Lisaks kiirjooksu aladele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus-ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti pasitavad silma heitjad kiirete aegade oolest lühikeses sprindis. Üha rohkem röögitakse kiiruse üha suurenevast tähtsusest. Kiirjooksu vaadates jälgitakse tavaliselt ainult seda, kes võitis ja kes kaotas, st. hinnatakse ainult sportalse liikumise kiirust. Süvenedes kiirjooksu, näeme, et igal jooksjal on oma isikupärane kiirjooks. Kaks sportlast, kes jooksevad sama aja või vähemasti väga lähedase aja, võivad saavutada selle väga erineval moel. Üks sportlane võib joosta pikema sammuga, ning tihti on tema sammusagedus ka väiksem. Teine jooksja aga jookseb väiksema sammupikkusega, kuid tema sammusagedus on suurem. Kiirjooksu tehnika alused- ajalugu Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus
3.Jooksutreening ja selle ülesehitus. Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening. Jõutreeningut on vaja sellepärast, et jooksjal peavad olema tugevad jalad ja ka kogu keha. Tugevad jalad võimaldavad teha jooksusamme kiiremini ja muuta neid suuremateks. Ka käed peavad olema tugevad, sest käte jõud peab olema proportsionaalne jalade jõuga. Jooksutehnikal on vahest kõige suurem tähtsus. Õigesti joostes on kergem joosta, saab joosta kiiremini ja kauemini. Tehes üksi jooksutrenne on võimatu muuta oma tehnika paremaks, sellist protsessi peab jälgima kogenud treener. Iga inimesel on erinevad
Kuidas aga sellest probleemist pääseda on juba väga raske küsimus. Samas ma leian, et probleeme on veelgi: aju? Kes ütleb, et kõikide inimeste aju on ühesugune? Jah ehitus võib-olla on ja isegi ärritustele ja ülesandele reageerivad aju osad on samad, kuid kas reaktsiooni suurused on samad? Mõnel aktiviseerub teatud ala võib olla palju suuremal määral kui teisel. Näiteks, kas on võimalik, et valetaja on ,,valetamise ala,, nii treenitud nagu pikamaa jooksjal pulss, et reaktsioonid on vaevu märgatavad? Ja mis see valetamine tegelikult on? Kas on üldse võimalik, et valetamist saab eristada tõerääkimisest? Inimene ei saa valetada kui ta ei tea tõtt, seepärast on väga ilmselge, et ka valetamise puhul peab aktiviseeruma tõerääkimise piirkond, muidu inimene ei oskakski ju valetada. Samas on ka valetamisi mitmeid erinevaid. Spontaanne valetamine, läbimõeldud valetamine
lihastele erinevalt[6]. 1.2.1. Lühimaajooks ehk sprint Sprindis joostakse maksimaalkiirusega distantsi kuni 400 meetrit kaasa arvatud. Lühimaa jooksu eesmärgiks on läbida distants võimalikult kiirelt ja lühima ajaga. Selleks tuleb peale lähtepauku võimalikul kiiresti jooksu alustada, saavutada võimalikult kiirelt maksimaalne kiirus ning hoida seda kiirust võimalikult kaua. Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8
lihasjõu kasv. Pelae rasket võistlus- või treeningpäeva pea tingimata puhkepäev. * Sinu menüü peaks sisaldama piisavalt süsivesikuid, et pidevalt täiendada tarbitud glükogeeni varusid. Reeglina peaks kahe tunni jooksul peale treeningut manustama umbes 1 gramm süsivesikuid iga kehakaalu kilo kohta. Näiteks peaks 75 kg mees tarbima 75 grammi süsivesikuid või mingil muul moel omastama 300 kalorit. Pöiapõlv Kõrge pöiavõlviga jooksjal on vigastuste oht tunduvalt suurem kui normaalse pöiaga jooksjal. Õnneks ei tähenda kõrge pöiavõlv üksi veel jooksjakarjääri lõppu. Reeglina ei rullu kõrge pöiavõlviga jalg maaga kokku puutudes korralikult üle päka. Sujuv rullumine aitab pehmendada lööki ja selle rullumise puudumine põhjustab jooksjal valusid Achilleuse kõõluse piirkonnas. Tavaliselt kaasneb kõrge pöiavõlviga ka kitsas tallakaar, mis omakorda võib olla põhjuseks talla ülitundlikkusele.
* Sinu menüü peaks sisaldama piisavalt süsivesikuid, et pidevalt täiendada tarbitud lükogeeni 13 varusid. Reeglina peaks kahe tunni jooksul peale treeningut manustama umbes 1 gramm süsivesikuid iga kehakaalu kilo kohta. Näiteks peaks 75 kg mees tarbima 75 grammi süsivesikuid või mingil muul moel omastama 300 kalorit. Pöiapõlv Kõrge pöiavõlviga jooksjal on vigastuste oht tunduvalt suurem kui normaalse pöiaga jooksjal. Õnneks ei tähenda kõrge pöiavõlv üksi veel jooksjakarjääri lõppu. Reeglina ei rullu kõrge pöiavõlviga jalg maaga kokku puutudes korralikult üle päka. Sujuv rullumine aitab pehmendada lööki ja selle rullumise puudumine põhjustab jooksjal valusid Achilleuse kõõluse piirkonnas. Tavaliselt kaasneb kõrge pöiavõlviga ka kitsas tallakaar, mis omakorda võib olla põhjuseks talla ülitundlikkusele.
Tõkete vaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. See onainuke ala, mis on meestel ja naistel erinev. Meese tõkkejooksu distantsid on 110 m ja 400 m ning naiste tõkkejooksu distantsid on 100m ja 400 m. 3.4 Teatejooks Teatejooksus jooksevad võistlejad võistkonnana. Võistkonnas on 4 jooksjat, igal jooksjal tuleb läbida kindel distantsiosa . Jooksa hoiab joostes käes teatepulka, mida antakse käest kätte. Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit. 4*100 meetrit ehk lühiteatejooks koosneb 4st jooksjast.
minutit (levinum kestus 25–60 sek), soorituse kiirus 96–100% maksimumist maksimaalsete ja 90–95% submaksimaalsete harjutuste puhul. Taastumispauside pikkus võib olla 3–10 min, isegi kuni 30 min. Harjutuste toime on suunatud laktaadi maksimaalsele tootmisele, aga ka kohanemisele kõrge happelisuse tasemega. Minimaalne laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste maht ühes treeningus on kahekordne võistlusdistantsi pikkus (400 m jooksjal kokku 800 m). Laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. 2) VASTUPIDAVUS 1. Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks. Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140–150 lööki/min, harjutuste kestus 1–3 tundi või enam, põhiliseks arendamise meetodiks on ühtlus- ehk kestusmeetod. 2. Tempovastupidavuse harjutusi kasutatakse anaeroobse läve kiiruse tõstmiseks
Eestlastel on lihavõtte kombestikku kuulunud elamu korrastamine, külanoorte kiigelkäimine, munade värvimine, muna ja kohupiimatoitude valmistamine ning uuemal ajal ka kaartide saatmine. Kuna munade värvimine on üks lihavõtete traditsioonidest, siis selle juures käib ka väike laulusalmikene munade koksimisest. Koksimise ajal lauldi ,,Muna koks, muna koks, kelle muna katki läeb, oma munast ilma jäeb." Mängiti ka ,,Jooks munaga" mängu. Igal jooksjal on käes lusikas munaga. Joostakse võidu määratud punktini. Mängu mõte on see, et muna peab püsima lusikal. 2.5. Jaanipäev Jaanipäeva, iidset suvepüha, mid pärast ristiusu levimist üle kogu Euroopa seostati kirikukalendris Ristija Johannese mälestuspäevaga, tähistatakse 24. juunil. Selle püha tähistamise kombetalitused pärinevad põhiliselt ristiusueelsest ajast ja on kõigil Euroopa
kõrgem · Riietus peab vastama kuumusele, niiskusele jm Süntteeiline jahutab hästi, aga kestvalt suur higistamine Kestval koormusel puuvillane otstarbekam · Peale koormust juua vedelikku koos mineraalidega, lisaks süsivesikuid Vedelikukaotus ja termoregulatsioon · Treeningul kuni 60min ja võistlusel kuni 40min kuumus probleeme ei põhjusta · Lahenduseks ülekuumenemise vastu on Lahjendatud ja jahe higi · Maratonijooksu lõpus jooksjal pluss 39 kraadi Kuumaga võib üle 40 olla negatiivse mõjuga Vähendada kiirust ja juua vedelikku · Ülekuumenemise ennetamiseks Vähendada jooksukiirust Juua vedelikku algusest saadik · 1000ml vedelikku tunnis Mitmes jaos ( a 150 200ml) » Eriti tundliku mao korral Juua jahedat (5-8 kraadi) jooki · Vajadusel lisada keedusoola 0,9 1,2 g /l kohta VASTUPIDAVUSALAD JA VEDELIK
tema taga olev isik peab hoidma kummi pingul - siis on harjutust raskem teha. Eesolev inimene hakkab jooksma ning tagumine hoiab kummi kinni, et raskendada eesoleva jooksmist. See treenib sammu jõulisust. Teine variant: mõlemad ülesande sooritajad panevad endale ümber laia vöö, mille külge kinnitavad kummi (tagumine kinnitab kummi ette- ja esimene tahapoole). Harjutuse 24 tegijate vahemaa on nii pikk, et kumm oleks pingul. Eesoleval jooksjal on raske - tema peab tagumist järele vedama. Tagumisel on aga lihtne - kumm on pingul ning tõmbab teda kiiremini ja lihtsamini edasi. Sealjuures peab jälgima kehahoiakut ja sammu, mis ei tohi jääda liiga enda alla ja lühikeseks. Pärast neid harjutusi võetakse kummid küljest ära ja joostakse ilma kummideta - siis on samm paigas ja lihtsam joosta. 25
Kui kell tiksub, siis teine rühm jookseb ühekaupa ümber kella teatevõistluse põhimõttel. Kui kõik on jooksnud, hüütakse:”Stopp!”. Aeg jäetakse meelde ja rühmad vahetavad rollid. Peale mõlema rühma teatejooksu võrreldakse ajalisi tulemusi. „Kellas” kasutatakse erinevaid palle (jalg-, korv-, võrk-, topis-, tennise-, võimlemis- ja käsipall) ning vastavaid söödutehnikaid..Teatejooksus kasutatakse erinevate pallimängudele vastavaid palle ja liikumistehnikaid. Igal jooksjal on erinev pall ja vastav liikumistehnika. „Kella” taga paikneb värav/korv, mida püütakse teatejooksu ajal tabada.„Kell” on suurem – kaugsöötudeks, teatejooksu vahemaa on pikem. Kaardimängu teatejooks · Vajaminevad vahendid: Kaardipakk · Võistluse tutvustus: Õpilased jagatakse kahte võistkonda kes lähevad kahes kolonnis otsajoone taha. Saali keskele on asetatud kaardilehed. Üks võistkond saab ülesandeks ära
Vahend mis? Meetod kuidas? Vahenditeks on mitmesugused liigutustegevused (spordiharjutused, võimlemis- harjutus, sportmängud jt). Kõiki liigutustegevusi koos nimetatakse spordiprak- tikas kehalisteks harjutusteks. Liigutustegevused kui õppetreeninguülesannete Vahenditeks on lahendamise vahendid on oma tähtsuselt: mitmesugused peamised enamasti oma valitud spordiala harjutus (kõrgushüpe, jooksjal jooksmi- liigutustegevused ne jne); (spordiharju- tused, võiml- abistavad struktuurilt lihtsamad ettevalmistavad, juurdeviivad, spetsiaalsed, imi- emisharjutus, teerivad jt harjutused (jooksjal jalgpall, jalgpalluril jooksmine jne).
Käesolevas peatükis tahaksin lühidalt käsitleda depressiooni peamisi põhjusi. Ärge aga unustage, et tihti viib inimese depressiooni mitme teguri koosmõju. (Selles peatükis rõhutatakse tihti lapsepõlvekogemuste osakaalule depressiooni tekkimisel. Edasi vaatleme hiljutiste elusündmuste ja bioloogiliste tegurite mõju.) Lapsepõlve hingetraumad Oletagem hetkeks, et kaks inimest osalevad võidujooksul. Nad peavad paljajalu ületama kruusase platsi. Oletagem veel, et ühel jooksjal on jalad juba enne võistlust rakkus. Võistlus on mõlemale valus, kuid valusam sellele, kes on juba enne vigastatud. Samamoodi on tõestatud, et valusad lapsepõlvekogemused võivad olla täiskasvanupõlve depressioonide taimelavaks. Loomulikult pole see alati nõnda. Kuid mõningad läbielamised suurendavad depressioonile vastuvõtlikkust märkimisväärselt. Järgmisel paaril leheküljel kirjeldatud lapsepõlvetraumad selgitavad, miks mõni inimene suudab stressile vastu panna, teine aga
annaabi.ee 
