teadusartikliks nii oma esitusviisilt kui ka sisult.Selles puudusid joonealused märkmed, viited ja seal ei mainitud ainsatki tööd, mis oleks käesolevat mõjutanud või sellele eelnenud.Tänu abi eest oli avaldatud vaid üheleainsale isikule- kolleegile patendiametist Michel Bessole.Sellest järeldatakse, et Einstein jõudis teooriani ainult oma mõistusega kuulamata teiste arvamusi. Kuulus valem E=mc ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatrükis mõni kuu hiljem.
· Enda originaalsed järeldused, analüüsitulemused ja kogutud andmed · Triviaalsed ja üldtuntud tõdemused YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 28 Viitamine sotsiaalteadustes ja ÜTI õppekavadel · Sotsiaalteadustes pigem levinud tekstisisene viitamine nimeviitega ja soovitav on kasutada APA-stiili (APA - American Psychologists Association) · Õigus eristub siin - soositud joonealused viited! · Sotsioloogias, riigiteadustes, sotsiaaltöös ja haldus- ärikorralduses: Tekstisisene viitamine nimeviitega sulgudes. Näide: (Lauristin, 2012) Soovitav kasutada viitekirjete vormistamisel APA-stiili (kuigi lubatud ka teised stiilid) · Õigusteadustes: Pigem joonealused viited (miks?), kuid teatud juhtudel nimeviited Ei kasuta APA stiili jälgi täpselt oma õiguse suuna üliõpilastööde juhendit!
küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval ning all 3 cm. (Office 2003: FailLehekülje häälestusVeerised; Office 2007: KüljendusVeerised) 3. Töö põhitekst trükkida kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5 rida. (Office 2003:VormingLõikTaanded ja vahedReasamm; Office 2007: Avaleht LõikTaanded ja vahedReasamm) 4. Joonealused märkused (Office 2003: LisaViideAllmärkus; Office 2007: ViitedLisa allmärkus) kirjutada kirjasuurusega 10 punkti ja reavahega 1,0. 5. Võõrkeelsete tekstiosade, valemite ja sümbolite kirjutamisel kasutada. kaldkirja (Italic). 6. Tekst paigutada leheküljele ühtlaselt nii, et ka lehekülje parem serv jääb sirge (rööpjoondus). (Office 2003: VormingLõikTaanded ja vahed; Office 2007: KüljendusLõikTaanded ja vahed)
Vormistus: Ühtne süsteem Muretseda raamat, kus on kirjas õige vormistus! Väljendite juurde, mis on õpitud võib tõlke panna. Tähtaeg: 3 dets. Esitada kirjalikult. Rühmasiseselt ise korraldada. Koostada esitlus: esitleda võib üks või mitu; kokku võtta olulisemad seisukohad. Esitleda on aega 3 4 min. Tuleb arvesse võtta ka joonealused märkused. Gaius II saj pKr. Paulus III saj pKr. Ulpianus III saj pKr. Luuletuste lugemisel-tõlkimisel: Eleegiline distihhon: 1) Heksameeter 2) Pentameeter Meetrum värsi jalg Daktül Tsesuur hingamispaus Skandeerimine luuletuse tekstide ettelugemine Verb (õ lk 116) Kaks tegumoodi: activum (isikuline) ja passivum (umbisikuline) Kolm küneviisi: indicativus (kindel kõneviis), coniunctivus (tingiv kõneviis),
4.4.2. Viitesüsteemid Joonealune viitamine Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number (ülaindeksina), kusjuures viidete numeratsioon võib läbida kogu tööd või ka alata iga peatüki või lehekülje alguses otsast peale. Joone all lehekülje allserval tuuakse esmakordsel mainimisel allika kirje täies ulatuses (nii nagu kirjanduse loetelus), järgmistel kordadel lühendina. Joone all kasutatakse põhitekstist väiksemat kirja. MS Wordis paigutatakse joonealused tekstid paika menüüs ,,Insert" leiduva käskluse ,,Footnote" abil. Nii toimides on joonealune märkus alati samal leheküljel kui vastav viitenumber tekstis. Numbriline viitamine Numbrilise viitamise puhul märgitakse vastava tekstiosa järel sulgudesse viidatava allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja raamatute puhul ka lehekülje number, kust andmed pärinevad; artiklite puhul viitesulgudes lehekülgi ei näidata. Viide võib olla nii ümar- kui nurksulgudes
I 24,4 30,1 54,5 II 13,0* 22,7 35,7 III 27,1 29,2 56,3 IV 21,5 31,0 52,5 Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel. 4.3.5. Joonealune märkus Word’is saab joonealused märkused kirjutada vahetult sellele leheküljele, kus paikneb kommenteeritav lõik. Märkuse indikaatoriks on numbriline ülemine indeks pärast punkti kommenteeritavas lauses.1 Märkus lehekülje lõpus on tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. Märkus algab indikaatoriga, kahe märkuse vahele jäetakse tühi rida.2 Märkuse lisamiseks viiakse kursor vastava lause lõppu ja valitakse Insert>Reference>Footnote...
Olgu ta Toomas Moor, Joonas Jorgen, kapten Rood või pidalitõbine Naatan Lorge, "kes enam millegiks kõlbulik ei olnud, sest ta mädanevad lihased rippusid ihul kui rebitud närtsud" -- kõigil on suus vaid August Gailiti sõnad. Need tüütuseni korduvad ja igavad targutused ongi selleks sideaineks, millega Gailit on venitanud oma maailma purpurse tõve kätte hukkumise loo nii kehakaks raamatuks. Terved päätükid pole sageli muud, kui turulehtede joonealused ja kalendrisabu täitvaile "mõtteteradele" sarnanevate paradokside potpourrid. Vahest algab mõni mõttekene päris teravmeelselt ja vaimukalt, aga keerleb mõne rea järele sarnaseks labasuseks, et hulga aega peab lakke vahtima, et edasi lugeda, kui kindlasti nõuks on võet raamatuga lõpule jõuda. Olgu siin tsiteerit mõni "tarkussõna", millistest raamat enamalt koosnebki: "Kui naine lausub sulle, et armastab sind, siis võta ning kihuta minema
· Otseturundus- valitud otsekontaktid, pikaajaline kliendisuhe, individuaalne suhtlus · Sisuturunduslikud võtted · Word-of-Mouth e WOM sh mitte vaid verbaalne suhtlus, aga ka üksteise tarbimisotsuste jälgimine st mitteverbaalne kommunikatsioon. · Tootepaigutus (Product Placement) ATL JA BTL võimalused ATL – above the line (traditsioonilised reklaami alused, et mõelda väljapoole, klassikaline reklaami mudel) BTL- below the line (joonealused lahendused). Need millega tulevikus tarbijad hakkavad rohkem kokku puutuma. Kasutatakse kõiki võimalikke muid Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng .. (kuna reklaam on loominguline) Reklaami eesmärk on müüa meile midagi rohkem maha! Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. (Hennessy, 1965) Kommunikatsioonis kasutatakse märkide tähendusi. Miks
I 24,4 30,1 54,5 II 13,0* 22,7 35,7 III 27,1 29,2 56,3 IV 21,5 31,0 52,5 Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel. 4.3.5. Joonealune märkus Word’is saab joonealused märkused kirjutada vahetult sellele leheküljele, kus paikneb kom- menteeritav lõik. Märkuse indikaatoriks on numbriline ülemine indeks pärast punkti kom- menteeritavas lauses.1 Märkus lehekülje lõpus on tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. Mär- kus algab indikaatoriga, kahe märkuse vahele jäetakse tühi rida.2 Märkuse lisamiseks viiakse kursor vastava lause lõppu ja valitakse Insert>Reference>Footnote...
Rahvaluules nimetatakse vemmalvärsiks neljajalgset trohheilist paarisriimiga värssi. Stiliseeritud vemmalvärssi on kasutatud ka kunstluules, näiteks Hando Runneli looming. Näiteks: Suve ajal peremees vihtus niita kõige ees. (Rahvalaul.) veste vt följeton. viide osutus tsiteeritud või refereeritud teksti autorile ja allikale. Viited esitatakse tsitaadi või refereeringu järel sulgudes, joone all või teksti lõpus. Teksti sees esitatud viited jäetakse nummerdamata, joonealused viited nummerdatakse lehekülje või teksti ulatuses, teksti lõpus esitatud viited nummerdatakse teksti ulatuses. Viites märgitakse bibliograafilised andmed järgmiselt: A u t o r. Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. K a n g r o, B. Eesti Rootsis. Lund, 1976, lk. 203. võrdlus nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu
annaabi.ee 
